Obsah (6)

§ 78§ 65§ 69§ 1043§ 1045§ 1050

2-20-1990 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 07.08.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1990 Tsiviilasi N K hagi D Ki

§ 78

lg 2 sätestatud alused, millistel võiks hageja sellise nõusoleku kostjalt nõuda aga puuduvad. Hageja ei saa nõuda kostjalt laenukohustuse ennetähtaegset täitmist ega täita kohustust kostja eest. 28. Väär on ka hageja poolne vara jagamise kohtuotsuse käsitlus, mille kohaselt pole olnud kostja nõusolek korteri omanikukande muutmiseks asendatud kohtuotsusega. Tegemist on nimelt TSÜS-i § 68 lg 5-ga ettenähtud, kostja tahteavaldust asendatava kohtuotsusega, mida kinnitatakse ka kinnistusraamatu pidaja omanikukannete muutmisega nii korteri, kui ka kinnistu suhtes kostja ühepoolse elektroonilise avalduse alusel. Ehk kostja notariaalne nõusolek hageja omandi üleandmiseks nõutav ei olnud, vastavalt oli põhjendamatu ka hageja poolt kostjale esitatud nõue notari juurde ilmuda omandiõiguse üleandmiseks. Ehk keeldus kostja notari juurde ilmumisest kõne all oleva tahteavalduse tegemiseks täiesti põhjendatult, mis tõttu ei saa ka vastutada selle eest, et tehing ei toimunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 29. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 30. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: • korteriomand asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) on hageja ainuomandis; 6 2-20-1990 • kinnistu nimega A/Ü „O“ krunt nr xxxx, asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) on kostja ainuomandis; • eelnimetatud kinnisasjadele on seatud ühishüpoteek summas 2 080 000 krooni (132 936,23 eurot) Xxxx AS kasuks, mis tagab hageja, kostja ning Xxxx AS vahel 24.10.2007 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ja 15.02.2013 sõlmitud laenulepingu nr xxxx Lisast tulenevat laenukohustust; • eelnimetatud laenulepingutest tulenevad kohustused on poolte sisesuhtes jäetud kostja kanda kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-18632; • hageja soovib talle kuuluva korteriomandi asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) võõrandada ühishüpoteegivabalt; • hüpoteegipidaja Xxxx AS on ühishüpoteegi lõpetamisega nõus; • kostja ei ole andnud nõusolekut ühishüpoteegi kustutamiseks. 31. Hageja palub: (

1. i)tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx neljandasse jakku 12.11.2007.a sissekantud AS Xxxx (endine ärinimi AS Xxxx) kasuks seatud hüpoteek 132 936,23 eurot ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega; (
2. ii)mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 3852 eurot. 32. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (
3. i)temalt ei saa nõuda AÕS § 330 ning § 68 lg-te 1 ja 2 alusel nõusoleku andmist ühishüpoteegi lõpetamiseks, kuivõrd kostja pole korteriomandi omanikuks ning kostja ei takista kuidagi hageja õigust oma omandit käsutada; (
4. ii)nõue on vastuolus kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-18632; (iii) kahjunõue on tõendamata ning väidetav kahju on tekkinud hageja enda tegevuse või tegevusetuse tõttu. 33. Vaidlustamata asjaoludel on seega hetkel olukord, kus hagejale kuuluvat kinnisasja koormab ühishüpoteek, millest hageja soovib vabaneda tagatava nõude rahuldamise teel. Hüpoteegipidaja on valmis nõude rahuldamise korral hüpoteegi kustutamiseks vajaliku tahteavalduse andma, kuid kaaskoormatud kinnisasja omanik keeldub nõusolekut andmast. 34. AÕS § 642 sätestab, et kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse. AÕS § 330, mis on eelviidatud sätte osas erisäte, sätestab, et hüpoteegi lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek. Nõusolek tuleb avaldada kinnistusosakonnale või hüpoteegipidajale. Nõusolek ei ole tagasivõetav. Kohus on seisukohal, et eelviidatud regulatsioon kehtib ka ühishüpoteegi puhul. Seega nähtub eeltoodust, et ühishüpoteegi (osaliseks) lõpetamiseks on vaja (
5. i)hüpoteegipidaja avaldust hüpoteegi lõpetamise kohta ning (
6. ii)kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekut. Õiguskirjanduses on märgitud, et ühishüpoteegi lõpetamiseks on vajalikud kõigi koormatud kinnisasjade omanike tahteavaldused (Asjaõigusseadus II, kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, lk 534, p 3.2.2, b). 35. Käesoleval juhul ei ole kostja esile toonud ühtegi põhjendust, miks hageja esitatud nõude rahuldamine välistatud oleks. Olukorras, kus pooled on mõlemad kõnealuste laenulepingute pooleks (s.t pooled on panga ees solidaarvõlgnikud

§ 65

lg 1 mõttes 7 2-20-1990 vaatamata sellele, et laenulepingust tulenevad kohustused on poolte sisesuhtes jäetud kohtuotsusega kostja kanda) ja neist tulenevaid kohustusi tagab kummagi menetlusosalise kinnistule seatud ühishüpoteek, on põhjendatud kaaskoormatud kinnisasja omaniku huvi võlausaldaja (hüpoteegipidaja) nõue rahuldada ja seeläbi vabaneda enda kinnisasja koormavast hüpoteegist. Selleks puuduvad õiguslikud takistused. Pooled ei ole esile toonud, et võlausaldaja oleks nõustunud laenulepingust tuleneva kohustuse üleminekuga kostjale – laenu teenindamine on reguleeritud vaid poolte sisesuhtes ning vastav regulatsioon ei ole võlausaldajale (pangale) siduv. Seetõttu ei saa olla hageja soov kinnisasi hüpoteegi alt vabastada ja võõrandada vastuolus kohtulahendiga, millega jagati poolte ühisvara. Olukorras, kus hageja rahuldab võlausaldaja nõude täies ulatuses, tekib hagejal kostja vastu tagasinõudeõigus

§ 69lg 2 alusel.

1. Kohus leiab, et kostja on kohustatud hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andma. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid talle aluse sellest keelduda.
2. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
3. Juhul, kui kostja soovib, et kõnealune laenuleping kehtiks kokkulepitud perioodil edasi, tuleks kostjal pöörduda panga poole laenulepingust tuleneva kohustuse ülevõtmiseks (st kostja võtab kogu laenukohustuse enda kanda ning hageja vabaneb solidaarkohustusest). Sel juhul on pooltel ja pangal üheskoos võimalik käsutada ka kõnealust ühishüpoteeki selliselt, et see koormab edaspidi üksnes kostjale kuuluvat kinnistut ning hageja kinnistu vabastatakse hüpoteegi alt.
4. Hageja on esitanud ka kahju hüvitamise nõude

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 5 järgi.

Hageja märgib, et on teinud kulutusi 3852 euro ulatuses maakleri vahendustasu näol korteriomandi asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) võõrandamiseks, kuid kostja on õigusvastaselt keeldunud tehingus osalemast, mistõttu on kantud kulude näol tegemist hageja kahjuga. 40.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 41. Hageja esitatud nõue põhineb delikti üldkoosseisul, mille elemendid on järgmised: a. Objektiivne teokoosseis: i. Tegu; ii. Kahjulik tagajärg; iii. Teo ja kahjuliku tagajärje vaheline põhjuslik seos; b. Õigusvastasus (

§ 1045-1049); c.

Süü (

§ 1050). 42.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-30-07 märkinud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, 8 2-20-1990 põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt peab ta sellise rikkumise tõendama.

1. Järgnevalt analüüsib kohus, kas esineb objektiivse koosseisu element – tegu või tegevusetus. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on keeldunud osalemast tehingus, mille raames võõrandatakse hagejale kuuluv korter, saadavast tulust rahuldatakse korteril lasuva ühishüpoteegiga tagatud nõuded ning ühishüpoteek kustutatakse. Seega on teoks kostja keeldumine lepingu sõlmimisest ja/või nõusoleku andmisest ühishüpoteegi kustutamiseks.
2. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hagejale on saabunud kahjulik tagajärg. Notarile edastatud andmete (tlk 5) kohaselt kandis hageja korteriomandit osta sooviv isik broneerimistasuna kinnisvarabüroo arvelduskontole 3852 eurot, mis kokkuleppel hagejaga pidanuks jääma maakleritasuna kinnisvarabüroole. Tasu maksmise aluseks oli 16.10.2019 sõlmitud broneerimisleping (tlk 6-7), mille p 3.2 kohaselt tagastatakse broneerimistasu juhu, kui broneerija korteri omandab; p 3.3 kohaselt tagastatakse broneerimistasu siis, kui korter võõrandatakse kolmandale isikule. Poolte vahel puudub vaidlus, et korterit ei ole broneerijale ega kolmandale isikule võõrandatud. Seega ei tekkinud hagejale kahju eelviidatud broneerimislepingust, kahju võis tekkida broneerimislepingu sõlminu isikule (potentsiaalsele ostjale). Hageja on märkinud, et kinnisvarabüroo esitas talle vahendustasu arve summas 3852 eurot (tlk 9), mille hageja sularahas tasus (tlk 9 pöördel). Kinnisvarabüroo ja hageja vahel oli sõlmitud maaklerileping (tlk 66). Kostja on märkinud, et kahju tekkimine on tõendamata, kuivõrd kassa sissetuleku orderil puuduvad allkirjad. Kohus kostjaga ei nõustu, kuivõrd seadusest ei tulene kassa sissetuleku orderile vorminõuet. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on tõendatud, et hageja tasus kinnisvarabüroole maaklerilepingu alusel vahendustasu 3852 eurot. Hageja on pidanud nimetatud tasu maksma, kuid siiski ei ole täidetud maaklerilepingu sõlmimise eesmärk saada kõnealune korteriomand võõrandatud. Seega on nimetatud tagajärg hageja jaoks kahjulik.
3. Järgnevalt analüüsib kohus, kas esineb põhjuslik seos kostja teo ja hagejale saabunud kahjuliku tagajärje vahel. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet, mille kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui isikule etteheidetav käitumine seisneb tegevusetuses, saab põhjusliku seose tuvastamiseks kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ja vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub põhjuslik seos kostja teo ja hagejale tekkinud kahju näol. Olukorras, kus kostja oleks tehinguks nõusoleku andnud, oleks hagejal ikkagi tekkinud kinnisvarabüroo ees kohustus maakleritasu tasumiseks. Käesoleval juhul on hageja tasunud kinnisvarabüroole otse, tehingu toimumisel oleks maakleritasu olnud kaetud broneerimistasu arvelt, mis aga notarile saadetud andmete kohaselt oli müügihinna osaks. Hageja ei ole kohtu ette toonud, et maakler oleks tehingu toimumise tulemusel tasust loobunud. Seega on täitmata delikti üldkoosseisu objektiivse koosseisu element – puudub põhjuslik seos. Kahjunõue tuleb jätta rahuldamata. 9 2-20-1990
4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus tuvastab D Ki kohustuse anda nõusolek 07.11.2007.a kohtumääruse alusel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx neljandasse jakku 12.11.2007.a sissekantud AS Xxxx (endine ärinimi AS Xxxx) kasuks seatud hüpoteegi summas 132 936,23 eurot kustutamiseks ning asendab D K’i tahteavaldus kohtuotsusega. Kohus jätab rahuldamata N K hagi D Ki vastu varalise kahju hüvitamise nõudes.
5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
6. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
7. Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud osaliselt ning leidnud, et (i) kostja on õigustamatult keeldunud hüpoteegi kustutamise nõusoleku andmisest, kuid samas on (ii) hageja esitanud kostja vastu alusetu kahjunõude. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
8. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei lahenda kohus poolte menetluskulude kindlaksmääramise avaldusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 10