Obsah (4)
§ 123§ 82§ 84§ 93KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-12693 Tsiviilasja hind 3500 eurot Ts
§ 123
lg 1 sätestab, et kohus juhindub menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige just lapse huvidest. 5. Perekonnaseaduse (
) § 91 lg 1 esimese aluse kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.
§ 82
kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.
§ 84lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et 2
(4)2-19-12693 lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaksvõtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Vaidlus puudub selles, et XXX on kantud XXX sünniakti isana ning see nähtub ka Rahvastikuregistri päringust (tl 4). Seega on hagejal õigus esitada hagi isaduse vaidlustamiseks. 6. Asjas on esitatud tõendina 17.12.2018 isadustest, milles oletatava isana on märgitud XXX ning lapsena XXX. 17.12.2018 allkirjastatud isadustest (tl 22) järelduste kohaselt ei saa hageja olla kostja isa. Isadustesti läbi viinud Asper Biogene 18.10.2019 vastuse kohaselt ei võetud testitavate osapoolte proovid laboris kohapeal ning neid ei ole võimalik proovide päritolu tõestada. Asjas on läbi viidud 05.11.2019 kohtumääruse alusel DNA ekspertiis põlvnemise tuvastamiseks. 12.12.2019 koostatud ekspertiisiakti nr 19E-GE1287 (tl 54) järelduste kohaselt ei saa XXX olla XXX bioloogiline isa. Kuna esitatud ei ole tõendeid, mis seaks kahtluse alla DNA testi tõelevastavuse, siis leiab kohus, et hageja on tõendanud, et kostja ei põlvne hagejast. See aga ei tähenda, et hagi kuulub rahuldamisele. 7.
§ 93lg-st 1 tuleneb isaduse vaidlustamise tähtaeg.
Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hagiavalduse kohaselt sai hageja teada asjaoludest, mis andsid aluse arvata, et hageja ei ole kostja isa, alles 17.12.2018 isadustesti tulemusega tutvumisel. Kohus hagejaga ei nõustu.
- Kuna isaduse vaidlustamise hagi esitamise (kohtusse jõudmise) aeg on 09.09.2019, siis saaks hagi rahuldada eeldusel, et isaduse vaidlustamise aluseks olnud asjaolud said hagejale teatavaks mitte arem, kui 09.09.
- Kohtu hinnangul ei tule isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teada saamist käsitleda üksnes kitsas tähenduses teadmisena, millele võiks aluse anda isadustesti vastus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10 tehtud 16.02.2011 otsuses (p 14) leidnud, et kande ebaõigsusest teadasaamine või teadma pidamine selle sätte mõttes tähendab kolleegiumi arvates seda, et isik sai teada või pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada, et tema kohta lapse sünniakti tehtud vanema kanne ei ole õige, st isik sai teada asjaoludest, mis räägivad tema isaduse vastu ja annavad alust tema isaduses tõsiselt kahelda. Seejuures peab isikul olema kindel veendumus, et talle teatavaks saanud asjaolud, millest saab järeldada, et ta ei ole lapse isa, on õiged, kuid lapse mittepõlvnemine ei pea olema nõude aegumistähtaja kulgema hakkamiseks DNA-ekspertiisi tulemustega kinnitatud. Kolleegiumi arvates saab lugeda, et isik teab või peab teadma kande ebaõigsusest, kui talle teatavaks saanud asjaolude alusel igal mõistlikul isikul, kellel ei ole meditsiini- või molekulaargeneetika eriteadmisi, tekiks põhjendatud kahtlus oma isaduses.
- Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kirjavahetus (tl 60-61, 64-65), mille on tõendina esitanud kostja, on peetud hageja ja kostja vahel aastal
- Samuti nähtub kostja esitatud tõendist (tl 66) asjaolu, et kirjavahetust kajastavad failid on salvestatud aastal
- Hageja on kirjas kostjale (tl 60) kinnitanud, et „Kui sina sündisid, siis su vanaema rääkis tervele ilmale, et sa pole Eesti verd“. Samas kirjas on hageja selgelt viidanud (ebatsensuurse sõnakasutusega) sellele, et kostja emal olid Itaalias seksuaalsuhted. Järgmises kirjas (tl 61) on hageja kinnitanud kostjale, et kostja sündis „tumedana“. 3
(4)2-19-12693 Kohtu hinnangul ei ole sellest kirjavahetusest võimalik teha teistsugust järeldust, kui et hagejal oli kindel veendumus selle kohta, et kostja ei põlvne temast ning ta jagas neid kahtlusi ka kostjaga, küll täiesti lubamatult sobimatul ja solvaval viisil, heade kommetega vastuolus ning absoluutselt arvestamata, et tegemist on 14-aastase alaealise lapsega. Vastupidine tõlgendus ei oleks inimlikult mõeldav. Vastupidise tõlgenduse kohaselt tuleks teha järeldus, et hagejal puudusid kahtlused selle kohta, et ta kostja isa on, kuid samas pidas ta mingil põhjusel vajalikuks mainida alaealisele lapsele paar aastat varem surnud ema väidetavaid suhteid lapse sünnile eelnenud ajal, samuti muid asjaolusid, mis viitasid võimalikule mittepõlvnemisele hagejast. See tähendaks lihtsalt seletamatul põhjusel (lõbu pärast?) lapsele tahtlikku hingeliste üleelamiste põhjustamist. Eriti küüniline oleks see olukorras, kus lapse üks vanem oli hiljuti surnud ning lapse teine vanem turvalist arengukeskkonda ja vajalikku tuge ei pakkunud. Hageja ei osanud kohtuistungil anda selgitusi selliste kirjade saatmise põhjuse kohta. Kuna pooltevahelises kirjavahetuses on viidatud nii hageja teadmisele sellest, et kostja emal olid (kostja sünnile eelnevalt- see tuleneb kontekstist) seksuaalsuhted kellegi teisega peale hageja, samuti on hageja viidanud sellele, et kostja oli väiksena tavatult tumeda nahaga ning hageja on seda teadmist pidanud vajalikuks jagada ka kostjaga enda kohustuste mittetäitmise põhjendamise kontekstis, siis leiab kohus, et hagejal oli kindel veendumus selle kohta, et kostja ei põlvne temast, juba hiljemalt aastal 2017. Tõenäoliselt siiski varem, arvestades, et hageja kinnitusel kinnitas kostja vanaema pärast lapse sündimist „tervele ilmale“, et kostja „pole Eesti verd“. Ei ole eluliselt usutav, et hagejal vastav teadmine kostja vanaema poolt „tervele ilmale“ räägitu kohta alles aastal 2018 tekkis ning seni hageja infosulus viibis. 10.
§ 93lg-s 1 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg.
Kohtu hinnangul on hagi esitatud tähtaega rikkudes. Seetõttu jätab kohus hagi rahuldamata. 11. Kohus märgib, et
93 lg 3 järgi võib laps oma põlvnemise isast ise täisealisena isiklikult vaidlustada. Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast, millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist. Kuna vaidlustamise aluseks olevad asjaolud on kostjale praeguseks teada, võib ta ise otsustada täisealiseks saamisel aasta jooksul isaduse vaidlustamise. Menetluskulude jaotus 12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hageja on taotlenud jätta menetluskulud, s.o riigilõivu kostja kanda. Kostja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu puudub vajadus ka menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 4
(4)