KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2020 Haldusasja number 3-20-1158 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus loa saamiseks XXi kinn

) § 72 lg 4 alusel ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning kohaldas isikule sissesõidukeelu 3 aastaks

§ 74lg 1 alusel.

Isik sai otsuse kätte 30.11.2019. Isiku suhtes kohaldati

§ 10lg 1 ja § 10 lg 2 p-des 1, 2, 3, 4, 5 sätestatud järelevalvemeetmeid.

Järelevalvemeetmete kohaldamine välismaalase suhtes oli tingitud asjaolust, et välismaalasel puudus reisidokument, isik oli jätkuvalt EV-st väljasaadetav. 3-20-1158 1.

1. 30.11.2019 anti isikule allkirja vastu kätte otsus järelevalvemeetmete kohaldamiseks nr
2. Isik järelevalvemeetmeid ei täitnud. 1.
3. Tulenevalt

§ 13

lg 1 ettekirjutus kehtib ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni. Kuna isik ei ole täitnud lahkumisettekirjutust kuulub ta väljasaatmisele. 1.5. Kinnipidamisel väitis isik, et ei saanud Eestist õigeaegselt lahkuda, sest tal puudus kehtiv pass ning polnud raha uue dokumendi taotlemiseks. Eestis tööd ei ole, on elanud kodutuna tänaval ning Akadeemia tee 34 ja Paldiski maanteel asuvas kodutute öömajas. 2.

§ 15

lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud asjaolusid.

§ 15

lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui muude seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 2.1. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esinevad

§ 15

lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused, kuna käesoleval hetkel puudub isikul kehtiv reisidokument, mis võimaldaks teda Eesti Vabariigist välja saata kodakondsusjärgsesse riiki. Isik ei ole astunud samme või teinud ise mistahes toiminguid endale kehtiva reisidokumendi muretsemiseks ja taotlemiseks, mis PPA hinnangul kinnitab isiku soovimatust kaasa aidata enda dokumenteerimisele. Tegemist välisriigi kodanikuga, kes on varasemalt omanud elamisluba Eestis. PPA-l puuduvad käesoleval hetkel alused järelduseks, et isikul puuduksid teadmised kodakondsusjärgse riigi reisidokumendi taotlemiseks ning Ukraina Saatkond ei väljastaks isikule tagasipöördumiseks vajalikke dokumente. Seega ei saa isiku väljasaatmist Ukrainasse pidada perspektiivituks. 2.2. PPA on seisukohal, et isiku osas esineb põgenemisoht ning sellest tulenevalt on vajalik isiku kinnipidamine lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks.

§ 68

punkt 5 kohaselt on põgenemisohuks, kui välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid. PPA rõhutab, et isiku senine käitumine on selgesti näidanud, et isik võib ka tulevikus seadust rikkuda, ei pruugi talle pandud kohustusi täita ning võib siseriiklikult väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Käesoleval juhul on ei ole isiku suhtes rohkem võimalik kohaldada

§-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. 2.3. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isik on vastavalt

§-le 264 kohustatud tegema PPA-ga koostööd, st tegema kõik endast oleneva, et täita talle pandud kaasaaitamiskohustust ja lahkuma Eesti Vabariigist oma kodakondsusjärgsesse riiki. PPA hinnangul võib isiku edasine Eestis viibimine kujutada ka ohtu avalikule korrale, kuna rahalised vahendid isikul Eestis toimetulekuks puuduvad.

§ 10lg 2 sätestatud järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusele.

Antud isiku puhul ei saa rääkida usaldusmenetlusest järelevalvemeetmete kohaldamise kontekstis. 2.4. XX väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole perspektiivitu, kuna isiku puhul on tuvastatud tema kuulumine Ukraina kodakondsusesse ning isikut on võimalik välja saata. Tegemist riigis ebaseaduslikult viibiva isikuga, kelle suhtes tehtud lahkumisettekirjutus on kehtiv. XXil puudub Eestis elukoht ja sissetulek. 2

§ 23lg 1 alusel.

1. 15.06.2020 toimunud kohtuistungil selgitas XX, et ei ole enda kinnipidamisega nõus. Ta avaldas rahulolematust selles, et tema tähtajatu elamisluba tunnistati kehtetuks ning leidis, et talle võinuks anda tähtajalise elamisloa. Eestis lahkunud ei ole ta sellepärast, et tal ei ole raha, et dokumente vormistada, tööd ei ole ja elukohta ka ei ole, hetkel ööbib ta kodutute varjupaigas. Ukrainasse minna ei soovi, sest seal ei ole tal kedagi, ema ja isa on surnud. Ta soovib esitada tähtajalise elamisloa taotluse, on tahtnud seda teha PPA büroos, kuid kahel korral, kui ta seal on käinud, ei ole kedagi kohal olnud. Ta leidis ka inimese, kes on valmis ta enda juurde registreerima, et ta saaks tähtajalise elamisloa. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Leian, et PPA taotlus XX kinnipidamiseks tuleb rahuldada

§ 15lg 1 ja lg 2 punktide 13 alusel.

5.

§ 15

lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud asjaolusid.

§ 15

lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui muude seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Eestist välja saadetava isiku kinnipidamiseks üle 48 tunni on vajalik halduskohtu luba (

§ 23

lg 1), mille andmisel tuleb halduskohtul välismaalasega seotud olulisi asjaolusid arvestades hinnata muu hulgas kinnipidamisaluste esinemist, leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust ning kinnipidamise proportsionaalsust. 6. Nõustun PPA-ga, et käesoleval juhul esinevad isiku suhtes

§ 15lg 2 punktides 1-3 sätestatud asjaolud.

6.1.

§ 15

lg 2 p 1 viitab isiku kinnipidamise alusena põgenemisohule.

§ 68

p-dest 1 ja 5 tuleneb, et põgenemisohuna käsitatakse muuhulgas seda, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ja ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid. Direktiivi 2008/115/EÜ nõuete ühetaoliseks rakendamiseks koostatud tagasisaatmise käsiraamatu1 punkt 1.6 kohaselt võivad välismaalase põgenemise ohule viidata muu hulgas dokumentide puudumine, samuti elukoha või püsiva viibimiskoha puudumine, varasem käitumine ja rahaliste vahendite puudumine. 6.2. PPA 28.11.2019 otsusega nr 15.3-3.4/814-5 tunnistati kehtetuks XXi pikaajalise elaniku elamisluba. Samuti tegi PPA väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) § 72 lg 4 1 Vt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32017H2338&from=ET 3

§ 74lg 1 alusel.

XX ei ole PPA 28.11.2019 otsust vaidlustanud. Tulenevalt

§ 13

lg 1 kehtib lahkumisettekirjutus selle teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni. Välismaalane saadetakse Eestis välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. XX tehti PPA 28.11.2019 otsusega ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning ettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaeg (30 päeva) on möödunud. 6.3. PPA kohaldas 30.11.2019 otsusega XXi suhtes

§ 10

lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid, kohustades teda elama kindlaksmääratud kohas; ilmuma kindlaksmääratud ajal PPA ruumidesse; teavitama PPA-d elukoha vahetusest ning perekonnaseisu muutumisest. Isik järelevalvemeetmeid ei järginud. 6.4. Eeltoodust tulenevalt olen seisukohal, et isiku suhtes tuvastatud konkreetsed asjaolud kogumis aluse jaatada PPA põhjendatud kahtlust, et isiku suhtes esineb põgenemisoht ja täidetud on

§ 15lg 1 p-s 1 nimetatud kinnipidamise alus.

7. Nõustun PPA-ga, et käesoleval juhul esinevad ka

§ 15

lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused, kuna käesoleval hetkel puudub isikul kehtiv reisidokument, mis võimaldaks teda Eesti Vabariigist välja saata kodakondsusjärgsesse riiki.

§ 264

kohaselt on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sh aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. Asja materjalidest ei nähtu, et isik oleks astunud mistahes samme endale dokumentide saamiseks, ka ei ole isik pöördunud abi saamiseks PPA poole. Seega on täidetud ka

§ 15lg 2 p-s 2 nimetatud kinnipidamise alus.

8. Asja materjalide põhjal on ilmne, et isiku väljasaatmise täideviimine ei ole saavutatav ka

§ 10

lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisega kuivõrd XXi ei ole täitnud varasemalt tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid.

1. XXi väljasaatmine Eesti Vabariigist ei saa pidada perspektiivitu, kuna isiku puhul on tuvastatud tema kuulumine Ukraina kodakondsusesse ning isikut on võimalik välja saata. Tegemist riigis ebaseaduslikult viibiva isikuga, kelle suhtes tehtud lahkumisettekirjutus on kehtiv. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine eelnevat arvestades ebaproportsionaalne.
2. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4).

XXil puudub Eestis elukoht ja sissetulek. Kinnipidamiskeskuses on isikul võimalus igapäevaselt ringi liikuda, viibida värskes õhus ja kasutada sportimisvahendeid. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud toit ja vajadusel pidev arstiabi. 11. Seega tuleb PPA taotlus

§ 23

lg 1 alusel rahuldada ja anda luba isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.08.2020, kuna on täidetud

§ 15

lg 1 ning

§ 15lg 2 punktides 1-3 sätestatud alus.

XX tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus on ära langenud või selgub, et väljasaatmine on perspektiivitu (

§ 24lg 11). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 4