Obsah (9)

§ 102§ 31§ 22§ 1§ 170§ 86§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 17. august 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-6743 Tsiviilasi X X pankrotiavaldu

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. 7. Kohustada võlgnikku X X kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 03. septembril 2020 kell 15.15. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud. 8. Kohustada võlgnikku X X esitama hiljemalt 03. septembril 2020.a pankrotihaldurile võlgniku täpsustatud vara ja võlgade nimekiri. 9. Menetluskulud jätta võlgniku X X kanda. 10. Määrata ajutise pankrotihalduri Eve Selberg tasuks 495 eurot, millele lisandub käibemaks summas 99 eurot, kokku 594 eurot. 11. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada Advokaadibüroo CLARUS arvelduskontole nr xx. 12. Määrus saata resolutsiooni punkti 11 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 13. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud X X esitas 08.05.2020 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: X X omab arvelduskontot nr xx, AS LHV Pank. Rahaliste vahendite jääk nimetatud kontol seisuga 27.07.2020 on 53,43 eurot. Maanteeameti vastusest ajutise halduri päringule selgub, et võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole. Võlgnik töötab OÜ-s x (registrikood

1. x)töölise ametikohal brutopalgaga 9,75 eurot tunnis. Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut, suureneb mittearestitav summa ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus. Võlgnikul on kaks alaealist last, 05.07.2017 sündinud H X ja 17.03.2020 sündinud M X. Muu vara puudumist on võlgnik pankrotiavalduses kinnitanud. Võlgniku sissetulekuks on igakuine töötasu OÜ-st x töölise ametikohal brutopalgaga 9,75 eurot tunnis. Täitemenetluse registri andmetel võlgniku suhtes täitemenetlused puuduvad. Võlgnikul on alljärgnevad kohustused: PlusPlus Capital AS (nõue vastavalt 4.08.2020 teatele omandatud AS-ilt LHV Pank) 14 580 eurot; Coop Pank AS 10 700 eurot; Bondora AS 5 275 eurot; TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 3 600 eurot; OK Incure OÜ (nõue vastavalt 5.06.2020 kirjale omandatud Ferratum Bank p.l.c.) 3 549,24 eurot; Fresh Finance OÜ 3 800 eurot; BB Finance OÜ 3 100 eurot; Aktiva Finants OÜ (nõue vastavalt 9.06.2020 kirjale omandatud Placet Group OÜ-
2. lt)1 984,28 eurot; Creditstar Estonia AS 2 000 eurot; Monefit Estonia OÜ 2 000 eurot; OÜ Credit.ee 900 eurot; IPF Digital AS 1 500 eurot; Mogo OÜ 1 800 eurot; AB Kreditex AS 1 200 eurot; AS Inbank 1 800 eurot; Holm Bank AS 2 300 eurot. Muud kohustused võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad võlgniku kohustused kokku 60 088,52 eurot, millele lisanduvad võimalikud intressid ja viivised. X X kohustused moodustavad kokku summas 60 088,52 eurot, millele lisanduvad võimalikud intressid ja viivised. Võlgnikul vara puudub, võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu OÜ-st x töölise ametikohal brutopalgaga 9,75 eurot tunnis. Võlgnik elab üürikorteris aadresssil xx. Võlgnik 2 esitas üürilepingu, üürnikuks on võlgniku abikaasa Kx X. Võlgnikul on kaks alaealist last. Eeltoodust tulenevalt vajadus täiendavale analüüsile puudub.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur X X maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Maksejõuetuse põhjuseks nimetab võlgnik halvad investeeringud, mis viisid hasartmängudeni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua kergemeelse laenude võtmise, mida võlgnik ei ole suuteline tasuma. Ajutine pankrotihaldur leiab, et X X maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi X X pankrotimenetluses.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Lähtudes

§ 170

lg 1 võib võlgniku kohustusest vabastamise avalduse esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Juhindudes eeltoodust ja

§-dest 1,31 ja 170 palub ajutine pankrotihaldur kuulutada välja X X (isikukood x) pankrot. Pankroti väljakuulutamisel on ajutine pankrotihaldur nõus jätkama X X pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg’i.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest ja selle täiendusest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 60 088,52 eurot, kuid vara puudub.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks töötasuks 495 eurot, millele lisandub käibemaks summas 99 eurot, kokku 594 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste 3 hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks töötasuks 495 eurot, millele lisandub käibemaks summas 99 eurot, kokku 594 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4