1-18-6370/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2020, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-18-6370 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Irina Palmsalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid Artur Golovilovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Artur Golovilov, isikukood 39007212243, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 18.04.2018 ja lõpp 25.05.2022 Kaitsja Silvi Erro Kohtuasja läbivaatamise aeg 18.05.2020, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Artur Golovilov elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Artur Golovilovile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.10.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6370 tunnistati Artur Golovilov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 03.11.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata osa 7 kuud 7 päeva vangistust võrra ning kohus mõistis Artur Golovilovile liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu 7 päeva vangistust. Kohus luges Artur Golovilovi karistuse kandmise alguseks 18.04.
2. Sama kohtuotsusega mõisteti KarS § 54 lg 1 alusel Artur Golovilovile lisakaristuseks riigist väljasaatmine ja kohus määras, et Artur Golovilov tuleb saata peale vangistuse ära kandmist Eesti Vabariigist välja, kohaldades tema suhtes Eesti Vabariiki sissesõidukeeldu 3 aastaks. 1 Viru Vangla esitas 30.04.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artur Golovilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Artur Golovilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Samas juhib vangla tähelepanu, et Artur Golovilovile on kohaldatud lisakaristusena KarS § 54 (isik on väljasaadetav) ning vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaega vabanemist elektroonilise järelevalve alla). Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta Artur Golovilovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Artur Golovilovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 18.05.2020 kohtuistungil avaldas Artur Golovilov kohtule, et kahjuks ei ole ta saanud kaitsjale üle anda dokumente, milles on kirjas, et ta palunud ennast võtta tööle metallitsehhi ja eesti keele õpingutele, kuid kuna ta on väljasaadetav, siis on talle pakutud ainult koridori koristamist. Koristustöid ta ei ole teinud. Arvab, et koristustöid peaks tegema inimesed, kes ei oska midagi muud teha. Tema on rohkemaks võimeline ning ta paluski end metallitsehhi tööle võtta. Koristaja palk on 3 eurot kuus. Lisab, et kes hakkab sellise raha eest tööd tegema. Vanglas küll mitmed inimesed teevad koristustöid, aga nad teevad koristustöid vähemalt 10 tundi ning siis lubatakse neid tööle kuhugile mujale (kas metallitsehhi või puidutööstusesse). Talle ütles kontaktisik, et väljasaatmise tõttu ei saa talle peale koridori koristamise midagi muud pakkuda. Ta kavatseb tingimisi enne tähtaega vabanemise korral täita kõiki kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta on mõelnud kõikide oma eelnevate rikkumiste peale ja saanud aru, et ta on absoluutselt valesti elanud ja võtnud valesid eeskujusid. Vanglas olles on teda toetanud isa, mille eest on ta väga tänulik. Teda on toetanud veel mitu alles jäänud sõpra. Vanglaametnikega ei ole tal kunagi probleeme olnud ning ka lahkhelisid kunagi ei olnud. Vabaduses tahab ta minna tööle. Vabaduses ootab teda tema isa. Tal on vangistuses tekkinud ka suhted tütarlapsega, kes ootab teda samuti vabaduses. Kaitsja Silvi Erro on arvamusel, et Artur Golovilov tuleks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada. Täidetud on nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Artur Golovilov on ära kandnud üle poole temale määratud karistusest. Olemas on kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks ning kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Artur Golovilov viibib vanglas esimest korda ning kriminaalkorras on teda karistatud kolmel korral (üks neist on arhiveeritud). Vanglas ei ole Artur Golovilov konfliktiolukordi tekitanud ja tema üldine käitumine on hea. Ta ei ole rikkunud vangla sisekorraeeskirju ja ta suhtub ametiisikutesse neutraalselt. Ta on muutnud oma maailmavaadet, suhtumist elusse ja perekonda. Artur Golovilov tunnistab oma vigu ja saab aru, et eluviisi muutmine on tema puhul otsustava ja elulise tähendusega. Materiaalselt toetab Artur Golovilovit isa ja tuttav. Vabanedes oleks isikul olemas garanteeritud. Vaatamata sellele, et vangla Artur Golovilovi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud, on ametniku sõnul Artur Golovilov motiveeritud elama seaduskuulekat elu. Kaitsja juhib tähelepanu sellelegi, et Artur Golovilov mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses ning ta andis vabatahtlikult nõusoleku kolmeaastaseks riigist väljasaatmiseks. Kaitsja peab võimalikuks Artur Golovilovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Selle aja jooksul on Artur Golovilovil võimalik leida endale Venemaal elukoht ja töö ning tal oleks võimalus endale Eestis raha teenida. Otse vanglast 2 Venemaale väljasaatmine ilma kindla elu- ja töökohata, ettevalmistamata ning materiaalse kindlustatuseta oleks kaitsja hinnangul ebainimlik. Kaitsja hinnangul ei saa hinnata tõsiseks takistuseks tema ennetähtaegsel vabastamisel asjaolu, et isik keeldus tegemast ruumide koristamisega seotud töid. Artur Golovilovi soov elada edaspidi seaduskuulekat elu, tema siiras ja tema kindel soov vabaneda narkosõltuvusest ja resotsialiseeruda ühiskonda, annavad alust eeldada, et Artur Golovilov on teinud enda jaoks karistusest vastavad järeldused ja karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Artur Golovilov mõisteti Viru Maakohtu 15.10.2018 otsusega süüdi katseajal esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning talle mõisteti liitkaristuseks 4 aasta 1 kuu 7 päeva pikkune vanglakaristus ning karistust on isik kandnud alates 18.04.
3. Kohus on teinud kindlaks, et Artur Golovilov on käesolevaks ajaks ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning tal on avanenud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Täidetud on ka muud formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Artur Golovilovil on olemas vabanemisjärgne elukoht aadressil xxxx ning Artur Golovilov on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Vangla materjalidest nähtuvalt selgitati telefoni teel välja, et elukoha tingimused on sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks ning olemas on sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Järelikult on täidetud kõik formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks. Artur Golovilov läbis vanglas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetav töötas sotsiaalprogrammi jooksul kaasa, tunnistas alkoholi tarvitamisega esinevaid probleeme ning tõdes, et elus on vaja midagi muuta. Positiivne on seegi, et vangla hinnangul on kinnipeetava üldine käitumine vanglas olnud hea ning ta on suhtunud ametiisikutesse neutraalselt. Vaatamata eelnevalt nimetatud positiivsetele asjaoludele ei saa kohus jõuda järeldusele, et kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal oleks olnud eeskujulik, sest Artur Golovilov omab käesoleval ajal 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Artur Golovilovit on kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud korraldusele allumatuse eest ning ühel korral ka ebaviisaka käitumise eest. Ühtlasi on kinnipeetav vangistuse ajal väljendanud subkultuurilisi hoiakuid, sest ta keeldus majandustöödel koristajana töötamisest, mille eest teda ka distsiplinaarkorras karistati. Kuna kinnipeetav ei ole isegi vanglas suutnud viisakalt käituda ning korraldustele alluda, siis ei saa kohus jõuda ka järeldusele, et isik seda vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all suudaks. Kohus võib vangla materjalide põhjal asuda seisukohale, et Artur Golovilovi vabanemisjärgsed elutingimused soodustavad tema õiguskuulekust vabaduses, sest kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elu- ja töökoht. Küll aga näitavad majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandud süüteod kohtule, et isik võib kiire tulu eesmärgil ning enda majandusliku olukorra parandamiseks eelistada kergema vastupanu teed ning teenida tulu kuritegude toimepanemisega. Artur Golovilov viibib kinnipidamiskohas esimest korda ning käesoleval ajal omab ta kahte kehtivat kriminaalkaristust. Harju Maakohtu 03.11.2016 otsusega karistati Artur Golovilovit varguse ja sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Kohus andis Artur 3 Golovilovile võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all, kuid Artur Golovilov näitas oma käitumisega, et ta ei ole motiveeritud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi järgima. Artur Golovilov rikkus käitumiskontrolli ajal korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi, ei läbinud tähtaegselt alkoholisõltuvuse ravikuuri ning rikkus korduvalt ka registreerimiskohustust. Samuti ei olnud käitumiskontrollile allutamine meetmeks, mis oleks teda ära hoidnud uutest kuritegudest. Artur Golovilov pani katseajal toime suures koguses ebaseadusliku narkootilise aine käitlemise grupi poolt ning korduvalt. Seega osutab Artur Golovilovi varasem elukäik võimalusele, et süüdimõistetu võib vabaduses käitumiskontrolli all taas kontrollnõudeid ja kohustusi rikkuda ning uusi kuritegusid toime panna. Kohus võtab arvesse, et kinnipeetav läbis vangistuses sõltlastele ja sõltuvusainete kuritarvitajatele suunatud sotsiaalprogrammi. Positiivne on seegi, et kinnipeetav on hakanud tunnistama alkoholi tarvitamisega esinevaid probleeme ning saab aru, et elus on vaja midagi muuta. Küll aga viitab kinnipeetava varasem elukäik kohtule, et Artur Golovilovi puhul peab arvestama kuritegude soodustegurina alkoholi tarvitamist. Harju Maakohtu 03.11.2016 otsusest nähtub, et isik pani kohtuotsuses nimetatud süüteod toime alkoholijoobes, seejärel rikkus korduvalt vaatamata keelule kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ei esitanud kriminaalhooldusametnikule õigeaegselt tõendit alkoholisõltuvuse ravikuuri läbimise kohta. Kui võtta arvesse eeltoodut ning asjaolu, et isik tarvitas vabaduses tihti akoholi ning esines ka joomahoogusid, mis kestsid umbes 2-3 päeva, siis soodustab alkoholi tarvitamine kahtlemata Artur Golovilovi puhul uute süütegude toimepanemist. Kohus, võttes arvesse kinnipeetava varasemat elukäiku (korduvkaristatus, kontrollnõuete ja kohustuste rikkumised käitumiskontrolli ajal ja katseajal uue kuriteo toimepanemine) ei saa asuda seisukohale, et kriminaalhooldus ja elektroonilise valve oleks Artur Golovilovi puhul sobivaks meetmeks uute kuritegude maandamiseks. Artur Golovilov kannab küll reaalset vanglakaristust esimest korda, kuid kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu vangistuses viitab, et ka vanglakaristus ei ole avaldanud isikule piisavalt soovitud mõju. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et süüdimõistetu Artur Golovilovi vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks käesoleval ajal ennatlik. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus Artur Golovilovi vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 19.08.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
4. mai 2020 määrus muutmata. 28.05.2020 kohtumäärus 1-18-6370 jõustus
5. septembril
6. 4