← Eesti

3-18-1589/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 01.10.2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-1589 Haldusasi Gladius Grupp OÜ kaebus Tarbij

§ 37

lg-le 4 otsustab TTJA loa andmise kümne tööpäeva jooksul kõigi nõutavate dokumentide laekumise päevast arvates. Sellest tulenevalt ei olnud võimalik lubade väljastamisega oodata algatatud kriminaalmenetluse lõpule viimist. 4.3.

§ 37

lg 5 p-le 6 keeldub TTJA veoloa andmisest, kui PPA või KAPO hinnangul kujutaks planeeritav vedu olulist või kõrgendatud ohtu julgeolekule ja on tõenäoline, et lõhkematerjal võib sattuda ebaseaduslikku valdusse ja kasutusse. Vastustaja keeldus otsustega nr 161 ja 162 kaebajale lõhkematerjali veolubade andmisest KAPO kirjade nr 4081 ja nr 4142 sisu alusel ning märkis otsustes keeldumise aluseks LMS § 37 lg 5 p-i

  2. Kaebuses heidab kaebaja ette, et otsustest nr 161 ja 162 ei ole arusaadav ning jääb täielikult ebaselgeks, miks on keeldutud kaebajale lõhkematerjali veolubade andmisest ning nimetatud haldusaktides puuduvad igasugused põhjendused keeldumise kohta. Vastustaja selgitas juba vaideotsustes, et märkis veolubade andmisest keeldumise aluseks üksnes LMS § 37 lg 5 p-i 6, kuna vastustajal puudus sellel ajahetkel luba avaldada KAPO kirjade nr 4081 ja nr 4142 sisu. Alles vaidemenetluses andis KAPO loa kirjade nr 4081 ja nr 4142 sisu avaldamiseks. 29.06.2018 kirjas nr 4142-3 selgitas KAPO, et tunnistas oma kirjad nr 4081 ja nr 4142 asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks seetõttu, et nende kirjade sisu sisaldab teavet, mis on kogutud kriminaalmenetluses (avaliku teabe seadus (AvTS) § 35 lg 1 p 1) ning teavet Siim Adamsoni delikaatsete isikuandmete osas (AvTS § 35 lg 1 p 11 ja isikuandmete kaitse seadus (IKS) § 4 lg 2 p 8). Eeltoodud põhjendusel puudus vastustajal alus avaldada KAPO kirjade nr 4081 ja nr 4142 sisu, mistõttu märkiski veolubade andmisest keeldumise otsustel keeldumise aluseks üksnes LMS § 37 lg 5 p-i
  3. 3

(7)3-18-1589 5.
  1. Vastustaja kaalus põhjalikult enne haldusaktide andmist valitava meetme proportsionaalsust ning leidis, et lõhkematerjali veolubade andmisest keeldumine on KAPO arvamuse põhjal proportsionaalne meede ärahoitava ohu suhtes. Kuivõrd KAPO on pädev asutus hindama LMS § 37 lg 5 p-s 6 sätestatud julgeolekuohtu ning vastustajal oli LMS § 37 lg 4 alusel kohustus edastada kaebaja veolubade taotlused arvamuse avaldamiseks KAPO-le, siis oli KAPO arvamus vastustajale siduv. Seega kaalus vastustaja lõhkematerjali veolubade andmisest keeldumise otsuste tegemisel kõiki KAPO kirjades esitatud seisukohti ning leidis, et kuivõrd pädev asutus on selgesõnaliselt väljendanud, et kaebaja planeeritav vedu kujutaks olulist või kõrgendatud ohtu julgeolekule ja on tõenäoline, et kaebaja poolt Soomest ja Saksamaalt Eestisse toimetatav lõhkematerjal võib sattuda ebaseaduslikku valdusse ja kasutusse, on põhjendatud veolubade andmisest keeldumine. Lõhkematerjali vedu on julgeolekuohuga seotud valdkond, mille hindamiseks vastustajal endal puudub pädevus, seega on seadusandja põhjusega kohustanud vastustajat edastama veoloa taotluse arvamuse avaldamiseks asutusele, kes on ainupädev hindama julgeolekuriski. Kuivõrd KAPO asus seisukohale, et lõhkematerjali veolubade väljaandmisest tuleks LMS § 37 lg 5 sätetest lähtuvalt keelduda, puudus vastustajal võimalus asuda teistsugusele seisukohale. 5.
  2. Asjakohatu ja vastuoluline on kaebaja viide, et kuivõrd vastustaja on väljastanud kaebajale 15.08.2014 veoloa (mis jäi kaebaja tähelepanematuse tõttu pikendamata), siis läheb see vastuollu 24.05.2018 veoloa andmisest keeldumisega. Vastustaja hinnangul on kummastav kaebaja väide, et ta unustas pikendada juba 2 aastat tagasi kehtetuks muutunud veoloa, kuna keele tõttu ei saanud ta veoloal märgitust aru ning arvas, et 2014 aastal väljastatud veoluba hakkas kehtima
  3. aastal. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas sai kaebaja sellisel juhul üldse
  4. aastal lõhkematerjali vedada, kui tema enda arusaama kohaselt hakkas veoluba kehtima alles
  5. aastal. Veoluba on lõhkematerjalide saatedokumendiks liikmesriikide vahel kuni nende saabumiseni sihtkohta. Lõhkematerjalide ühendusesisese veo dokumendi vorm on sätestatud 15.04.2004 Euroopa Ühenduste Komisjoni otsuses nr 2004/388/EÜ. Seega kuna tegemist on liikmeriikide vahelise veoga, väljastatakse veoluba ühtse, Komisjoni otsuses sätestatud vormina ja inglise keeles, mis on arusaadav kõikidele liikmesriikidele. 5.
  6. Asjaolu, et
  7. aastal on vastustaja leidnud, et kaebaja on täitnud kõik seadusest tulenevad nõuded veolubade saamiseks ning planeeritav vedu ei kujuta ohtu, ei ole kuidagi seotud
  8. aastal esitatud veoloa taotlustega.
  9. aastal ei olnud kaebaja ja tema seadusliku esindaja suhtes algatatud kriminaalmenetlust, küll aga on see algatatud
  10. aastal. Seega on asjaolud nelja aasta taguse ajaga oluliselt muutunud ning
  11. aastal vastustaja poolt kaheks aastaks väljastatud veoluba või selle väljastamise aluseks olnud asjaolud ei oma vähimatki tähtsust
  12. aastal algatatud veolubade taotluste menetlustes. 5.
  13. Vaidlusalustes loamenetlustes ega ka käesolevas kohtuvaidluses ei oma mingit tähtsust kaebaja poolt kohtule esitatud tõendid enda usaldusväärsuse kohta. Asjaolu, et PPA on kaebajale koostanud 12.07.2017 järelevalveakti või väljastanud 01.03.2017 otsusega tegevusloa relvade ja laskemoonaga seotud tegevusalal, ei ole vaidlusalustes loamenetlustes kontrolliesemeks ja lõhkematerjali veolubade andmise aluseks. Lisaks on nimetatud järelevalveakt ja tegevusluba koostatud enne, kui kriminaalmenetlus kaebaja suhtes algatati, mistõttu ei ole asjakohane viidata nendele dokumentidele kui olulistele tõenditele käesolevas kohtuvaidluses. Samuti ei oma mingit puutumust vaidlusalustes lõhkematerjali veolubade menetlustes usaldusväärse ettevõtte sertifikaat või eelload tulirelvade ja laskemoona edasitoimetamiseks Euroopa Ühenduses. Ükski varasemalt välja antud luba või tõend ei välista rikkumise toimepanemist loa kehtivusaja jooksul või hiljem, ega tee ettevõtjat automaatselt usaldusväärseks, keda edaspidiste loataotluste korral ei ole vaja enam kontrollida. 4
(7)3-18-1589 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  1. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja hinnanud esitatud tõendeid, leian, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
  2. Kaebaja põhilised argumendid käesolevas asjas on järgmised: 1) vaidlustatud otsused on motiveerimispuudustega ning alles vaideotsustes selgitas vastustaja kaebajale lõhkematerjali veoloa andmisest keeldumise põhjuseid; 2) lõhkematerjali veoloa andmisest keeldumine on ka sisult ebaõige, sest puudub alus väita, et planeeritavad veod kujutaks olulist või kõrgendatud ohtu julgeolekule ja oleks tõenäoline, et lõhkematerjal võib sattuda ebaseaduslikku valdusse ja kasutusse.
  3. Otsustes on vastustaja loa andmisest keeldumist põhjendatud järgnevalt: „

§ 37

lõikele 4 edastas TJA 11.05.2018 Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile Gladius Grupp OÜ 07.05.2018 esitatud lõhkematerjali veoloa taotluse nr YLOJ arvamuse avaldamiseks. Kaitsepolitseiamet esitas Gladius Grupp OÜ 07.05.2018 nr YLOJ lõhkematerjali veoloa taotluse osas TJA-le seisukoha 18.05.2018 kirjaga nr 4081, milles tõi välja lõhkematerjaliseaduse § 37 lõike 5 punkti 6 asjaolud. Tulenevalt Kaitsepolitseiameti arvamusest 18.05.2018 kirjas nr 4081 ja lõhkematerjaliseaduse § 37 lõike 5 punkti 6 alusel keeldun Gladius Grupp OÜ-le (registrikood 11457665) lõhkematerjali veoloa andmisest.“1

  1. Tuleb möönda, et otsuste sisuline põhjendus on küllaltki napp, eriti arvestades asjaolu, et otsustes viidatud KAPO kirju ennast kaebajale ei saadetud ega nende sisu kaebajale rohkem ei tutvustatud. Seega tuleb nõustuda kaebajaga, et vaidlustatavad otsused on motiveerimispuudusega. Samas, ei ole motiveerimispuudused haldusakti tühistamise aluseks, kui otsus on sisuliselt õiguspärane. Haldusmenetluse seaduse §-st 58 tulenevalt ei too motivatsiooni puudumine vaidlustatud haldusaktides kaasa otsuste tühistamist, juhul, kui haldusaktide põhjendamata jätmine ei mõjutanud asja otsustamist. Riigikohtu praktikast tulenevalt võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt vaide- või kohtumenetluses antud selgitusi kui kohus on veendunud, et haldusorgan neist kaalutlustest haldusakti andmisel ka lähtus ning asja uuel läbivaatamisel jõuaks haldusorgan samale järeldusele kui vaidlustatud haldusaktis (vt Riigikohtu lahendid asjas nr 3-3-1-46-14, p 15 ja asjas nr 3-3-1-33-12 p 17). Vaadates vaidlustatud otsuseid koos TTJA 09.07.2018 vaideotsustega, on vastustaja otsuste põhjendused arusaadavad ning lõppjäreldus on kooskõlas kehtiva õigusega (vt ka käesoleva otsuse p 11). Seega puudub alus vastustaja vaidlustatud otsuste tühistamiseks üksnes motiveerimispuuduste tõttu, kuna see tingiks samasisuliste otsuste väljaandmise. Siiski on mõistlik vastustajal oma sellekohane halduspraktika üle vaadata, et vältida vaidluste tekkimist puhtalt seetõttu, et vastustaja kaalutlused ei ole haldusakti adressaadile arusaadavad.
  2. Vastustaja on kaebajale lõhkematerjalide veoloa andmisest keeldunud, viidates LMS § 37 lg 5 punktile
  3. Nimetatud sätte kohaselt keeldub TTJA veoloa andmisest, kui PPA või KAPO hinnangul kujutaks planeeritav vedu olulist või kõrgendatud ohtu julgeolekule ja on tõenäoline, et lõhkematerjal võib sattuda ebaseaduslikku valdusse ja kasutusse. Kohtule esitatud vastuses kaebusele on vastustaja vaheldumisi selgitanud, et kaalus peale KAPO hinnangu saamist põhjalikult kohaldatava meetme proportsionaalsust ning teisalt jällegi viidanud, et KAPO kui pädeva asutuse arvamus oli vastustajale siduv ning vastustajal puudus võimalus asuda teistsugusele seisukohale (vt vastustaja vastus kohtule p-id 2.9; 2.15). Ehkki esmapilgul võiks kõnealuse sätte sõnastuse põhjal asuda seisukohale, et vastustajal puudub KAPO hinnangu saamisel kaalumiskohustus, tuleb sätte tõlgendamisel koosmõjus teiste asjakohaste sätetega siiski asuda seisukohale, et lõhkematerjalide veoloa andmisest keeldumise puhul on siiski tegemist 1 Otsuse nr 161 tsitaat, otsuse nr 162 põhjendused on identsed. 5

(7)3-18-1589 TTJA kaalutlusotsusega. Seetõttu lasub vastustajal igakordselt kohustus hinnata, kas LMS § 37 lõikes 5 (sh p-s 6) sätestatud asjaolude esinemine on piisavaks aluseks veoloa andmisest keeldumiseks. KAPO hinnangut ei saa seega käsitleda HMS § 16 kohaselt siduva kooskõlastusena. Sellist lähenemist toetab ka LMS § 37 lg 4, mille sõnastuse kohaselt võimaldab TTJA taotluse saamisel PPA-l ja KAPO-l arvamust avaldada, samuti sama paragrahvi lõige 9, mis sätestab, et vastustajal on olulise või kõrgendatud ohu korral julgeolekule võimalik lõhkematerjalide vedu keelata või nõuda marsruudi muutmist või täiendavate turvanõuete jälgimist lõhkematerjali ebaseadusliku kasutamise ja omamise vältimiseks. Seega tuleneb ülalviidatud sätete koosmõjust, et PPA või KAPO hinnangu põhjal on tegemist pädeva asutuse arvamusega, mille saamisel on TTJA-l võimalik otsustada, kas vedu üldse keelata või kohaldada täiendavaid meetmeid ohutuse tagamiseks. Samale järeldusele saab asuda ka KAPO poolt 18.05.2018 ja 22.05.2018 kirjadega antud arvamuse sisust lähtuvalt, milles nähtuvalt on KAPO hinnangud pigem soovituslikud (vt nt 18.05.2018 kirja viimane lõik: „Eelpoolkirjeldatut arvesse võttes on Kaitsepolitseamet seisukohal, et äriühingu Gladius Grupp OÜ 07.05.2018 veoloataotluse alusel tuleks LMS § 37 lg 5 sätetest lähtuvalt keelduda veoloa väljastamisest. Vähemasti ei tuleks meie hinnangul veoluba väljastada enne, kui kriminaalasja nr 18930000088 menetlus on lõpule jõudnud ning välja on selgitatud, kas rikkumise põhjuseks oli ühekordne eksimus või on tegemist pideva või süsteemse rikkumisega.“ Eelpooltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et LMS § 37 lõikes 5 sätestatud juhtudel on TTJA-l kohustus rakendada kaalutlusõigust.
  1. Vaideotsustes on TTJA toonud välja lõhkematerjalide veoloa andmisest keeldumise sisulised põhjendused. Neist nähtub, et TTJA lähtus keelduvate otsuste andmisel KAPO poolt antud hinnangust, mis tugines asjaolule, et kaebaja ja tema juhatuse liige on tunnistatud kahtlustatavaks MTA poolt menetletavas kriminaalasjas KarS § 414 lõigete 1 ja 3 alusel (lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine). Kahtlustus on tingitud asjaolust, et 04.04.2018 hilisõhtul leidsid MTA töötajad laevaga Soomest saabunud maasturist 35 kg püssirohtu, mille osas puudus LMS-s § 36 lg 2, § 37 lg 1 p 2 ja § 38 lg 4 kohaselt nõutav luba lõhkematerjali sihtkohta jõudmiseks. Lisaks oli sõidukis veel 9500 padruni sütikut, 1500 tulirelva padrunit ja 8400 kuuli (padrunite osas oli nõutav luba olemas). Sõidukit juhtis kaebaja juhatuse liige Siim Adamson. Lisaks eelpoolkirjeldatule lähtus TTJA asjaolust, et kaebaja suhtes oli pooleli kriminaalmenetlus selles, et 35 kg püssirohu puhul on tegemist ohtliku tegevusega, millel veoluba puudus. 11.
  2. Minu hinnangu on eelpooltoodud asjaolud piisavalt kaalukad, et olla aluseks lõhkematerjalide veoloa väljastamisest keeldumise otsuste tegemiseks TTJA poolt. Märkimisväärses koguses lõhkeainete ebaseaduslik käitlemine isikute poolt, kes omavad eelnevat pikaajalist kogemust tegutsemisel relvade ja laskemoonaga seotud tegevusaladel, viitab sellele, et tegemist võib olla isikute teadliku tegevusega lõhkematerjali veo suhtes kehtestatud nõuete rikkumisel. See omakorda annab põhjendatud aluse lõhkematerjalide veoloa andmisest keelduda LMS § 37 lg 5 p-i 6 alusel. Kaebaja ei ole kaebuses iseenesest ka vaidlustanud fakti, et kaebaja ja juhatuse liikme suhtes toimub kriminaalmenetlus eelpoolkirjeldatud alustel ning et isikud on tunnistatud kriminaalmenetluses kahtlustatavaks. 11.
  3. Täiendavalt nähtub TTJA poolt kohtule esitatud KAPO kirjadest, et KAPO-l on tekkinud kahtlustus ka selles, et püssirohu transpordi puhul polnud järgitud ohtlike autovedude eeskirjas sätestatud nõudeid. Sõidukit juhtinud kaebaja juhatuse liikmel puudub ohtlikku veost vedava autojuhi tunnistus, mistõttu ei ole võimalik veenduda, et isik ei ole täiel määral kursis ohtliku veose ohutusnõuetega. See võib tingida olukorra, kus lõhkematerjal võib sattuda ebaseaduslikku valdusesse või kasutusse, mis võib kujutada ohtu inimeste elule, tervisele ja varale. Ka neid aspekte arvestades tuleb asuda seisukohale, et kaebajale lõhkematerjalide veoloa andmisest keeldumine oli asjaolusid arvestades põhjendatud. 6
(7)3-18-1589
  1. Eelpooltoodust tulenevalt ei tingi vaidlustatud otsuste tühistamist ka kaebuses toodud viited varasemalt kaebaja suhtes tehtud otsustele: 1) vastustaja on
  2. aastal kaebajale 2 aastaks veoloa andud; 2) kaebaja omab PPA poolt väljastatud tegevusluba ning viimase poolt on
  3. aastal koostatud järelevalveakt kaebaja kontrollimise kohta, milles ei tuvastatud märkimisväärseid puudusi; 3) kaebaja omab alates 12.05.2017 kuni 25.05.2019 tulirelvade ja laskemoona Euroopa Ühenduses edasitoimetamise eellubasid ning 4) kaebajale on väljastatud 06.02.2017 usaldusväärse ettevõtte sertifikaat. Kõik eelpoolviidatud asjaolud viitavad kaebaja tegevusele enne lõhkematerjalide transpordi episoodi (04.04.2018), mille suhtes MTA on kaebaja ja tema juhatuse liikme suhtes kriminaalmenetluse algatanud. Lisaks tuleb märkida, et kaebajale väljastatud 06.02.2017 usaldusväärse ettevõtte sertifikaadi puhul ei ole selge, millisel õiguslikul alusel see on välja antud ning kas sertifikaat on tunnustatud näiteks asjaomaste ettevõtjate ühenduse või ametkonna poolt.
  4. Neil põhjendustel jätan kaebuse rahuldamata.
  5. Kaebaja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kaebaja menetluskulud riigilõivust (30 eurot) ja õigusabikuludest 5,5 h töötunni eest kokku 605 eurot, millele lisandub käibemaks. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad kummagi poole kulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.