Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.2019.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-12119 Tsiviilasi XXX hagi XXX v

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.08.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt XXXa (endise perekonnanimega XXX, hageja) suhtest XXXiga sündis poeg XXX (kostja). Hagejal ei ole kostja seadusliku esindajaga kunagi olnud perekondlike suhteid. Harju Maakohtu 04.02.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-14-62740 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuine elatis pool Eesti Vabariigi kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagejal on pikaajalisest abielust (15 aastat) XXX sündinud 04.11.2011 poeg XXX. Seega on hageja ülalpidamisel 2 alaealist last. Arvestades hageja olukorda, kus ta saab kalendrikuus töötasu keskmiselt netos 1033,88 eurot, kuid tema igakuised kulutused on vastavalt: kommunaalkulud 66,70 eurot, korteri üür 116,60 eurot (kalendrikuus kokku 350 eurot), toit kalendrikuus 150 eurot, sideteenused 10 eurot, tervishoid 40 eurot, riided, jalanõud 20 eurot, sõiduvahendi kulud 120 eurot (hageja on puudega, seetõttu kasutab tööle sõitmiseks sõiduautot, kuna pikalt jalgadel olla on raske; igapäevaselt kasutab vererõhu ravimeid), hügieenitarbed 10 eurot, pangalaen 300 eurot, järelmaksud, mis on võetud igapäevaste hädavajalike kodumasinate soetamiseks 300 eurot, elatis XXXle käesolevast aastast 270 eurot. Kokku 1403,30 eurot kalendrikuus, millest selgelt ei jätku miinimumsummas elatise tagamiseks kahele alaealisele lapsele selliselt, et hageja teine alaealine laps ei osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja tõi välja XXX kulud kalendrikuus: kommunaalkulud 66,70 eurot; korteri üür 116,60 eurot (kalendrikuus kokku 350 eurot); toit kalendrikuus 150 eurot; sideteenused 10 eurot; tervishoid 150 eurot; riided, jalanõud 50 eurot; kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 50 eurot; (laps vajab regulaarselt logopeedi teenust, millest Eesti Haigekassa hüvitas 5x40 eurot= 200 eurot. Edaspidi tuleb vanematel endal hüvitada), hügieenitarbed 10 eurot, huvialaringid, üritused, puhkuse veetmine 70 eurot. Kokku 533,30 eurot, seega on laps XXX sisuliselt täielikult ainult oma ema ülalpidamisel ja on võrreldes kostjaga ebavõrdses olukorras. Alates 2019 on riigi poolt makstava lastetoetuse suurus 60 eurot lapse kohta kuus (

1. aastal oli toetus 55 eurot lapse kohta kuus). Seda tuleb samuti arvestada elatise tasumisel. Hageja poolt tasutavat elatist tuleb vähendada 30 euro ulatuses. XXX teiste perekonnale hädavajalike kulutusi tasub hageja abikaasa XXX oma töötasust. Lähtudes eeltoodust palub hageja vähendada elatist 150 euroni kalendrikuus alates hagiavalduse esitamisest. 2 Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja seaduslikule esindajale teadaolevalt saab hageja riiklikku toetust seoses puudega. Hageja enda sõnade kohaselt orienteeruvalt 200 eurot kuus iga kuu alguses ning sellest tingituna maksab ta elatist kostja ülalpidamiseks jooksva kuu alguses, mitte aga eelneva kuu lõpus. Hagiavalduses on tulude kohta märgitud ainult saadav töötasu keskmise suurusega 1033,88 eurot, kuid ei ole märgitud, milline on temale makstav toetus seoses puudega. Hagejale kuulub koos abikaasaga (XXX) ühisomandina 4-toaline korteriomand asukohaga XXX. Kuulutuste portaalis Kuuluta 24 on 17.04.2017 aastal avaldatud kuulutus, mille kohaselt antakse eelpool nimetatud korter üürile ning igakuiseks üüritasu suuruseks on märgitud 250 eurot. Tulenevalt hagiavaldusest ei kasuta hageja temale Kunda linnas kuuluvat korteriomandit oma elukohana ning sellest võib teha järelduse, et korter on tasu eest antud üürile. Kostjale ei ole täpselt teada, kas hageja alaealine laps XXX läks sellel aastal I või II klassi. Tulenevalt XXX isikukoodi andmetest, võib eeldada et ta läks I klassi. Tallinna linn maksab esmakordselt kooli mineva lapse toetust summas 320 eurot. Samuti ei nõustu kostja, et XXX kuluarvestuses on lapse kuludeks arvestatud 1/3 üüritasust. Vastavalt üürilepingu punktile 5 kasutavad eluruumi oma elukohana 4 isikut, sh XXX, XXX, XXX ja XXX. Samuti tuleb jagada 4-ks ka kulutused kommunaalteenustele, sh sideteenused. Kostja hinnangul ei oma mingit tähtsust antud asjas hageja kulutused laenudele. Kostja ülalpidamiseks seisuga kuni 01.09.2019 aastal kulub igakuiselt keskmiselt mitte vähem kui 731,52 eurot. Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 on kuutasu alammääraks 540, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). 3
2. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja XXXi ja hageja ühine laps (tlk 5). Tsiviilasjas nr 2-14-62740 on Harju Maakohus 04.02.2015 otsusega välja mõistnud hagejalt kostja kasuks elatise poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostja täisealiseks saamiseni (tlk 5 pöördel-7).
3. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja väljamõistetud elatist vähendada 150 euroni kuus. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus selgitas nimetatut ka 24.09.2019 kirjas (tlk 43).

1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).
2. Esmalt tuvastab kohus asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-14-62740 04.02.2015 kohtulahendi tegemisel. Märgitud tsiviilasja kohtuotsusest nähtub, et kostja ei toonud nimetatud menetluses välja asjaolusid, mis oleks võimaldanud kohtul kaaluda elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimumist väiksemas summas. Tsiviilasjas esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostja ei oleks olnud mingil põhjusel suuteline elatist miinimumulatuses tasuma (tsiviilasja materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et hageja oli nimetatud menetluse ajal võimeline elatist miinimumsummas tasuma. Samuti ei nähtu, et hageja oleks pidanud kostja igakuiseid kulutusi ebamõistlikeks või põhjendamatuteks. Nimetatud tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt koosnesid kostja igakuised kulud eluasemekuludest summas 90 eurot, kuludest lasteaiale 190 eurot, kulutused toidule 120 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekuludest 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, kulutused ravimitele 20 eurot, kulutused huvialadele 55 eurot ning kulutused puhkusele ja meelelahutusele 30 eurot (hagiavaldus nähtav kohtute infosüsteemist). Eeltoodust tulenevalt olid kostja igakuised keskmised kulutused
3. aastal 605 eurot. Tulenevalt 4 eelnevast loeb kohus tuvastatuks, et 2014/2015 aastal vastasid kostja igakuised kulud vähemalt miinimumsuurusele.
4. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole leidnud tõendamist, et kostja igakuised kulud oleksid vähenenud, s.o, et kulud oleksid miinimumist väiksemad. Kostja on välja toonud, et tema igakuised kulutused käesoleval ajal moodustavad kokku mitte vähem kui 731,52 eurot, s.h eluasemekulud 137,52 eurot, kulutused treeningutele ja huviringidele 219 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused tervishoiule 75 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kulutused transpordile (seoses huviringidega) 100 eurot. Kostja on esitanud ka pangakonto väljavõtteid, mis kinnitavad korteriühistule makstavaid tasusid, Eesti Energia AS-le makstavaid tasusid, AS-le Eesti Gaas makstavaid tasusid, Elisa Teleteenuse AS-le makstavaid tasusid ning ka treeningute ja huviringide eest makstavaid tasusid (tlk 32-39). Hageja ei ole igakuiseid kostja kulusid vaidlustanud. Seega on kohtu hinnangul ka käesoleval ajal kostja igakuised kulutused põhjendatud vähemalt miinimumulatuses ning tulenevalt elukalliduse tõusust võivad kostja igakuised kulud olla isegi suurenenud. Kohus peab vajalikuks märkida, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17).
5. Kohus selgitab, et lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega on teiste laste olemasolu seaduse kohaselt mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel juhul, kui teised lapsed osutuksid elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Hageja on elatise vähendamise aluseks olevaks asjaoluks välja toonud, et hageja ei ole võimeline oma varandusliku seisundi tõttu maksma kostjale elatist miinimummääras. Hagejal on puue ning hagejal on teine laps, kes võib jääda ebavõrdsesse olukorda võrreldes kostjaga.
6. Hageja on esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt on ta lisaks kostjale ka 04.11.2011 sündinud XXX isa (tlk 7 pöördel). Nimetatu nähtub ka rahvastikuregistri väljavõttest (tlk 15). 5 Kohus selgitab, et

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Käesoleval juhul ei ole hageja ülalpeetavate ring võrreldes tsiviilasja nr 2-14-62740 kohtuotsuse tegemise ajaga muutunud. Tsiviilasjas nr 2-14-62740 esitati hagiavaldus 17.12.2014 ning otsus tehti 04.02.

1. 04.11.2011 sündinud lapse olemasolu ei saa olla uueks asjaoluks, millega ei oleks saanud juba tsiviilasja 2-14-62740 lahendamisel arvestada. Nimetatud asjaolu oli võimalik hagejal välja tuua juba eelnevas menetluses. Seega ei saa kohtu hinnangul elatise vähendamisel käesoleval juhul arvesse võtta asjaolu, et hagejal on teine laps. Kohus ei pea seega vajalikuks eraldi hinnata ka XXX igakuiseid kulusid.
2. Kohus on seisukohal, et hageja muutunud varanduslik seis võib iseenesest olla käesoleval juhul aluseks väljamõistetud elatise muutmiseks. Esmalt märgib kohus, et hageja ei ole täielikult töövõimetu. Kuigi tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjal tuvastatud keskmine puue, mis seisneb liikumise kõrvalekaldes, siis ei nähtu, et tulenevalt puudest oleksid kostja sissetulekud vähenenud või kostja ei oleks suuteline üldse tööd tegema. Samas peab kohus usutavaks, et tulenevalt hageja puudest võivad hagejal olla igakuiselt suuremad väljaminekud, nt ravimitele ja transpordile. Hageja on esitanud kohtule palgatõendi (tlk 8), mille kohaselt hageja töötab XXX AS-s ning tema 6 kuu keskmine sissetulek on 1033,29 eurot (neto). Samuti on hageja esitanud Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse, mille kohaselt on hagejal osaline töövõime (tlk 49). Töövõime vähenemise perioodiks on märgitud 18.05.2017-17.05.
3. Hagejale on nimetatud perioodiks määratud puudega tööealise inimese toetus 41,17 eurot kuus (tlk 50). Hageja pangakonto väljavõttest perioodi kohta 01.04.2019 – 22.10.2019 (tlk 51 pöördel-55) nähtuvalt laekub hagejale igakuiselt sotsiaaltoetus summas 41,17 eurot ning peretoetus 60 eurot. Samuti on laekunud nimetatud perioodil hagejale AS-lt XXX töötasu ja puhkusetasu kokku 7208,32 eurot, mis teeb keskmiseks kuutasuks (aprill kuni september) 1201,39 eurot. Samuti on laekunud nimetatud perioodil hagejale Eesti Töötukassalt kokku 1362,23 eurot, s.o keskmiselt igas kuus 227,04 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtub ka, et XXX on nimetatud perioodil maksnud hagejale kokku 1500 eurot. Hageja väitel on XXX hageja elukaaslase poeg, kes abistab arvete tasumisel. Muid igakuiseid sissetulekuid ei ole kohus tuvastanud. Seega on keskmiseks igakuiseks sissetulekuks hagejal ca 1470 eurot, millele lisanduvad XXX poolt tasutud maksed keskmiselt 250 eurot kuus ning peretoetus summas 60 eurot. Hageja on välja toonud, et tema igakuised kulud on kokku 1403,30 eurot, s.h on hageja märkinud, et tema alaealine laps XXX on ema ülalpidamisel. Hageja igakuised kulud koosnevad järgnevast: kommunaalkulud 66,70 eurot, korteri üür 116,60 eurot (kokku 350 eurot), toit 150 eurot, sideteenused 10 eurot, tervishoid 40 eurot, riided 20 eurot, sõiduvahendi kulud 120 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, pangalaen 300 eurot, järelmaksud 300 eurot, elatis kostjale 270 eurot. Kostja on esitanud kulude tõendamiseks Telia Eesti AS arve, Swedbank AS väljavõtted laenude kohta, Neste Eesti AS arve (tlk 9 pöördel- 12). Kohtu hinnangul on usutav, et nimekirjas märgitud kulutusi hageja ka teeb. Samas on 6 kohus seisukohal, et osaliselt on kulud ülepaisutatud. Nimelt ei nähtu hageja pangakonto väljavõttest, et hageja teeks igakuiseid kulutusi laenu ja järelmaksu osas kokku 600 euro ulatuses. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt võivad nimetatud kulutused olla igakuiselt keskmiselt ca 450 euro suuruses. Samuti juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et laenukohustuse olemasolu ei ole kohtu hinnangul iseenesest elatise vähendamise aluseks. Laenukohustuste võtmine on olnud hageja enda vaba valik. Nimetatud valikute tegemisel tuleb aga arvestada oma muude kohustuste olemasoluga, eelkõige alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmisega. Ka Neste Eesti AS arve ei tõenda iseenesest igakuiste kulude olemasolu. Samas on kohtu hinnangul usutav, et teatud kulutused transpordile (s.h kütusele) hagejal igakuiselt seoses tema puudega tekivad. Kohus peab vajalikuks m.h selgitada ka, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-2115 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kuulub hagejale ja tema abikaasale korteriomand Kundas (tlk 29-30), mida on soovitud ka välja üürida (tlk 31). Kuna tegemist ei ole hageja elukohaga, siis on kohtu hinnangul võimalik nimetatud korterit üürida või maha müüa ning sellega seonduvalt täiendavalt tulu teenida. Muu vara olemasolu ei ole kohus hagejal tuvastanud.
4. Arvestades hageja igakuiste sissetulekute ja väljaminekutega ning asjaoluga, et hagejal on tuvastatud keskmine puue, on kohtu hinnangul käesoleval juhul alust vähendada elatise tasumist kuni 230 euroni kuus. Kuigi puude olemasolu ei takista käesoleval juhul hagejat sissetulekut teenimast, siis võib puude olemasolu takistada tasuvama töökoha leidmist ning lisasissetulekute saamist. Kohtu hinnangul miinimumelatise tasumine hagejale võib põhjustada hagejale majanduslikke raskuseid ning oleks hagejat käesoleval juhul ülemäära kahjustav.
5. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, 7 kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11). Hageja on viidanud, et lapse emale laekub lastetoetus. Kohus selgitab, et iseenesest ei ole välistatud nimetatud asjaolu arvesse võtmine elatise vähendamisel. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes hageja taotlusel ja juhul, kui hageja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Arvestades käesolevas tsiviilasjas väljatoodud asjaoludega (eelkõige hageja tervisliku ja majandusliku seisundiga), siis on põhjendatud arvestada ka lastetoetuse laekumisega emale. Kohus peab võimalikuks seega elatist täiendavalt vähendada 30 euro ulatuses.
6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Harju Maakohtu 04.02.2015 otsust tuleb muuta selliselt, et hagejalt tuleb alates hagiavalduse esitamisest välja mõista kostja kasuks igakuiselt elatis summas 200 eurot. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida hageja on menetluse käigus kostjale tasunud. Seega, juhul kui hageja poolt on kohtumenetluse kestel kostjale makstud elatist, siis nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 15.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 16.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8