Obsah (4)

§ 659§ 534§ 536§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-11144 Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2020, Tallinn Kohtukoosseis Ande Tänav, Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin Kohtuasi Sihtasu

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 659

ja § 667 alusel tühistada osas, millega maakohus pikendas puudutatud isiku suhtes rakendatud esialgse õiguskaitse tähtaega ja lubas kohaldada tema suhtest tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 12.09.

1. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avalduse esialgse õiguskaitse pikendamiseks kuni 40 päevani rahuldamata. Samuti täpsustab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse kohaldamise kellaaegu. Maakohtu määrus jääb muus osas, s.o esialgse õiguskaitse rakendamise osas kuni nelja ööpäevani, muutmata. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt.
2. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

§ 534

lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused 4 on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

§ 534

lg 5 esimese lause kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest.

1. Maakohus tuvastas õigesti vajaduse kohaldada esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi kuni neli päeva, kuna täidetud olid PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul esineb psüühikahäire, tema käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ka ümbritsevatele. Puudutatud isik ei mõtle selgelt ning ei mõista ravivajadust. Määruskaebuste väited selle kohta, et puudutatud isik on terve ja ei vaja ravi, on vastuolus asjas esitatud tõendite ja maakohtu poolt tuvastatud asjaoludega. Puudutatud isik vajas statsionaari tingimustes psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet ning esialgse õiguskaitsevahendi rakendamine neljaks päevaks oli tema suhtes põhjendatud. Ringkonnakohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis annaks aluse selles osas teistsuguse järelduse tegemiseks, kui tegi maakohus.
2. Samas on maakohtu määruse resolutsioon esialgse õiguskaitse rakendamise perioodi osas ebatäpne.

§ 534lg 5 esimesest lausest ja Psa

S § 11 lg-st 3 tulenevalt loetakse tahtest olenematu haiglaravi alguseks ajahetke, millal haiglas tehakse otsus isikule tahtevastase ravi kohaldamise kohta. Seega tuleb esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaeg määrata päevade ja tundide täpsusega. Puudutatud isiku võis paigutada tahtevastasele ravile esialgse õiguskaitse korras kuni neljaks päevaks alates 03.08.2020 kell 10:00 kuni 07.08.2020 kell 10:00 (vt Riigikohtu 19.12.2014 määrust nr 3-2-1-155-13, p 46.5). Ringkonnakohus täpsustab vastavalt esialgse õiguskaitse rakendamise kellaaega. 17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas ebaõigesti avalduse puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise pikendamiseks kuni 40 päevani.

§ 534

lg 5 teise lause kohaselt võib kohus pärast isiku enda ärakuulamist pikendada kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Seega tuleneb

§ 534

lg-st 5, et kohus saab esmalt otsustada isiku esialgse õiguskaitse korras paigutamise kinnisesse asutusse kuni neljaks päevaks (alates paigutamisest) ja hiljem võib teha uue määruse esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise kohta, kui selgub, et pikem tähtaeg on siiski vajalik. Seadus ei näe ette esialgse õiguskaitse algset kohaldamist üle nelja päeva. Kui on juba ette näha, et isikut peab kinni hoidma rohkem kui neli päeva, tuleks selleks õigustatud isikul esitada koos esialgse õiguskaitse avaldusega kohe ka põhiavaldus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks või siis esitada see pärast esialgse õiguskaitse avalduse esitamist. Esialgse õiguskaitse pikendamise avalduse esitamine peaks olema erandlik ja põhjendatud eelkõige vaid juhul, kui põhimenetluse toiminguid ei jõuta piisavalt kiiresti teha (vt Riigikohtu 19.12.2014 määrust nr 3-2-1-155-13, p 46.3). 18. Maakohus pikendas seega ebaõigesti esialgset õiguskaitset 40 päevani sama määrusega, millega otsustas isiku kinnisesse asutusse paigutamise kuni neljaks päevaks esialgse õiguskaitse korras. Seda seisukohta ei muuda ka asjaolu, et maakohus kuulas puudutatud isiku enne määruse tegemist ära ja kohtule oli esitatud koos avaldusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks psühhiaatri arvamus, mille kohaselt oli esialgse õiguskaitse pikendamine ilmselgelt vajalik. Iseenesest ei ole välistatud, et isiku tahtest olenematu ravi kohaldamise pikendamist kuni 40 päevani palutakse koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega, nagu on avaldaja teinud käesolevas asjas. Sellise esialgse õiguskaitse pikendamise taotluse saab aga rahuldada üksnes siis, kui enne pikendamist esitatakse kohtule psühhiaatri või muu pädeva arsti hinnang esialgse õiguskaitse pikendamise vajalikkuse kohta (vt Riigikohtu 30.04.2019 määrust nr 2-18-17167, p 21).

§ 534

lg 5 sisuks on see, et esmalt 5 rakendatakse esialgset õiguskaitset neljaks päevaks, seejärel vaatab psühhiaater või muu pädev arst isiku üle ning annab hinnangu, kas esialgne õiguskaitse on olnud tulemuslik või on vaja kinnises asutuses viibimist pikendada. Arstide arvamused, mis on antud enne esialgse õiguskaitse rakendamist, ei ole käsitletavad psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamusena § 534 lg 5 teise lause mõttes. 19.

§ 534

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tuleb kohtul ka esialgse õiguskaitse pikendamisel 40 päevani tuvastada, et isiku psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematule ravile paigutamise PsAS § 11 lg 1 p-des 1-3 sätestatud eeldused on ilmselt täidetud, viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta (vt ka Riigikohtu 19.12.2018 määrust nr 2-18-11917, p 20). Nagu juba eelnevalt märgitud, ei võinud maakohus tuvastada esialgse õiguskaitse pikendamise vajadust ilma psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamuseta, mis on antud pärast kohtu poolt esialgse õiguskaitse rakendamist. Käesolevas asjas

§ 534

lg-le 5 vastav arvamus puudub ja esialgse õiguskaitse pikendamine kuni 40 päevani oli ebaseaduslik, mistõttu tuleb maakohtu määrus selles osas menetlusnormi olulise rikkumise ja avalduse põhjendamatuse tõttu tühistada ja avaldus jätta eelmärgitud osas rahuldamata. 20. Täiendavalt juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu sellele, et ka juhul, kui muud eeldused esialgse õiguskaitse pikendamiseks kuni 40 päevani oleks olnud antud juhul täidetud, oleks kohus pidanud enne vastava otsustuse tegemist ära kuulama alaealise puudutatud isiku hooldusõigusliku vanema, st antud juhul lapse ema. Ärakuulamise kohustuse eesmärgiks on tagada, et menetluses kuulatakse ära isikud, kes on lapsele igapäevaselt kõige lähemal ning kellel on eelduslikult kõige enam asjakohast informatsiooni lapse senise käitumise ja vajaduste kohta (vt

kommenteeritud väljaannet I, § 536 kommentaar 3.2.8). Riigikohus on leidnud, et ka esialgse õiguskaitse puhul peaks olema ärakuulamine reegel, millest võib vaid erandjuhul kõrvale kalduda (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-155-13, p 47). Isikute ära kuulamata jätmist tuleb määruses põhjendada (

§ 536lg 2²).

Maakohus märkis, et ei pea muude isikute ärakuulamist peale arsti ja puudutatud isiku vajalikuks, kuid ei põhjendanud, millistel kaalutustel tegi kohus erandliku otsustuse jätta lapse ema ära kuulamata. 21. Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav, Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin 6