KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- august 2020 Kohtuasja number 1-17-4717 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu pööramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
- juuni
- a määrus karistuse täitmisele pööramise kohta Määruskaebuse esitaja Süüdimõistetu Silver 38006134913) kaitsja Metsma, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Silver Kallase karistuse täitmisele Kallase (Kallas, isikukood vandeadvokaadi abi Toomas RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- juuni
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid Silver Kallasele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 eurot ja 80 senti (sealhulgas käibemaks 10 eurot ja 80 senti).
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Silver Kallaselt Eesti Vabariigi kasuks välja 64 eurot ja 80 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Maakohtu
- juuli
- a ja
- märtsi
- a otsusega tunnistati S. Kallas süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8, 9 järgi ning talle mõisteti KarS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 12 päeva vangistust.
- Tartu Maakohtu
- jaanuari
- a määrusega vabastati S. Kallas vangistusest tingimisi enne tähtaega. S. Kallast kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel määratud lisakohustusi: mitte tarvitama alkoholi, otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele, teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed) ning mitte viibima kasiinodes.
- Kriminaalhooldusametnik esitas maakohtule erakorralise ettekande, milles palus S. Kallasele mõistetud karistuse täitmisele pöörata. MAAKOHTU MÄÄRUS
- Tartu Maakohtu
- juuni
- a määrusega pöörati täitmisele S. Kallase ärakandmata karistus, s.o 3 kuud ja 4 päeva vangistust.
- Maakohtu määruse kohaselt on S. Kallas rikkunud registreerimiskohustust. Asjaolu, et nende osas ei ole tehtud kirjalikke hoiatusi, ei pisenda isiku rikkumisi. S. Kallas on ennetähtaegselt vanglast vabastatud ning määratud kriminaalhooldusele. Ta on rikkunud registreerimiskohustutust mitmel korral. Puudumiste põhjuste kohta tõendeid esitatud ei ole.
- KarS § 76 lg 7 kohaselt võib vanglast ennetähtaegselt vabastatud isiku vangistuse täitmisele pöörata, kui ta ei täida kontrollnõudeid ja paneb toime uusi väärtegusid ja kuritegusid. Käesoleval juhul on tõendatud, et S. Kallas on kriminaalhoolduse ajal karistatud NPALS § 151 lg 1 tunnustel – narkootilise aine tarvitamise eest arsti ettekirjutuseta. Veelgi enam – S. Kallas on läinud kauplusse vargile, varastades suures koguses kalleid konjakeid (kahjusumma 1032 eurot), mille osas on alustatud kriminaalmenetlust (tl 82). See iseloomustab S. Kallast kui isikut, kes ei ole õigustanud temale osutatud usaldust – ennetähtaegset vanglast vabastamist. Ta on asunud kuritegelikule teele, varastades suures koguses alkohoolseid jooke.
- Kaitsja taotlus saata S. Kallas ravile on raskesti mõistetav. Kui vanglast ennetähtaegselt vabastatud isik paneb toime kuritegusid, ei aita tema ravile suunamine. Pealegi on isik ise esmajärjekorras kohustatud oma raviga tegelema. Sunnitud ravi ei saa isikule rakendada ning see ei anna tulemusi. MÄÄRUSKAEBUS
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Kallase kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta karistuse täitmisele pööramata.
- Määruskaebuse kohaselt ei nõustu S. Kallas maakohtu järeldusega, et ta ei võta tekkinud olukorda tõsiselt ja kuritarvitab kohtu usaldust. Ainus rikkumine, mis on määruskaebuse esitamise ajaks kinnitust leidnud, on registreerimiskohustuse rikkumine. Süüdimõistetu tunnistab, et ta on mitmel korral registreerimiskohustust rikkunud. Ta selgitas kohtule, et 2
(4)puudus registreerimistelt mõjuvatel põhjustel. Tal ei olnud raha Paidesse sõitmiseks. Ilma püsiva sissetulekuta ei olnud S. Kallasel võimalik transpordi eest tasuda ja seetõttu ei olnud tal võimalik registreerimiskohustust täita. Mitmel korral jäi S. Kallas ka haigeks ega suutnud seetõttu kohtumistele ilmuda.
- Süüdimõistetu on seisukohal, et vangistuse täitmisele pööramine ei täidaks tema puhul karistuse eripreventiivseid eesmärke. Vastupidi, vanglakaristuse kandmise järgselt oleks ebamõistlikult takistatud tema võimalused taasühiskonnastumiseks. Praeguse vanglavälise karistusega on aga süüdimõistetule tagatud tingimused, mis soosivad tema edaspidist seaduskuulekat käitumist ning sõltuvusprobleemidega tegelemist. Vabaduses on võimalik süüdimõistetul oma probleemiga tegeleda ja saada igakülgset abi oma sõltuvuse raviks. Paraku vanglas ei ole isikul, arvestades tema lühikest karistusaega, võimalik ravi saada ning vanglatingimused ei soosi narkootikumidest täielikult loobumist.
- Süüdimõistetu soovib oma probleemidest vabaneda ja kahetseb tehtud vigu. S. Kallasel jäi katseaja lõpuni ainult kolm kuud ja sisuliselt on põhjendamatu pöörata karistus täitmisele nii vahetult enne katseaja lõppu. Kohtul on võimalik süüdimõistetu katseaega pikendada või kohaldada muid mõjutusvahendeid, mis on isiku jaoks vähemkoormavad ja mõjutavad teda õiguspäraselt käituma. Arvestades kirjeldatud asjaolusid on ebaproportsionaalne pöörata S. Kallasele mõistetud vangistus täitmisele.
- Süüdimõistetu registreerimiskohustuste rikkumiste kohta pole tehtud mitte ühtegi kirjalikku hoiatust. Tavapärane praktika on isikut enne karistuse täitmisele pööramist hoiatada ja alles seejärel, kui hoiatus isikut kontrollnõudeid järgima ei mõjuta, võib kohus pöörata karistuse täitmisele. Antud olukorras on karistuse täitmisele pööramine S. Kallase suhtes liiga koormav meede.
- S. Kallas on olnud kergemeelne narkootikumide tarvitamise osas. Süüdimõistetu ei soovinud narkootikume tarvitada, kuid oma nõrga tahtejõu tõttu ei suutnud ta kiusatusele vastu panna. Arvestades tehtud elumuutusi on S. Kallas valmis ja suuteline edaspidi siiski narkootikumide tarvitamisest loobuma ning kontrollinõudeid järgima. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus S. Kallasele mõistetud karistuse põhjendatult täitmisele pööranud. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
- Ringkonnakohus jätab maakohtu määrusest välja viite sellele, et S. Kallas on kriminaalhoolduse ajal pannud toime varguseid. S. Kallase suhtes kriminaalmenetluse alustamist ei saa võrdsustada süüdimõistmisega, mistõttu ei ole viide S. Kallase poolt ennetähtaegse vabastamise järel toime pandud vargustele asjakohane. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
- Erakorralisest ettekandest nähtub, et S. Kallas rikkus viiel korral registreerimiskohustust (
- veebruaril 2020,
- veebruaril 2020,
- veebruaril 2020,
- veebruaril 2020 ja
- märtsil 2020). Lisaks on karistusregistri andmetel S. Kallast
- aprillil 2020 karistatud NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahviga.
- Kriminaalhooldaja tõi maakohtu istungil täiendavalt välja, et S. Kallas lubas
- mail 2020 peetud telefonivestluses kriminaalhooldaja juurde tulla, kuid ei teinud seda, tuues põhjuseks narkootikumide tarvitamisest tekkinud võõrutusnähud ja sellest tingitud võimetuse 3
(4)registreerimisele minna. Kriminaalhooldaja avaldas kohtuistungil lisaks, et S. Kallas tunnistas talle üles ka kriminaalhoolduse kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise ja kasiinos käimise. Lisaks eeltoodule edastati Töötukassast kriminaalhooldajale info, et S. Kallas ei ole enam Töötukassas arvel. Süüdimõistetu tunnistas nimetatud rikkumisi maakohtu istungil.
- Ringkonnakohus nõustub rikkumiste rohkust arvesse võttes maakohtuga, et S. Kallase karistus tuleb täitmisele pöörata. S. Kallase kohtuistungil antud ütlustest ja määruskaebusest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis rikkumisi õigustaksid. S. Kallase väide, et tal ei olnud raha kriminaalhooldaja juurde sõitmiseks, on paljasõnaline. Samuti ei ole rahapuudus objektiivne takistus, mis vabandaks kohtu poolt pandud kohustuste mittetäitmist. Ka S. Kallase väited haiguste tõttu registreerimiskohustuse rikkumise kohta on tõendamata. S. Kallas ei esitanud kriminaalhooldajale oma väidete kinnituseks arstitõendit. Narkootikumide tarvitamine kriminaalhoolduse ajal ei ole samuti vabandatav.
- Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et S. Kallase käitumine väljendab süüdimõistetu ükskõiksust talle määratud kohustuste täitmisesse ja näitab, et kriminaalhoolduse ei täida oma eesmärki. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et S. Kallase karistuse täitmisele pööramine on ebaproportsionaalne. Kriminaalhooldaja eelnev kirjalik hoiatus ei ole karistuse täitmisele pööramise vajalikuks eeltingimuseks. Kuna S. Kallas on katseaja algusest saadik korduvalt oma kohustusi rikkunud, ei saa senist kriminaalhooldust pidada tulemuslikuks. S. Kallase senist käitumist arvestades ei saa uskuda tema lubadust edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid järgida. Vanglas on S. Kallasel võimalik narkootikumidest eemal olla ja seeläbi sõltuvusrehabilitatsiooniga tulemuslikult alustada. Seega on põhjendatud tema karistus täitmisele pöörata.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
- S. Kallase kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal S. Kallase seisukoha väljaselgitamiseks 30 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 90 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 129 eurot ja 60 senti (sealhulgas käibemaks 21 eurot ja 60 senti).
- Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud vaid osaliselt. Arvestades, et sama kaitsja esindas S. Kallast ka maakohtu menetluses, lähtudes määruskaebuse mahust (põhjendused ligikaudu leheküljel) ja sellest, et vaidlus ei ole õiguslikult keeruline, peab kolleegium S. Kallasele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi põhjendatud ajakuluks kokku 60 minutit. Seega tuleb kaitsjale hüvitada 54 eurot, millele lisandub käibemaks.
- Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb riigi õigusabi tasu, 64 eurot ja 80 senti (sealhulgas käibemaks 10 eurot ja 80 senti), kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel S. Kallaselt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4
(4)