) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 1
lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja
lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hagejale oli antud menetlusabi ning ta oli vabastatud riigilõivu summas 100 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kohus selgitab, et vaatamata sellele, et hagejale oli menetlusabi antud, tuleb temalt menetlusabi kulud riigi kasuks välja mõista, kuna menetluskulud on jäetud poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 8 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui abielulahutuse hagist loobutakse menetluse kestel. Seega abielulahutuse nõudest loobumise korral tuleks riigil hagejale tagastada tasutud riigilõiv täies ulatuses. Antud juhul on riigil nõue hageja vastu summas 100 eurot ning hagejal on õigus sama summa tagasi saada seoses loobumisega. Kuna nõuded tuleb tasaarvestada, siis riigile hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.