Obsah (7)

§ 76§ 751§ 78§ 75§ 184§ 65§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.augustil 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-6115 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kase

§ 76lg-te 4, 5 alusel määrata Janar Kuuskile katseaeg kuni 23.07.2021.

3.

§ 751lg-le 3 vastavalt määrata Janar Kuusk elektroonilise valve kestuseks kuus

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Janar Kuusk keha külge. 4.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.

§ 76

lg 5 alusel allutada Janar Kuusk käitumiskontrollile kuni 23.01.2021, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:   elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 21, 4, 5, 7, 9 alusel määrata Janar Kuuskile käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul pärast xxx programmi lõppemist;  alluma elektroonilisele järelevalvele kohtumääruse resolutsiooni p. 3 määratud tähtaja jooksul kohtuistungil antud nõusoleku alusel. 7. Kohustada

§ 75

lg 4 alusel Janar Kuuski läbima xxx 10-kuuline alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programm.

1. Määrata Janar Kuusk katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Janar Kuusk suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu Janar Kuusk karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Harju Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu 18.09.2019 kohtuotsusega tunnistati Janar Kuusk süüdi

§ 184lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

Selle karistusega liideti

§ 65

lg 1 alusel Harju Maakohtu 16.04.2019 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud 7 päeva vangistust ning

§ 64lg 1 alusel moodustati liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 7 päeva vangistust.

Janar Kuusk karistuse kandmise alguseks loeti 16.04.2019. 29.05.2020 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Janar Kuusk isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib väga vabaneda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Janar Kuusk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Janar Kuusk vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Janar Kuusk vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamine on põhjendatud. Janar Kuusk kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kui süüdlasele on mõistetud liitkaristus vastavalt

§-le 64 teise ning esimese astme kuriteo eest, lähtutakse ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku karistusaja arvestamisel

§ 76

lg-s 2 sätestatust.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Janar Kuusk on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle poole mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx. xxx tegevjuht R. K. andis nõusoleku elektroonilise valve kohaldamise kohta. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Positiivselt on läbitud järgmised rehabiliteerivad tegevused:  02.09.2019 alustas õppimist
3. klassis Tartu Kroonuaia koolis lihtsustatud õppekava järgi.  määrati majandustööle ajavahemikuks 15.07.19 - 15.10.
4. Osales tööhõives juulis ja augustis (sept asus õppima põhikooli). Suhtumine töötamisse on positiivne ning probleeme ei olnud.  2019.a novembri seisuga on täitnud ainepõhist töövihikut „amfetamiin“. Töövihiku täitmine andis aimu antud uimasti olemusest ja selle tarvitamisega seonduvast. Samuti pani sõltuvusprobleemi analüüsima.  läbis Eluviisitreeningu 27.08.19 - 25.10.
5. Läbiviija K. R. tagasiside kohaselt läbis Eluviisitreeningu individuaaltööna täies mahus. Oli kohtumistel mõttega kaasas, arutlev ja tegi kohtumiste vahel iseseisvat tööd. Analüüsis sõltuvusainete tarvitamise plusse ja miinuseid, uuris muutusmotivatsiooni, koostas omale treeningplaani ja reastas võimalikud takistused ning lahendused oma eesmärkide elluviimisel. Isik oskab seostada programmis õpitud teoreetilist materjali oma igapäeva eluga ning on võimeline rakendama õpitut. Pidas programmi heaks kordamiseks varasematele programmidele, mida ta on läbinud vangistuses ja vabaduses. Muutust toetavad realistlikud eesmärgid, mille on endale tulevikuks seadnud.  Tagasilanguse ennetamise töövihiku täitmine ja analüüs. Töövihik oli korralikult täidetud. Töövihikus kajastatud teemad: muutumise põhjused, riskiolukorrad ja toimetulek himuga. Isik tunnistab oma sõltuvust ja on avameelne sellest rääkima ning seda analüüsima. Kokkuvõttes võib lugeda tagasilanguse ennetamise edukalt tehtuks. Suhtumine ametnikesse positiivne, on koostöövalmis, suheldes viisakas. Käitumine vangistuse ajal olnud rahuldav. Seega üldises plaanis kinnitab isiku käitumine vangistuse ajal tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku jaoks narkootikumid. Vangla materjalidest nähtub, et süüdlasel on diagnoositud sõltuvus amfetamiinist. Esimest korda suitsetas kanepit Murru vanglas karistust kandes ning just seal tekkis huvi amfetamiini vastu, kuna kinnipeetavatele oli see kättesaadav. Tarvitama hakkas amfetamiini 2006 pärast Murru vanglast vabanemist. Tarvitanud ka GHB-d, ecstasyt ja kuritarvitanud Xanaxit. GHB-st olnud ka üledoose. Olnud rehabilitatsiooniteenusel xxx - läbis programmi ning siis ka töötas seal vabatahtlikuna. Tuli xxx ära, kuna tekkis suhe seal viibinud naisega. Peale seda oli 20122017 kaine. Tagasilanguse põhjustas suhte purunemine, liiga palju kohustusi ja süütunne. 2017 hakkas uuesti igapäevaselt amfetamiini süstima. Sõltuvuse rahuldamine oli enne vangistust isiku põhitegevus. Viimati tarvitas 02.02.
6. Kahel korral süüdi mõistetud narkojoobes sõiduki juhtimise eest ning ühe korra narkootikumide suures koguses käitlemise eest. NPALS alusel karistatud kolm korda. Viimati oli ravil 2018, kuid SA Viljandi Haigla sõltuvusravi- ja rehabilitatsioonikeskus lõpetas isikuga statsionaarse teenuse lepingu sisekorraeeskirjade rikkumise tõttu. Talle anti võimalus jätkata ravi asutuse poolt pakutaval ambulatoorsel järelteenusel Tallinnas. Sõltuvusravi lõpule viimine aga ebaõnnestus, kuna J. Kuusk ei ilmunud kokkulepitud kohtumistele ega osalenud grupitöös. Seda arvestades on mõistetav, et prokuratuur on vastu süüdlase ennetähtaegsele vabastamisele. Nimelt märgib prokurör, et on igati tunnustamist väärt süüdimõistetu soov tegeleda sõltuvushäirega ning osaleda selleks mõeldud programmis, kuid sellele vaatamata esineb prokuröri hinnangul oht, et süüdimõistetu pöördub tagasi endise eluviisi juurde. Seda näitab esiteks J. Kuuse varasem elukäik – ta on korra juba nimetatud asutuses viibinud, sh teinud läbi rehabilitatsiooniprogrammi, kuid pöördus tagasi uimastite tarvitamise juurde. Ka ei ole J. Kuusk suhtunud piisava tõsidusega sõltuvushäire ravisse
7. aastal, mil ta viibis ravil Sihtasutuses Viljandi Haigla, kuid mis jäi pooleli süüdimõistetust tulenevatel põhjustel. Seepärast on küsitav J. Kuuse tegelik soov ja tahe sõltuvusest vabaneda. Juhul, kui süüdimõistetu jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga ning sarnase sõltuvusprobleemiga isikutega, on tõenäoline, et J. Kuusk jätkab narkootikumide tarvitamist ning sellest tingitud kuritegude toimepanemist. Narkootikume tarvitanuna ei ole süüdimõistetu võimeline oma käitumist seaduskuulekalt juhtima, ohustades sellega määratlemata arvu isikuid. On tõsi, et Tartu Vangla materjalidest nähtuvalt on J. Kuuske kriminaalkorras karistatud kokku 10 korral, kuid 6 karistust on arhiveeritud. Suisa 5 korral on J. Kuuske karistatud reaalse vangistusega. Sellest võib järeldada, et süüdimõistetu ei ole teinud temale mõistetud karistustest seaduskuulekaid järeldusi ning ka korduv vangistuses viibimine ei ole osutunud piisavaks uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Ka pole tema kuritegeliku eluviisi viljelemist lõpetanud erinevates sõltuvust käsitlevates raviasutustes viibimine. Siiski ei pea kohus J.Kuuske isikuks, kes ei suudaks ega tahaks elus korrektuure teha. Nimelt on pärast esimest rehabilitatsiooniteenusel xxx viibimist olnud 2012-2017, s.o. 5 aastat kaine. Arvestades, et ta on käesoleva vangistuse jooksul samuti tunnistanud sõltuvust ja läbinud edukalt vangistusasutuse poolt pakutud rehabilitatsiooni ning on valmis uuesti xxx 10-kuulise raviprogrammi, siis kohtu hinnangul tuleb toetada tema soovi

§ 75

lg 2 p 21 alusel narkootikumide omamise ja tarvitamise keelu seadmisega käitumiskontrolli ajaks. Samuti tuleb teda kohustada

§ 75

lg 4 alusel läbima xxx 10-kuuline sõltuvusest taastumise programm, mille läbimise kohta tuleb tõendid esitada kriminaalhooldajale. Kuna süüdlasel puudub vabaduses ka kindel elu- ja töökoht ning kehvasti on ka toetavate lähedastega, siis on xxx just see koht, milline võiks tagada J.Kuuse õiguskuulekale teele suunamise läbi igakülgse abi ja toe. Et programm lõpeb varem kui katseaeg, tuleb süüdlase programmi lõppemisest ühe nädala jooksul võtta end arvele Töötukassas või asuda tööle. Kokkuvõtvalt nähtub kohtule materjalidega tutvumise järel tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud siiski omad järeldused ja suudab ning tahab range järelevalve tingimuses valdavalt reeglite kohaselt käituda. Teda iseloomustav materjal on tervikuna siiski positiivne. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt, mida võib just toetada rehabilitatsiooniteenusele asumine. Seega on põhjendatud anda Janar Kuuskile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik