lõiget 4, kuna hageja esitas esmalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse, et vältida suuri menetluskulusid. Kuivõrd aga makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle jätkamiseks hagimenetluses. Seetõttu oli hageja sunnitud esitama hagi, mille tõttu kasvasid ka menetluskulud. Seega on hageja kulude kostjalt väljamõistmine õiglane ja mõistlik. Samuti ei kohaldunud antud juhul
Seega puudub põhjus, mille alusel saanuks kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub tema menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista. Ringkonnakohtu seisukoht 7. Kooskõlas
lõikes 1 sätestatuga kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Seega asja sisulise lahendamise osas on otsus jõustunud. 8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja Harju Maakohtu 15.04.2020 tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud, s.o menetluskulude jaotuse, osas (resolutsiooni punkt 2) tühistada. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Otsus on olulises osas põhjendamata. Maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas olulise rikkumise tõttu tühistada kaebuse põhjendustest olenemata, mistõttu ei tule küsida ka vastustaja seisukohta (
). Asi tuleb saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule
lõike 1 punkti 5 ja
Kuivõrd hageja taotles ringkonnakohtult uue otsuse tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule, kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. 9. Kolleegium nõustub kaebajaga, et maakohus on menetluskulude poolte endi kanda jätmisel jätnud otsuse nõuetekohaselt põhjendamata. Menetluskulude poolte kanda jätmine on üldjuhul kohtu diskretsiooniotsus (v.a kui selline kulude jaotus tuleneb otse seadusest), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hagimenetluses tuleneb menetluskulude jaotamise üldreegel
lõikest 1, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lõige 1 näeb ette menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral, millisel juhul kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd praegusel juhul rahuldati hagi täies ulatuses, ei saanud kohus lähtuda menetluskulude jaotamisel
lõikest 1 ning menetluskulud tulnuks § 162 lõikes 1 sätestatud üldreegli kohaselt jätta kaotanud poole ehk kostja kanda. Erandina võimaldab
lõige 4 jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võib eeldada, et maakohus lähtuski kulude poolte endi kanda jätmisel viidatud normist. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et
lõike 4 kohaldamisel on seadusandja kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega eeldab selle sätte kohaldamine erandlike asjaolude olemasolu (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-142-10, punkt 10; 3-2-1-126-14, punkt 16). Eelnevast tuleneb, et lõike 4 kohaldamist peab kohus alati põhjendama. Vastavad põhjendused saavad rajaneda seaduses reeglina ettenähtud jaotuse ebaõigluse või ebamõistlikkuse tuvastamisel ning selle äärmuslikkusele hinnangu andmisel. Praegusel juhul puuduvad vaidlustatud otsuses põhjendused menetluskulude jaotuse osas. Kuivõrd maakohtu vastav diskretsiooniotsus ei ole seetõttu jälgitav, ei saa ka ringkonnakohus selle 4 otsustuse õigsust kontrollida. Seetõttu tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas
10.
lõige 2 sätestab, et kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kolleegiumi hinnangul viidatud säte antud juhul täies ulatuses kohaldamisele ei kuulu. Ringkonnakohtu arvates ei ole seadusandja soovinud, et sellisel juhul, kui hageja vaidlustab tagaseljaotsust üksnes menetluskulude (jaotuse või kindlaksmääramise) osas, on ainus võimalik tagajärg asjas tehtud tagaseljaotsuse tühistamine. Hageja suhtes oleks ebaõiglane, kui ringkonnakohus tühistaks tagaseljaotsuse täies ulatuses (st ka hagi rahuldamise osas), vaatamata sellele, et kaevatud on üksnes menetluskulude jaotuse peale ja kostja lahendit ei vaidlusta (kaja esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaeg on möödunud). Apellatsioonkaebuse esitamine ei saa halvendada hageja menetluslikku positsiooni. 11. Menetluskulud jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel (
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.