← Eesti

2-19-124910/7

Obsah (7)§ 162§ 163§ 651§ 646§ 656§ 657§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 05.06.2020, Tallinn Tsiviilasj

§ 162

lõiget 4, kuna hageja esitas esmalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse, et vältida suuri menetluskulusid. Kuivõrd aga makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle jätkamiseks hagimenetluses. Seetõttu oli hageja sunnitud esitama hagi, mille tõttu kasvasid ka menetluskulud. Seega on hageja kulude kostjalt väljamõistmine õiglane ja mõistlik. Samuti ei kohaldunud antud juhul

§ 163lõige 1, kuna kohus rahuldas hagi täies 3 ulatuses.

Seega puudub põhjus, mille alusel saanuks kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub tema menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista. Ringkonnakohtu seisukoht 7. Kooskõlas

§ 651

lõikes 1 sätestatuga kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Seega asja sisulise lahendamise osas on otsus jõustunud. 8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja Harju Maakohtu 15.04.2020 tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud, s.o menetluskulude jaotuse, osas (resolutsiooni punkt 2) tühistada. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Otsus on olulises osas põhjendamata. Maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas olulise rikkumise tõttu tühistada kaebuse põhjendustest olenemata, mistõttu ei tule küsida ka vastustaja seisukohta (

§ 646

). Asi tuleb saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lõike 1 punkti 5 ja

§ 657lõike 2 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada.

Kuivõrd hageja taotles ringkonnakohtult uue otsuse tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule, kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. 9. Kolleegium nõustub kaebajaga, et maakohus on menetluskulude poolte endi kanda jätmisel jätnud otsuse nõuetekohaselt põhjendamata. Menetluskulude poolte kanda jätmine on üldjuhul kohtu diskretsiooniotsus (v.a kui selline kulude jaotus tuleneb otse seadusest), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hagimenetluses tuleneb menetluskulude jaotamise üldreegel

§ 162

lõikest 1, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lõige 1 näeb ette menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral, millisel juhul kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd praegusel juhul rahuldati hagi täies ulatuses, ei saanud kohus lähtuda menetluskulude jaotamisel

§ 163

lõikest 1 ning menetluskulud tulnuks § 162 lõikes 1 sätestatud üldreegli kohaselt jätta kaotanud poole ehk kostja kanda. Erandina võimaldab

§ 162

lõige 4 jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võib eeldada, et maakohus lähtuski kulude poolte endi kanda jätmisel viidatud normist. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et

§ 162

lõike 4 kohaldamisel on seadusandja kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega eeldab selle sätte kohaldamine erandlike asjaolude olemasolu (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-142-10, punkt 10; 3-2-1-126-14, punkt 16). Eelnevast tuleneb, et lõike 4 kohaldamist peab kohus alati põhjendama. Vastavad põhjendused saavad rajaneda seaduses reeglina ettenähtud jaotuse ebaõigluse või ebamõistlikkuse tuvastamisel ning selle äärmuslikkusele hinnangu andmisel. Praegusel juhul puuduvad vaidlustatud otsuses põhjendused menetluskulude jaotuse osas. Kuivõrd maakohtu vastav diskretsiooniotsus ei ole seetõttu jälgitav, ei saa ka ringkonnakohus selle 4 otsustuse õigsust kontrollida. Seetõttu tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas

§ 656lõike 1 punkti 5 alusel tühistada.

10.

§ 657

lõige 2 sätestab, et kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kolleegiumi hinnangul viidatud säte antud juhul täies ulatuses kohaldamisele ei kuulu. Ringkonnakohtu arvates ei ole seadusandja soovinud, et sellisel juhul, kui hageja vaidlustab tagaseljaotsust üksnes menetluskulude (jaotuse või kindlaksmääramise) osas, on ainus võimalik tagajärg asjas tehtud tagaseljaotsuse tühistamine. Hageja suhtes oleks ebaõiglane, kui ringkonnakohus tühistaks tagaseljaotsuse täies ulatuses (st ka hagi rahuldamise osas), vaatamata sellele, et kaevatud on üksnes menetluskulude jaotuse peale ja kostja lahendit ei vaidlusta (kaja esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaeg on möödunud). Apellatsioonkaebuse esitamine ei saa halvendada hageja menetluslikku positsiooni. 11. Menetluskulud jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel (

§ 173lõige 3, § 174 lõiked 4 ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.