2-14-52273 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2020.a , Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-14-52273 Menetlusosalis

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 3 3.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 5. Kohus lähtub võlgniku taotluse lahendamisel

§ 175lg 2 sätestatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine 6. Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

7.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Lxxxx Rxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 8. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku sissetulek kohustustest vabastamise menetluse jooksul on olnud peretoetus, sotsiaaltoetus, pension või töövõimetoetus ning töötasu. Võlgniku sissetulekud ei ole ületanud miinimummäära. Aruannetest nähtub, et võlgnikul on puuduv töövõime (võlgnikule laekub puuduva töövõime töövõimetoetus). Võlgnik on siiski tööd otsinud ning ka tööd teinud. Võlgnik on andnud ülevaate oma töö tegemisest 29.04.2020 esitatud taotluses. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on teinud tööd vastavalt oma võimetele (arvestada tuleb ka võlgniku tervislikku seisundit ning majanduslikku võimekust liikuda töö tegemise kohta). 8.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud teabe andmise kohustust. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid tähtaegselt või isegi varem, aruannetele on lisatud konto väljavõtted või on need esitatud tagantjärgi. Võlgnik on teada andnud elukoha ning andmete vahetustest ning muutustest. Võlgnik on kohtu päringutele vastanud. 8.

1. Kohus märgib, et võlgniku sissetulekud kogu menetluse kestel pole ületanud miinimummäära. Võlgnikul on olnud ka kaks ülalpeetavat. Siiski on võlgnik pidanud võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid oma mittearestitava sissetuleku arvelt. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid 2 761,32 euro ulatuses, mis teeb 36,33% pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid tehes seda oma mittearestitavast sissetulekust. Võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ arvamusel ei võtnud võlgnik viie aasta jooksul midagi ette selleks, et kustutada oma võlgnevust võlausaldaja ees. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et kohustustest vabastamise eesmärk ei ole võlausaldajate nõuete täielik rahuldamine, vaid võlgnik peab tegema kõik endast oleneva, et mingilgi määral 4 võlausaldajate nõudeid rahuldada (st tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, võtma vastu igasuguse töö, vajadusel ennast täiendama jne). Kas võlausaldajate nõuded rahuldatakse täielikult või ainult osaliselt sõltub konkreetsest võlgnikust ning tema majanduslikust olukorrast. Asjaolu, et võlgnik on maksejõuetu, s.t. et ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, on kohus konstateerinud juba võlgniku pankrotti välja kuulutades. Kohus vaatab menetluse lõpetamisel eelkõige seda, kas võlgnik on piisavalt pingutanud menetluse jooksul (olukorras, kus võlgniku sissetulekud ei ole ületanud miinimumi ning võlgnikul ei ole igasuguse töö tegemine võimalik tervislikust seisundist tulenevalt). Käesolevas asjas on võlgnik seda kohtu hinnangul teinud. Kohus märgib, et kui võlgnik ei oleks esitanud avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, ei oleks toimunud kohustuste tasumist (võlgade vähendamist) mitte mingisuguseski ulatuses. Kohus on menetluse kestel kontrollinud, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele saaks sundkorras sissenõude pöörata. 8.
2. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi. 10.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Lxxxx Rxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 11.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Lxxxx Rxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Lxxxx Rxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 12.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Lxxxx Rxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5 6