← Eesti

1-18-9452/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-9452 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. juuli
  3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Kalev Tagaküla (isikukood 35804184226) kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. juuli
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure Kalev Tagakülale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 39 eurot ja 60 senti (sealhulgas käibemaks 6 eurot ja 60 senti).
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Kalev Tagakülalt Eesti Vabariigi kasuks välja 39 eurot ja 60 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Pärnu Maakohtu
  10. novembri
  11. a otsusega tunnistati Kalev Tagaküla süüdi KarS § 200 lg 2 p 8 ja § 424 järgi ning talle mõisteti KarS 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu
  12. veebruari
  13. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 15 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg (2 päeva) ning loeti ärakandmata karistuseks 3 aastat ja 13 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
  14. novembril 2018 ja lõpeb
  15. detsembril
  17. Tartu Maakohtu
  18. juuli
  19. a määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata.
  20. Maakohus märkis, et K. Tagaküla kannab karistust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest, s.o röövi ja joobes juhtimise eest. K. Tagaküla varasemast elukäigust nähtuvalt on teda korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tal on kaks kehtivat karistust, kuid sellele vaatama ei ole ta oma käitumismustrit muutnud. Vastupidi, kuriteod on läinud raskemaks.
  21. K. Tagakülale on varem võimaldatud kanda karistust vabaduses. Pärnu Maakohtu
  22. veebruari
  23. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1004 tunnistati K. Tagaküla süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust (ärakandmisele kuulus 11 kuud ja 28 päeva), mida ei pööratud täitmisele 2 aasta ja 6-kuulise katseajaga tingimusel, et ta ei pane toime uusi kuritegusid ja täidab määratud kohustusi. Üheks kohustuseks oli mitte tarvitada alkoholi. Sellest hoolimata jätkas K. Tagaküla alkoholi tarvitamist, mistõttu pöörati tema karistus täitmisele, seda vähem kui kuue kuu möödudes katseaja algusest. Vähetähtis pole asjaolu, et K. Tagaküla asus mõistetud karistusest kõrvale hoiduma, mistõttu oli kohus sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama. Kokkuvõttes suutis K. Tagaküla vabaduses ilma uute kuritegude toimepanemiseta viibida vähem kui kuus kuud ja kuriteod muutusid raskemaks. Ta pani toime röövimise ja järjekordse mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise, mille eest ta hetkel kohtuotsuste kogumis liitkaristust kannab.
  24. Kohus pole veendunud, et seni ära kantud karistus oleks K. Tagakülale avaldanud piisavat mõju selleks, et ta saaks vabaduses õigusrikkumistest hoiduda. Karistus ei ole oma eesmärki veel täitnud. Kohtu veendumust ei muuda ka asjaolu, et K. Tagakülal puuduvad distsiplinaarkaristused, samuti see, et ta on enda sõnul läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja suhelnud vangla kaplaniga. K. Tagaküla on kõik kuriteod toime pannud alkoholijoobes ja seetõttu on alkohol peamiseks ohuteguriks uute kuritegude toimepanemisel. K. Tagaküla tunnistab, et alkohol aitas kuritegude toimepanemisel kaasa, kuid probleemi ta selles siiski ei näe ning on veendunud, et alkoholi ta enam ei tarbi. K. Tagaküla on selliseid lubadusi ka varasemalt andnud. Eelviimase kohtuotsusega kohustati ta alkoholi mitte tarvitama, kuid ta ei pidanud kohustustest kinni ega täitnud oma lubadusi. Kui K. Tagaküla ise oma probleemi ei tunnista, on väga raske uskuda, et midagi muutub ja et ta alkoholist hoidub. Kui ta seda ei tee, ei suuda ta ka uute kuritegude toimepanemisest hoiduda.
  25. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et K. Tagaküla tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. K. Tagaküla tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik MÄÄRUSKAEBUS
  26. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Tagaküla kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja K. Tagaküla vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
  27. Kaitsja leiab, et K. Tagaküla väärib võimalust tingimisi enne tähtaega vabaneda. K. Tagaküla on viibinud vangistuses juba mõnda aeda. Ta on käitunud vanglas korrektselt, seda näitab distsiplinaarkaristuste puudumine. K. Tagaküla on osalenud sotsiaalprogrammis ja suhtleb tihedalt vangla kaplaniga, leides nii positiivseid mõtteid ja suundumusi. 2
  28. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise ja elektroonilise valvega kaasnevad ranged nõuded, mille täitamata jätmine või mittenõuetekohane täitmine toob kaasa vangistuse jätkamise. K. Tagaküla on seadusega sätestatud nõudmistest teadlik ja valmis neid täitma. Ta on valmis vabaduses viibides alkoholiprobleemiga tegelema. K. Tagakülal on toetav võrgustik elukaaslase näol, kes aitab tal õiguskuulekaks jääda. K. Tagakülal on kindel igakuine sissetulek osalise töövõimetuse tõttu.
  29. See, kas isik sooritab tuleviks uue kuriteo või mitte, on oletuslikku laadi järeldus. Vangla iseloomustuses märgitud uue kuriteo sooritamise kõrge risk on samuti oletuslik. Pole võimalik aru saada, millise metoodika alusel sellise tulemini jõuti. Selle pinnalt, et isikut on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei saa hinnata uute kuritegude toimepanemise protsentuaalselt tõenäosust. Ka asjaolu, et vangla ja prokuratuur ei toeta K. Tagaküla tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei anna alust teda vabastamata jätta. Kohtul on võimalik kaaluda nii poolt kui vastuargumente ja teha oma otsustus vastavalt seadusele ja siseveendumusele, mis peab olema kohtumääruses jälgitav. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  30. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult K. Tagaküla tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  31. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Kolleegiumi hinnangul on maakohus K. Tagaküla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt. Maakohus ei ole jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Kohus ei jätnud K. Tagaküla vabastamata seetõttu, et vangla ja prokuratuur ei toetanud tema ennetähtaegset vabastamist ning vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele oli kõrge. Seega on vastavad viited määruskaebuses asjakohatud.
  32. Kolleegium nõustub maakohtuga, et K. Tagaküla ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada, kuna ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et K. Tagaküla on viinud kuritegude toimepanemiseni puudulik probleemide lahendamise oskus ja alkoholi kuritarvitamine. Pärnu Maakohtu
  33. novembri
  34. a otsusega karistati K. Tagaküla katseajal toime pandud röövimise ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Röövimise käigus ähvardas alkoholijoobes K. Tagaküla kirvega külapoe segi peksta, kui müüja talle alkoholi ei anna. K. Tagaküla alkoholiprobleemi tõsisust kinnitab asjaolu, et ta ei suutnud kriminaalhoolduse ajal alkoholi tarvitamisest hoiduda ja rikkus korduvalt katseajaks pandud kohustusi.
  35. K. Tagaküla lubas maakohtu istungil, et ta enam alkoholi ei tarbi ja võib minna ravile. Samas kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on K. Tagaküla vangistuse ajal avaldanud hoopis vastupidist: ta pole alkoholiprobleemi tunnistanud ja pidanud vajalikuks edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda. Seega on alust K. Tagaküla kohtuistungil antud lubadustes kahelda. Lisaks nähtub iseloomustusest, et K. Tagaküla ei tunnista toimepandud kuritegu, õigustab tehtut ega soovi oma käitumist ja hoiakuid muuta. Kolleegium nõustub maakohtuga, et K. Tagaküla varasem elukäik ja vangistusaegne suhtumine näitavad, et ta kordab vabaduses suure tõenäosusega varasemat käitumismustrit – jätkab alkoholi kuritarvitamist ja samalaadsete 3 kuritegude toimepanemist. Seega leidis maakohus põhjendatult, et K. Tagaküla ei saa vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada.
  36. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  37. K. Tagaküla kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 36 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 39 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 6 eurot ja 60 senti).
  38. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
  39. juuli
  40. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu, 39 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 6 eurot ja 60 senti), kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel K. Tagakülalt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.