← Eesti

1-20-5547/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus 11. september 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number Kohtunik Vaidlustatud lahend 1-20-5547

(20230100461)Ivi Kesküla Riigiprokuratuuri
  1. juuli
  2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X OÜ esindaja vandeadvokaat Dmitri Školjar, määruskaebus RESOLUTSIOON
  3. Riigiprokuratuuri
  4. juuli
  5. a määrus jätta muutmata ja X OÜ esindaja kaebus rahuldamata.
  6. KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik
  7. 29.04.2020 registreeriti Politsei- ja Piirivalveametis X OÜ kuriteoteade selle kohta, et OÜ C tarnis avaldajale halva kvaliteediga kauba, tekitades avaldajale kahju 116 738,01 eurot. Avaldaja hinnangul on tegemist etteplaneeritud kelmusega. Kuriteokaebuse kohaselt tellis X OÜ kolmnurktehingus (X OÜ – C OÜ – Q SA) C OÜ käest kakaoube. Avalduse kohaselt müüs Q SA kakaooad C OÜ-le ja C OÜ müüs samad kakaooad omakorda X OÜ-le. X OÜ tasus kakaoubade eest kokku 233 434,
  8. Esimene tarne toimus 18.03.2020 ja 20.03.2020 ja kauba kvaliteet ja kogus vastasid lepingutingimustele. Teise tarne osas tekkis X OÜ ja C OÜ vahel vaidlus, kuivõrd C OÜ esindusõiguslikud isikud nõudsid X OÜ-lt suuremat summat, kui algselt oli kokku lepitud. Ei nähtu, millest tulenevalt C OÜ nimetatud summat nõudis. 06.04.
  9. a tarniti viimane osa kaubast, kuid selle kvaliteet ei vastanud X OÜ sõnul kokkulepitud tingimustele. Kuna 06.04.
  10. a toodud pakendid olid teistsugused – ilma pealiskirjata „CABF“, otsustas X OÜ kontrollida, kas kaup vastab kokkulepitud tingimustele. Kontrollimisel avastas X OÜ, et kakaoubade asemel pakiti kottidesse tolmu ja prügi. Kohale oli kutsutud eksperdina E AS esindaja, kes teostas vaatluse, fikseeris asjade reaalse seisu ning kirjeldas, milline oli tegelik pakendi sisu. E AS koostas akti, mille kohaselt on tuvastatud ja fikseeritud, et kottidesse on pakitud pühkmed, muu tolm ning prügi, mis on segatud kakaoubadega läbi. Kakaoubade sisaldus ei ületa 30% kauba üldkogusest. Kaebuse esitaja on veendumusel, et C OÜ ja selle esindusõiguslikel isikutel puudus kavatsus tarnida ülejäänud kokkulepitud kauba osa ning on veendumusel, et tegemist on kelmusega, millele viitavad järgnevad asjaolud. 1 Kauba lahtitollimine toimus C OÜ nimele, seejärel oli kaup tollilaost ära viidud teadmata kohta, kus kaup oli eemaldatud originaalpakendist. Hinnanguliselt 35 tonni kaupa oli kadunud ning kadunud kauba asemel oli lisatud tolm ja prügi selleks, et kauba kaal vastaks kokkulepitule. Prügiga läbisegatud kakaooad pakendati uuesti pakendisse ning toodi tagasi lattu, mida X OÜ avastas pärast tollideklaratsioonidega tutvumist. Kuriteokaebuse esitaja on seisukohal, et eelpool kirjeldatud objektiivsed asjaolud viitavad üheselt sellele, et C OÜ, LL ja RR olid asjaoludest teadlikud, tegutsesid tahtlikult lepingutingimuste eiramisel ja pettuse toimepanemisel, ei kavatsenud kakaoube OÜ-le X tarnida, tekitades sellega X OÜ-le varalist kahju summas 116 738,01 eurot.
  11. Põhja prefektuur jättis 29.04.
  12. a teatisega nr 20230100416 kriminaalmenetluse alustamata. Teatises leitakse, et antud juhtumi puhul ei esine avalduses asjaolusid, mis vastaksid karistusseadustiku eriosas sätestatud süütegude tunnustele ja mis annaksid alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Teatises viidatakse Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-124-00, millises Riigikohus on lepingutega seotud kelmuste puhul märkinud, et juhul kui on tuvastatud, et isikul oli juba enne lepingu sõlmimist eesmärgiks kokkuleppe tingimusi mitte täita ja varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse abil eksimusse, on tegemist kelmusega. Lepingu tingimuste mittetäitmine või mittevastav täitmine ei tähenda automaatselt, et tegemist on etteplaneeritud kelmusega.
  13. 08.05.
  14. a esitas X OÜ kaebuse menetluse alustamata jätmise teatisele Põhja Ringkonnaprokuratuuri.
  15. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 25.05.
  16. a määrusega jättis abiprokurör kaebuse rahuldamata järgnevatel põhjustel. Ringkonnaprokuratuuri hinnangul ei nähtu esitatust, milles seisneb pettuslik tegu ning kuidas kaebajat eksitati. Kaebuses märgitud faktist, et C OÜ tarnis teise osa kauba erinevas pakendis ning väidetavalt ei vastanud kaup kokkulepitud tingimustele, ei saa järeldada, et tegemist oleks pettusega. Ei nähtu sellist kohustust, mille kohaselt C pidi pakendama kauba „CABF“ markeeritud pakendis. C OÜ ja X OÜ vahel sõlmitud lepingust nähtub, et kaup peab olema pakendatud ABT 100MT kottides, esitatud lisa 6-st nähtub, et kaup oli vastavalt pakendatud. Samuti ei ole väljendatud, et kaup peab olema tarnitud Q SA-lt või et kaup peaks olema pakendatud „CABF“ markeeringuga pakendis. Kuna leping on äärmiselt paljasõnaline, ei ole võimalik järeldada, kellelt konkreetselt C OÜ kakaooad pidi tarnima ning millises kvaliteedis ta seda tegema pidi. Esineb võimalus, et C OÜ ise ei olnud teadlik sellest, et kõnealune kaup ei vasta nõuetele. Lisaks ei nähtu avaldusest ega kaebusest või selle lisadest, et C OÜ ei tohtinud kõnealust kaupa tollilaost välja viia ning seejärel seda tagasi tuua. Avalduses ja kaebuses ei ole esitatud ühtegi kirjavahetust C OÜ esindusõiguslike isikutega. Kaebusest nähtub, nagu esimesed kaks tarnet oleks tehtud seetõttu, et väidetav kuriteo toimepanija võidaks X OÜ usaldust enda vastu ning nagu tegemist oleks olnud ühekordse tehinguga. Prokurör suhtles X OÜ esindajaga 25.05.
  17. a ning X OÜ esindaja VV kinnitas, et tehinguid on ka varasemalt tehtud ning siis probleeme C OÜ-ga ei esinenud. Seega võiks viimase väidetavalt mittekohase tarne puhul järeldada, et tegemist on tavapärase riskiga, mida ettevõtted lepingulistes suhetes kannavad. Ringkonnaprokuratuuri hinnangul ei nähtunud asjaolusid, millest saaks järeldada, et C OÜ on X OÜ eksitusse viinud ning sellest tulenevalt on X OÜ teinud varakäsutuse. Prokurör lisas, et kriminaalõiguslikud meetmed ei ole selleks, et lahendada pooltevahelisi tsiviilvaidlusi.
  18. 05.06.
  19. a esitas X OÜ juhatuse liige kaebuse Riigiprokuratuuri. Kaebuses taotletakse Põhja Ringkonnaprokuratuuri 25.05.
  20. a määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse alustamist. 2 RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
  21. Riigiprokuratuuri
  22. juuli
  23. a määrusega jäeti X OÜ esindaja kaebus rahuldamata.
  24. Riigiprokurör märkis, et KarS § 209 lg 1 järgi on karistatav teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine peab seejuures olema toimunud enne kannatanu varakäsutust, mida on eelnevate menetlejate poolt õigesti selgitatud. Kaebaja seisukoht, et pettuse toimepanemise tahtlus võib tekkida nii enne lepingu sõlmimist, kui ka enne iga tarne teostamist, ei ole iseenesest väär, kuid KarS § 209 järgi kelmuse koosseisutunnusele vastab üksnes selline pettuslik tegu, mis on toime pandud enne kannatanu varakäsutust. Olukord, kus pettuse toimepanemise tahtlus on tekkinud ja pettus on toime pandud juba peale kannatanu varakäsutust ja näiteks enne järjekordse tarne teostamist, ei ole KarS § 209 lg 1 alusel karistatav. 7.
  25. Käesolevas asjas peab kaebaja võimalikuks, et kelmidel võis tekkida soov petta OÜ-d X juba enne lepingu sõlmimist, kuid samuti on võimalik, et selline soov võis tekkida peale lepingu sõlmimist, kuid enne viimase tarne teostamist. Seega, kui kaebuses esitatu vastab tõele, ei pruugi etteheidetav tegu olla karistatav ega vastata KarS § 209 koosseisule. 7.
  26. Kaebuse kohaselt toetab versiooni, et kelmidel võis tekkida soov petta OÜ-d X juba enne lepingu sõlmimist asjaolu, et nad soovisid ettemaksu 100% ulatuses. Asjaolu, et tehingu puhul soovitakse 100% ettemaksu, ei tähenda veel üheselt, et lepingupoolel oli tegelikkuses tahtlus teist poolt petta ja et nad oleksid tekitanud teises pooles ebaõige ettekujutuse kavatsusest lepingut täita. Olukorras, kus on soovitud lepingu teist poolt petta ja on saadud 100% ettemaksu, võiks olla usutav, et ka esimesed tarned jäävad täitmata või saavad täidetud ebakohaselt. Asjaolu, et kolmest tarnest kaks esimest olid kvaliteetsed, viitab pigem sellele, et enne lepingu sõlmimist ei olnud isikutel kavatsust OÜ-d X petta ja nad ei tekitanud ebaõiget ettekujutust enda kavatsusest lepingut täita, kuivõrd neil oli algselt kavatsus lepingut täita. 7.
  27. Esitatud asjaolude kohaselt tekkis X OÜ ja C OÜ vahel teise tarne osas vaidlus, kuivõrd C OÜ esindusõiguslikud isikud nõudsid X OÜ-lt väidetavalt suuremat summat, kui algselt oli kokku lepitud. Selline asjaolu viitab pigem sellele, et tahtlus viimase tarnega tarnida ebakvaliteetset kaupa võis tekkida seoses teise tarnega ja sellega seotud vaidlusega. 7.
  28. Lisaks on ringkonnaprokurör 25.05.
  29. a suhelnud kaebuse esitajaga X OÜ juhatuse liikmega VV-ga, kes kinnitas, et tehinguid on ka varasemalt tehtud ning siis probleeme C OÜga ei eksisteerinud. See viitab veelgi sellele, et enne lepingu sõlmimist ei olnud C OÜ-l ja selle esindajatel tahtlust X OÜ-d petta.
  30. Kokkuvõtvalt leidis riigiprokurör, et esitatu põhjal ei teki põhjendatud kahtlust, et C OÜ-l ja selle esindajatel oleks enne X OÜ-ga lepingu sõlmimist ja X OÜ poolset varakäsutust olnud tahe X OÜ-d petta ja et neil puudus kavatsus lepingut täita. Vastupidised kaebaja väited on oletuslikud. Hüpoteetilised väited aga ei tekita põhjendatud kahtlust, et toime võib olla pandud KarS § 209 vastav kuritegu. Kuivõrd esitatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik sedastada kuriteo tunnuseid, puudub kriminaalmenetluse alus. Kriminaalmenetlust ei saa algatada selleks, et alles otsida kriminaalmenetluse alust. MÄÄRUSKAEBUS 3
  31. Riigiprokuratuuri
  32. juuli
  33. a määrusele esitas määruskaebuse X OÜ esindaja vandeadvokaat Dmitri Školjar, kes taotleb Riigiprokuratuuri
  34. juuli
  35. a määruse tühistamist ning kriminaalmenetluse alustamist.
  36. Kaebaja ei nõustu nii politsei- kui ka ringkonnaprokuratuuri vastustes sisalduva hinnanguga ning leiab, et kriminaalmenetlust jäeti põhjendamatult alustamata. Kuriteokaebuses on kirjeldatud võimaliku kuriteotunnustega teo, s.o kelmuse toimepanemine ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 toodud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks õiguskaitseorganid leidsid, et olukorras, kus müüja lubab tarnida kakaoube, võtab kauba eest 100% ettemaksu ja siis tahtlikult vahetab kakaooad prügi vastu, ei ole tegemist pettusega. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kelmuse objektiivsed tunnused seisnevadki tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomises, mille tulemusena satub kannatanu eksimusse ja teeb varakäsutuse, süüdlane saab aga varalist kasu. Käesolevas asjas on kõigile selge, et ostja maksis just kakaoubade eest, mitte prügi eest. Tehingu ese oligi see asjaolu, mis määras kannatanu otsuse varakäsutuse tegemiseks ehk raha maksmist.
  37. Kuriteokaebuses on kirjeldatud võimaliku kuriteotunnustega teo, s.o kelmuse toimepanemine isikute grupi poolt ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 toodud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kuriteokaebuses toodud faktilised asjaolud näitavad üheselt seda, et OÜ X tasus raha kakaoubade eest ning oodatud kauba asemel tarniti OÜ-le X prügi, tekitades sellega kahju summas 116 738,01 eurot. Asjaolu, et tegemist on pettusega kinnitatakse sellega, et kaup oli tollilaost ära viidud teadmata kohta, kakaooad olid asendatud prügiga ning peale seda toodud tagasi lattu. Kui isikud, kes pidid kakaoube tarnima, vahetavad kakaoube prügi vastu ja kinnitavad ostjale, et tegemist on endiselt kakaoubadega, siis tegemist on ilmselgelt pettusega.
  38. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, mida ignoreeris politsei ning just see põhjustaski kuriteokaebusele vale hinnangu andmise. Nimelt, kuriteokaebusest on selgelt näha, et tegemist oli mitme tarnega, mis toimusid erineval ajal. See tähendab, et ühe lepingu täitmise käigus toimus kolm tarnet, s.o. 18.03.2020, 20.03.2020 ja 06.04.
  39. Politsei viitab oma vastuses 20a vana kohtuotsusele, kus tõdetakse, et isikul “oli juba enne lepingu sõlmimist eesmärgiks kokkuleppe tingimusi mitte täita ja varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse abil eksimusse.” Kaebaja rõhutab, et politsei tõlgendab viidatud kohtuahendit kitsendavalt ning subjektiivse koosseisu analüüsimisel jättis tähelepanuta, et käesolevas asjas tegemist on kolme erineva tarnega, ehk mitme käitumisaktiga, mis leidsid aset erineval ajal. Selline puudulik analüüs viis eksliku järelduseni, et kelmuse toimepanemise tahtlus pidi süüdlasel tekkima üksnes enne lepingu sõlmimist. Kaebaja leiab, et selline kitsendav tõlgendus on väär. Käesoleva kaasuse asjaolud näitavad, et pettuse toimepanemise tahtlus võib tekkida nii enne lepingu sõlmimist, kui ka enne iga tarne teostamist. Antud olukorras, arvestades isikute käitumist, peab kaebaja igati võimalikuks, et kelmidel võis tekkida soov petta OÜ-d X juba enne lepingu sõlmimist ja sellel põhjusel soovisidki nad ettemaksu 100% ulatuses ning kahe esimese tarnega tahtsid kelmid teenida usaldust enda vastu. Samuti on igati võimalik, et soov saada raha pettuse teel võis tekkida peale lepingu sõlmimist, kuid enne viimase tarne teostamist, eesmärgiga saada varalist kasu summas 116 738,01 ning just sellel põhjusel oli kaup asendatud prügiga.
  40. Kaebuse esitaja hinnangul on eeltoodud asjaolude pinnalt tuvastatavad kelmuse nii objektiivne kui subjektiivne koosseis. Võlaõigusliku lepingu olemasolu ei välista kelmuse toimepanemist, vaid see on pigem kelmuse loomulik osa. Seejuures, peab arvestama sellega, et tegemist on kestva tehinguga, mille täitmine toimub teatud ajaperioodi jooksul, mitte aga ühekordse käitumisaktiga. Kirjeldatud tehiolud, s.t. hinnalise kauba teadlik vahetamine prügi vastu ning prügi eest suures ulatuses raha võtmine on ilmselge petmine. Petmine on kelmuse objektiivse koosseisu lahutamatu osa. Kaebaja on seisukohal, et pettuse tuvastamine on iseenesest piisav asjaolu in dubio pro duriore põhimõtte kohaldamiseks. 4 Menetleja ei pea kriminaalmenetluse alustamise/mittealustamise otsustamise staadiumil kindlalt tuvastama kõik deliktstruktuuri elemendid, sh tahtlust. Vastupidine loogika tähendaks seda, et ka tapmise asjas saaks prokuratuur vastata, et ei teki põhjendatud kahtlust, et kannatanut taheti just tappa, tagajärje saabumine aga (kehavigastused ja inimese surm) ei tähenda veel kuriteo toimepanemist. Selline olukord tähendaks seda, et kannatanu oleks pidanud ise kuriteokaebuses tõendama, et süüdlase tahtlus oli suunatud just surma tekitamisele ning puuduvad alused arvata, et tegemist õnnetusjuhtumiga. Taolises olukorras ei oleks inimesel üldse lootust, et kriminaalmenetlust alustatakse, mis oleks vastuolus nii KrMS §-s 6 sätestatuga, kui ka Riigikohtu seisukohtadega.
  41. Riigikohus on asunud seisukohale, et KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks (RKKKo 3-1-1-60-10, p 9). Üksnes olukorras, kus pädevatele ametiasutustele laekunud teabe põhjal ilmnevad vahetult kriminaalmenetlust välistavad asjaolud KrMS § 199 tähenduses, on uurimisasutus ja prokuratuur õigustatud jätma kriminaalmenetluse alustamata. Seega toimib kehtivas kriminaalmenetlusõiguses menetluse alustamise kohustus.
  42. Kaebaja rõhutab, et KrMS § 6, KrMS § 194 ja KrMS § 195 ei näe ette, et isik, kes esitab kuriteoteate, peaks lisaks esitama koheselt ka konkreetseid tõendeid kuriteo toimepanemise kohta ning selliste tõendite esitamata jätmine välistab kriminaalmenetluse alustamise. Kohtueelse menetluse enda eesmärk on koguda tõendeid võimaliku kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. OÜ X on kuriteokaebuses kirjeldanud võimaliku kuriteo asjaolusid, esitanud kuriteoga tekitatud kahju suuruse ning selgitanud selle suuruse kujunemise asjaolusid. Kaebaja on seisukohal, et olemasolevate andmete pinnalt on olemas põhjendatud kahtlus, et C OÜ, LL ja RR võivad olla toime pannud KarS § 209 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning tulenevalt ülaltoodust, tuleb olemasolev kahtlust tõlgendada kriminaalmenetluse alustamise kasuks.
  43. Kaebaja on seisukohal, et käesolevas asjas on olemas kriminaalmenetluse ajend ja alus ning ilma kriminaalmenetluse raames läbi viidatavate menetlustoiminguteta ei ole võimalik kõrvaldada kahtlust selles, kas toime on pandud kuritegu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  44. Ringkonnakohus, olles tutvunud alustamata jäetud kriminaalasja nr 20230100461 materjalide, Riigiprokuratuuri
  45. juuli
  46. a määruse ja X OÜ esindaja kaebusega leiab, et X OÜ esindaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab samaselt Riigiprokuratuuriga, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on käesolevalt seaduslik ja põhjendatud.
  47. Ringkonnakohus nõustub eelnevate menetlejatega selles, et käesolevalt ei tulene kuriteokaebusest alust, millele tuginedes oleks võimalik tõsikindlalt väita, et toime võib olla pandud KarS § 209 sätestatud tegu. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu käesolevalt asjaoludest pettuslikku tegu, millisega oleks C OÜ viinud kaebuse esitaja eksimusse ning millise tulemusena oleks X OÜ teinud varakäsutuse ja saanud varalist kahju. Asjaolu, et esimene tarne (18.03.2020.a ja 20.03.
  48. a) vastas nõuetele, ei saa ringkonnakohtu hinnangul lugeda pettuslikuks teoks või X OÜ-le valelootuse andmiseks, et viimane tarne on ka nõuetele vastav. Olenemata asjaolust, et X OÜ tegi viimase rahalise ülekande C OÜ-le 24.03.
  49. a summas 90 835,13 eurot, misjärel toimus mittekvaliteetse kauba üleandmine X OÜ-le 06.04.
  50. a, ei saa ringkonnakohtu hinnangul samuti lugeda kelmuse toimepanemiseks C OÜ poolt, kuivõrd eeltoodud tehingule ei eelnenud 5 pettuslikku tegu – tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine ei ole käesolevalt tuvastatav.
  51. Ringkonnakohus möönab, et kuriteoavalduses esitatud asjaolud, mille kohaselt toimus vahepealsel ajal tollilaost kauba väljaviimine ning seejärel lattu tagastamine C OÜ poolt, ei ole tavapärane käitumine, kuid eeltoodu ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Kaebuses on X OÜ esindaja märkinud, et pettuse toimepanemise tahtlus oli C OÜ- l olemas enne lepingu sõlmimist või hiljemalt enne viimase tarne sooritamist. Eeltoodud väited on ringkonnakohtu hinnangul oletuslikud ning ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Siinjuures ei ole võimalik väita, et C OÜ on kakaooad prügi vastu vahetanud, kuivõrd puudub teadmine kakaoubade seisukorrast enne C OÜ poolt nende tollilaost väljaviimist. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et kauba lepingutingimustele mittevastavuse korral on kaebuse esitajal võimalus kaitsta oma õigusi tsiviilkorras. Ringkonnakohus lisab, et TsMS § 45 lg 6 kohaselt juhul, kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile. Seega juhul, kui tsiviilkohtumenetluse käigus tekib kohtul kahtlus, et toime võib olla pandud kuritegu, edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile. Eeltoodu annab käesolevalt ka kindluse, et uute asjaolude ilmnemisel, mida käesolevalt kuriteoteatest ei nähtu, on võimalik uuesti kuriteoteade esitada.
  52. Ringkonnakohus leiab samaselt riigiprokuröriga, et käesolevas kriminaalasjas ei ole võimalik tuvastada C OÜ, LL ja RR poolt neile kuriteokaebuses KarS § 209 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi etteheidetava teo toimepanemist, mistõttu puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 p 1 mõttes.
  53. Eeltoodule tuginedes ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja § 385 p-st 11, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
  54. juuli
  55. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.