KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- august 2020 Kohtuasja number 1-19-7020 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Janno Linde karistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- juuli
- a määrus karistuse täitmisele pööramise kohta Määruskaebuse esitaja Süüdimõistetu Janno Linde (isikukood 39103052710) kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- juuli
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata OÜ-le K.Kooga Advokaadibüroo Janno Lindele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 eurot ja 80 senti (sealhulgas käibemaks 10 eurot ja 80 senti).
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Janno Lindelt Eesti Vabariigi kasuks välja 64 eurot ja 80 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Janno Linde tunnistati Harju Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega süüdi KarS § 121 lg 1, § 199 lg 2 p-de 7, 9, § 202 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti vahi all viibitud aeg (2 kuud ja 2 päeva) karistusaja hulka. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti ülejäänud karistus täitmisele pööramata. J. Linde pidi kahe aasta pikkuse katseaja kestel täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg-s 2 ettenähtud kohustusi: mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.
- Harju Maakohtu
- aprilli
- a määrusega pikendati J. Lindele määratud katseaega 8 kuu võrra, s.o kuni
- juunini
- Kriminaalhooldusametnik esitas
- juunil 2020 maakohtule erakorralise ettekande, milles palus J. Lindele mõistetud karistuse täitmisele pöörata. MAAKOHTU MÄÄRUS
- Viru Maakohtu
- juuli
- a määrusega pöörati J. Linde ärakandmata karistus (5 kuud ja 28 päeva vangistust) täitmisele.
- Maakohtu määruse kohaselt ei täitnud J. Linde KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. J. Linde tunnistab alkoholi tarvitamise keelu rikkumist (välja arvatud juhtumit vennaga).
- mai
- a indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et
- mail 2020 tuvastati J. Lindel alkoholijoove: indikaatorvahendi näit oli 1,39 mg/l.
- mai
- a indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et
- mail 2020 tuvastati J. Lindel alkoholijoove: indikaatorvahendi näit oli 1,13 mg/l.
- Maakohus märkis, et tegemist on korduvate samalaadsete rikkumisega. Kriminaalhooldusametnik on juba varem esitanud J. Linde suhtes erakorralise ettekande seoses alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega. Harju Maakohtu
- aprilli
- a määrusega pikendati J. Linde katseaega 8 kuu võrra. Vaatamata sellele ei parandanud J. Linde oma käitumist ning jätkas samalaadsete rikkumiste toimepanemist. See näitab, et tema praegused lubadused oma eluviisi muuta ei ole usutavad. J. Linde lubas ka varem minna alkoholivastasele ravile ja väitis, et tal läks vastuvõtuaeg meelest ära. See näitab, et J. Linde suhtub oma lubadustesse hooletult, ta ei ole motiveeritud oma eluviisi muutma ja ravil käima.
- Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku esitatud registreerimislehelt, et J. Linde ei ilmunud
- juunil 2020 registreerimisele. J. Linde
- juuni
- a selgitusest nähtub, et süüdimõistetu ei saanud tulla
- juunil 2020 registreerimisele, kuna käis Tallinnas prokuratuuris kokkulepet sõlmimas ning tal ei olnud tagasisõiduks bussiraha. Sama kinnitas ta ka kohtus. Tegemist ei ole mõjuva põhjusega ning Tallinna minnes pidi J. Linde mõtlema sellele, kuidas ta jõuab tagasi Jõhvi registreerimisele. Ta pidi võtma ühendust kriminaalhooldusametnikuga ja taotlema registreerimisaja muutmist, kuid ei teinud seda.
- Oluliseks asjaoluks on J. Linde poolt katseajal uue kuriteo toimepanemine. Harju Maakohtu määrusega kriminaalasjas nr 1-20-4310 tagastati kriminaaltoimik J. Linde süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi prokuratuurile uue kokkuleppe sõlmimiseks.
- Eeltoodu alusel leiab kohus, et kriminaalhooldus J. Linde suhtes on ebaõnnestunud ning tingimuslik karistus tuleb pöörata täitmisele. J. Linde suhtumisest kontrollnõuete ja kohustuste täitmisesse, samuti tema poolt uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas. Arvestades J. Linde senist käitumist puudub kohtul veendumus, et ta hakkab suhtuma täiendavate 2
(4)kohustuste täitmisesse vastutustundega ega hakka neist kõrvale hoiduma. Seetõttu peab kohus täiendavate kohustuste määramist perspektiivituks ja ebaotstarbekaks. MÄÄRUSKAEBUS
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Linde kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada, jätta karistuse täitmisele pööramata ja määrata J. Lindele täiendav kohustus alluda alkoholiravile.
- Määruskaebuse kohaselt tunnistab J. Linde alkoholi kuritarvitamise probleemi. Ta on pöördunud abi saamiseks SA Ahtme Haigla poole ja läheb
- juulil 2020 psühhiaatri vastuvõtule.
- J. Linde andis kohtuistungil nõusoleku alluda ravile. Tema suhtes oleks otstarbekas kohaldada just sellist täiendavat kohustust. Karistuse täitmisele pööramine alkoholismi probleemi ei lahenda.
- Karistuse täitmisele pööramist ei tohiks mõjutada J. Linde poolt uue kuriteo toimepanemine. Kohtu viide sellele on ebaseaduslik nii kaua, kuni pole jõustunud kohtuotsust süüditunnistamise kohta. Karistuse täitmisele pööramine on enneaegne, kuna paneb kohtu karistuse mõistmisel sundolukorda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus J. Linde karistuse põhjendatult täitmisele pööranud. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
- Ringkonnakohus jätab maakohtu määrusest välja viite sellele, et J. Linde on kriminaalhoolduse ajal pannud toime uue kuriteo. Harju Maakohus saatis
- juuli
- a määrusega kriminaalasjas nr 1-20-4310 kriminaaltoimiku tagasi prokuratuurile, kuna kohus ei nõustunud J. Lindele kokkuleppemenetluses taotletava karistusega. Seega ei J. Lindet katseajal uue kuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud. Järelikult ei ole karistuse täitmisele pööramise määruses vastava etteheite tegemine põhjendatud. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
- Ringkonnakohus nõustub rikkumiste rohkust arvesse võttes maakohtuga, et J. Linde karistus tuleb täitmisele pöörata. J. Linde kohtuistungil antud ütlustest ja määruskaebusest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis registreerimiskohustuse rikkumist ja korduvat alkoholi tarvitamist õigustaksid. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks tuleb J. Lindele mõistetud karistus täitmisele pöörata. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et J. Linde käitumine väljendab süüdimõistetu ükskõiksust talle määratud kohustuste täitmisesse ja näitab, et kriminaalhooldus ei täida oma eesmärki.
- Arvestades seda, et J. Lindele on korduvalt antud katseajal võimalusi oma käitumise muutmiseks, kuid ta ei ole seda teinud, nõustub kolleegium maakohtuga, et J. Lindele katseajaks täiendavate kohustuste määramine ei annaks tulemust. J. Linde senist käitumist arvestades ei saa uskuda tema lubadust edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et karistuse täitmisele pööramine alkoholiprobleemi ei lahenda. Vangistuse eesmärk on süüdimõistetu suunamine õiguskuulekale teele. J. Lindel on vanglas võimalik vanglas alkoholist eemal olla ja vangla tugisüsteemi toel 3
(4)sõltuvusrehabilitatsiooniga alustada. Määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust jätta karistus täitmisele pööramata.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
- J. Linde kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 90 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 97 eurot ja 20 senti (sealhulgas käibemaks 16 eurot ja 20 senti).
- Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud vaid osaliselt. Arvestades, et sama kaitsja esindas J. Lindet ka maakohtu menetluses, lähtudes määruskaebuse mahust (põhjendused ligi pool lehekülge) ja sellest, et vaidlus ei ole õiguslikult keeruline, peab kolleegium J. Lindele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi põhjendatud ajakuluks kokku 60 minutit. Seega tuleb kaitsjale hüvitada 54 eurot, millele lisandub käibemaks.
- Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb riigi õigusabi tasu, 64 eurot ja 80 senti (sealhulgas käibemaks 10 eurot ja 80 senti), kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel J. Lindelt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4
(4)