) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras, et nende rahaline suurus määratakse kindlaks pärast otsuse jõustumist. Maakohus leidis, et võlgnikule kahju tekitamine on tõendamata.
lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga. 6. Kooskõlas
lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikust ja põhjendatust vaid osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus hindab praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid. 7. Kolleegiumi hinnangul on apellatsioonkaebus perspektiivitu ning kui eeldada kaebuse esitaja faktiväidete õigsust, ei saa kaebust rahuldada. Hagejal puudub apellatsioonkaebuse menetlemiseks õiguskaitsevajadus.
lg 1 p 6 säte kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil. 8. Hageja arvates jättis maakohus menetluskulud valesti hageja kanda, sest PankrS § 541 lg 1 ja kohtupraktika kohaselt on pankrotihalduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks võlgnik. Menetluskulud oleks pidanud jääma võlgniku kanda. Ringkonnakohus nende väidetega ei nõustu. Hagimenetluses saab kohus jätta menetluskulud üksnes poolte kanda (
S § 541 lg 1 kolmanda lause mõttes pankrotihaldur. Seega ei saanud maakohus hagi rahuldamata jätmisel
lg 1 alusel jätta menetluskulusid võlgniku kanda, kes hagimenetluse pooleks ei olnud. Ringkonnakohus selgitab, et kuna pankrotihaldur esitas hagi seoses pankrotivarga, siis PankrS § 541 lg 1 teisest lausest tulenevalt ei tule menetluskulusid kanda asjas hagejana osaleval pankrotihalduril isiklikult, vaid võlgnikul, s.o OÜ-l ESTROSS (pankrotis) (vt Riigikohtu
lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. 10.
lg 1 ja
lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kuivõrd vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis kulude puudumise tõttu tuleb jätta nende suurus kindlaks määramata. 11. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist
12. Kohus ei toimeta apellatsioonkaebust vastustajale kätte (
Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid hagejale füüsiliselt tagastada. Määrus tuleb
lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teisele poolele.
13.
14. Vastavalt tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 18 asendavad suvisel puhkuste perioodil tööl viibivad kohtunikud koosseisu liikmeid vastavalt töökoormusele juhuvaliku alusel. Kolleegiumi liikmeid Vallo Karileri ja Margo Klaari asendavad kohtunikud Mati Maksing ja Peeter Pällin. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Mati Maksing, Peeter Pällin 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.