1-19-4568/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.06.2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4568 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Irina Palmsalu, Marina Davõdovitš Prokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaat Robert Sprengk määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Vitali Brodnevi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VITALI BRODNEV, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 36812202211, Karistuse kandmise algus 28.04.2019 ja lõpp 29.06.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.06.2020, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta VITALI BRODNEV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Vitali Brodnevilt menetluskuluna kaitsjatasu 161,08 (ükssada kuuskümmend üks eurot ja 08 senti) eurot v.adv. Robert Sprengki poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses 1 tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Barrister Narva osakond kasuks 161,08 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Robert Sprengki poolt süüdimõistetu Vitali Brodnevi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Vitali Brodnevile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.05.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Brodnevi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 06.06.2019 otsusega tunnistati Vitali Brodnev süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 21.11.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 8 kuud 1 päev vangistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud 1 päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.04.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Vitali Brodnevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vitali Brodnevi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve alla. Aadressil xxxx elab tema elukaaslane ning peale juhtunut vaatavad nad elukaaslasega elu ümber ja tema vabanemisel tahavad minna psühholoogi juurde. On saanud aru, et pere on kõige kallim. Talle sündis lapselaps ja tahab oma vaba aja pühendada talle. Kavatseb tööle minna ehitusele OÜ-sse xxxx. Ta on üle 20 aasta töötanud oma firmas, mis asub xxxx, keevitajana. Kuna enda firmas on raskused tööga, siis lähebki teise firmasse tööle. Ta on narkootikumidega lõpetanud, peale vabanemist soovib käia psühholoogi juures ja läbida programm, et lõpetada ka alkoholi tarvitamine, laseb ennast kodeerida. Teeb kõik selleks, et pere oleks temaga rahul. On vanglas läbinud sotsiaalprogrammid ning teinud järeldused, et elu ilma narkootikumideta on palju parem. Elukaaslane on talle andestanud. Lähenemiskeeld elukaaslase suhtes tühistati eelmisel aastal elukaaslase initsiatiivil. Tal on üks distsiplinaarkaristus, mis on ainuke vangistuse ajal. Selgitas, et invaliidil kukkus kepp maha ja ta tõstis selle üles. Valvur nägi seda ja arvas, et tahab kepiga sporti teha, ta ei hakanud vaidlema ning tehti noomitus. Kinnipeetav on nõus ka maksimaalse pikkusega elektroonilise valvega. Kavatseb kõik nõuded tasuda, maksab neid juba praegu, töötab vanglas keevitajana. On nõus ka sellega, kui kohus määrab alkoholiravi. 2 Kaitsja leiab, et Vitali Brodnev on avaldanud, et soovib vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve alla. Ta andis oma selgitused selle kohta ja põhjendused, et miks sellist asja oleks vajalik ja võimalik kaaluda. Kaitsja leiab, et selgitusi kuulates oleks tõepoolest võimalik Vitali Brodnevit ennetähtaegselt vabastada ja kohaldada elektroonilist valvet. Vitali Brodnev on ennast vangistuses hästi üleval pidanud, on täitnud oma individuaalse täitmiskava, tal on küll 1 distsiplinaarkaristus, kuid tema selgituste kohaselt ei saa seda rikkumist pidada väga raskeks ja see on tal ka ainuke distsiplinaarkaristus, mida ta ka eelnevates vangistustes on saanud. Vabanedes on tal olemas töökoht ja elukoht ja teda ootab tema elukaaslane. Brodnevi peamiseks probleemiks on olnud sõltuvus alkoholist, täna ta selgitas, et eluviisi treeningu programm on teda aidanud selle sõltuvusest vabanemise osas ja ta soovin jätkata kainet eluviisi. Ta on valmis vabatahtlikult läbima alkoholiravi ja on ka nõus sellega, et talle pannakse vastav kohustus kohtumäärusega. Vabaduses on tal olemas garanteeritud töökoht, mis tagab talle sissetulek, samuti on tal puue, mille tõttu on tal võimalik saada puudetoetuse. Ei ole alust arvata, et materiaalsete probleemide tõttu ta hakkaks kuritegusid toime panema. Ta soovib enda suhet oma elukaaslasega taastada ja elada edaspidi rahumeelselt koos, ta on valmis loobuma alkoholist, siis pole ka alust arvata, et ta edaspidi paneks toime lähisuhtevägivalla kuriteo, vastupidi ta tahab elada oma abikaasaga koos, korralikult, tõestada ennast temale. Kaitsja on seisukohal, et need seletused ja kinnitused on usutavad ja tõepoolest võib uskuda, et Vitali Brodnev edaspidi enam kuritegusid toime ei pane ja elab seadusekuulekat elu, seetõttu palub kaitsja kohtul kaaluda võimalus vabastada Brodnev ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega ja võtta arvesse ka seda, et Brodnev on nõus elektroonilise valve perioodiga kui 12 kuud. Elektrooniline valve tagab selle, et tema tegevust ja käitumist vabaduses on võimalik kontrollida. Elektrooniline valve on igal juhul efektiivne ja tagab selle, et Vitali Brodnev oma igapäevast elu ja elukorraldust kontrollib ja elab õiguskuulekalt. Kaitsja palub Vitali Brodnev ennetähtaegselt vabastada ja kohaldada elektroonilist järelevalvet. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Vitali Brodnev ära kandnud üle 1 aasta 1 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 2 aasta 2 kuu 1 päeva pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval kolm kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta mitmendat korda, mis viitab sellele, et isikule ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ühtset mustri kuritegude toimepanemises välja 3 kujunenud ei ole, kuritegude laad ja muster on erinevad, käesolev kuritegu on kehaline väärkohtlemine ja tapmisega ähvardamine, varem on toime pannud vargusi ja narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise suures koguses. Seega on kuriteod muutnud raskemaks, lisandunud on vägivalla komponent. Kõikide kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammi ``Eluviisitreening``, alates
3. aasta detsembrist osaleb sotsiaalprogrammis ``Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine``, ta on pidevalt olnud hõivatud tööga, varem koristajana, käesoleval ajal keevitajana ning ta osales riigikeele A2 taseme kursustel, kuid jättis motivatsiooni puudumise tõttu kursuse pooleli. Lisaks on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Vabanemisel on tal võimalik elama asuda üürikorteris, kus käesoleval ajal elab elukaaslane üksinda. Risk uue kuriteo toimepanemiseks seoses elukohaga seisneb selles, et käesolevad kuriteod, kehalise väärkohtlemise ja tapmisega ähvardamise, pani kinnipeetav toime just elukaaslase suhtes nende ühises elukohas. Kuigi iseloomustuse järgi on elukaaslane andnud nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks tema juurde, võib isik sõltuvusainete tarvitama asumisel ning erimeelsuste tekkimisel panna toime uusi kuritegusid elukaaslase suhtes. Enne vangistust kinnipeetav töötas, sissetulekuks oli töötasu ja töövõimetuspension, kuid majanduslikku toimetulekut mõjutas sõltuvusainete tarvitamine. Isikul on tasumata võlgnevusi, mida vähehaaval tasub, kuid mis on pikaajaline protsess ning võib ka vabanemisel mõjutada toimetulekut. OÜ xxxx garanteerib kinnipeetavale vanglast vabanemisel töökoha, mis tagab talle ka igakuise sissetuleku, lisaks on kinnipeetava elukaaslane lubanud materiaalselt toetada. Uue kuriteo toimepanemise risk seoses majandusliku toimetulekuga suureneb siis, kui isik asub sõltuvusaineid tarvitama ning nende peale raha kulutama. Tema tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid ning ta võib olla teiste poolt mõjutatav. Enda sõnul pani narkokuriteo toime, et aidata tuttavat, mis viitab mõjutatavusele. Kinnipeetav on kuritarvitanud nii alkoholi kui ka narkootikume. Käesoleva vägivaldse kuriteo pani toime alkoholijoobes olles, narkootikume tarvitas enda sõnul siis, kui pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Seega esineb põhjuslik seos alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel, mistõttu on alkoholi tarvitama asumine jätkuvalt uue kuriteo toimepanemise suureks riskiks. Ta tunnistab ka ise, et võib alkoholi tarvitanuna käituda impulsiivselt, kuid sõltuvust eitab. Samas on varem proovinud ka ise alkoholi tarvitamisest täielikult hoiduda, kuid tulemusteta, aastaid tagasi ei tarvitanud alkoholi pea aasta, kuid siis asus uuesti tarvitama ning eelmise vangistuse kestel läbis sotsiaalprogramme, kuid vabanemisel jätkas tarvitamist. Seega on kohtu hinnangul isiku motivatsioon alkoholi tarvitamisest edaspidi täielikult hoiduda pigem paljasõnaline ning nähtub, et isik ei oska oma varasemast käitumisest järeldusi teha ning kordab käitumismustrit, mis viib uute kuritegudeni. Kohtul puudub kinnipeetava eelnevat käitumist ning võimalikke riske arvesse võttes veendumus, et ta oleks oma kuritegelikust käitumisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning kriminaalhooldus oleks Vitali Brodnevi puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Ta on varem olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid korduvalt rikkunud kontrollnõudeid ja lisakohustusi, pannud katseajal toime uue kuriteo ning hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Arvestades isikule mõistetud karistust, on tal veel küllaltki pikk karistus jäänud kanda, mille kestel võimalik suurendada motivatsiooni alkoholi tarvitamisest 4 loobumiseks ning seeläbi kuritegelikust käitumisest hoidumiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Vitali Brodnevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. Robert Sprengki, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 161,08 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 16.06.2020 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-19-4568 jõustus 03.09.2020 Tartu Ringkonnakohtu 5