Tsiviilasi nr 2-18-17893 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juuli 2020.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

§ 146lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Kostja väitel ei ole aegunud ajavahemikus veebruar 2018.a - 26.11.2018.a tehtud kulutused. Pooled olid xxx asuva kinnistu kaasomanikud. Kaasomand kinnistule lõpetati Harju Maakohtu 11.09.2018.a määrusega kinnitatud pooltevahelise kompromissiga. Hageja nõuab kostjalt kinnistule kaasomaniku poolt tehtud kinnistu kasutamise, säilitamise ja alahoidmisega seotud kulutuste hüvitamist asjaõigusseaduse §-de 72 lg 4 ja 75 lg 1 alusel. Hageja nõue kostja vastu tuleneb seadusest, mitte aga pooltevahelisest tehingust. Pooled olid kinnistu kaasomanikud võrdsetes ½ osades. Mõlemal poolel oli kohustus kanda oma kaasomandiosa alalhoidmise ja kasutamisega seotud kulutusi s.o kulutusi võrdsetes ½ osades. Kumbki kaasomanik vastutas tema kohustuste eest isiklikult ning teisel kaasomanikul on nõue kulutuste kandmiseks kohustatud kaasomaniku vastu.

§ 149

kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja nõuab kulutusi, mis on tehtud aastatel 2015-

1. Hageja esitas hagi kantud kulutuste hüvitamiseks novembris 2018.a. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue kulutuste hüvitamiseks aegunud.
2. Laenumaksed Harju Maakohtu 11.09.2018.a määruse nr 2-18-2263 resolutsiooni punktis 2 leppisid pooled kokku jätta Xxxx AS laenulepingust nr xxxx tulenevad kohustused (arvestuslikult 19000 eurot) poolte omavahelistes suhtes kostjale (käesolevas menetluses hagejale). Hageja tasus üksi laenu ja intresside makseid summas 29978,38 eurot perioodi märts 2014.a kuni oktoober 2018.a eest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenumaksete tegemine oli vajalik kaasomandi säilitamiseks. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja kohustus ainuisikuliselt kandma ka enne kompromissi sõlmimist kandmisele kuuluvaid laenumakseid (nii väidab kostja) või tekkis hageja kohustus laenumakseid ainuisikuliselt tasuda peale kompromissi jõustumist (nii väidab hageja). Hageja on esitanud Xxxx ja poolte vahelise laenuleping nr xxxx, millise kohaselt said hageja ja kostja pangalt laenu 44000 eurot (lk 37-38). Pooltevahelise 01.08.2018.a sõlmitud kompromissi laenukohustust puudutav tekst on alljärgnev: „Jätta Xxxx AS laenulepingust nr xxxx tulenevad kohustused (arvestuslikult 19000 eurot) poolte omavahelistes suhtes kostjale. Pooled on nõus kohustuste üleminekuga kostjale.“ Teksti sisu viitab sellele, et tegemist on tuleviku suunatud kokkuleppega – räägitakse kohustuse kostjale jätmisest ja kohustuse 5 üleminekust. Tulevikku suunatud kohustusele viitab ka see, et laenulepingust tuleneva kohustuse suurus on „arvestuslikult 19000 eurot“. Pooled võtsid laenu summas 44000 eurot ja ostsid kinnistu jaanuaris 2014.a, kaasomand lõpetati ja laenukohustuse hageja kanda jätmine lepiti kokku augustis 2018.a. Hageja esitatud laenulepingust nähtuvalt on laenu lõpptähtaeg 14.01.2022.a (lk 37). Laenu tagastamise kogutähtaeg on 8 aastat. Kompromissi sõlmimise ajaks oli laenu tagastamise tähtajast kulgenud üle poole, 4 aastat ja 7 kuud ning ka tagastatud oli laenust üle poole, tulevikus tagastamisele kuuluv 19000 eurot. Nimetatu viitab samuti, et peeti silma tulevikus toimuvaid laenumakseid, mitte juba tagastatud laenu. Hinnates sõlmitud kompromissi teksti ning laenusummat, asub kohus seisukohale, et pooltevaheline kokkulepe seisnes selles, et hageja tasub ainuisikuliselt laenumakseid pärast kompromissi sõlmimist ja jõustumist. Laenulepingu p 4.2 kohaselt on hageja ja kostja panga ees solidaarvõlgnikud. Seega võis kumbki solidaarvõlgnikest, kelleks olid hageja ja kostja, täita laenukohustuse panga ees ning nõuda teiselt solidaarvõlgnikult teise võlgniku eest kantud kulutuste hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjalt kaasomandi säilitamiseks tehtud laenumaksete ½ osas hüvitamiseks põhjendatud.
3. Hageja kantud muud kulud Hageja on perioodil veebruar 2015.a kuni oktoober 2018.a kandnud elektrikulusid summas 11053,33 eurot (lk 12 prd, 13 prd ja 14 prd); elektrienergiaga varustaja AS E; Hageja on perioodil jaanuar 2015.a kuni oktoober 2018.a kandnud kodukindlustuse kulusid 2727,8 eurot (lk 15-17); kodukindlustuse müüja S AS; Hageja on perioodil jaanuar 2015.a kuni oktoober 2018.a kandnud jäätmete utiliseerimise kulusid summas 94,66 eurot (lk 9 ja 10); teenuseosutajad E AS ja OÜ E; Hageja on perioodil märts 2015.a kuni november 2018.a kandnud kõrvalteenuste kulusid summas 1072,67 eurot (lk 12, 13, 14 ja 15); teenuseosutajad AS S ja OÜ B. Kostja on olnud nõus, et kulutused olid kinnistu säilitamiseks ja alahoidmiseks vajalikud. Kuna hageja kandis kulusid üksi, on hageja kulutuste hüvitamise nõue kostja vastu põhjendatud.
4. Lõppjäreldus Hageja on ainuisikuliselt teinud kinnistule xxxx kinnistu kasutamise, säilitamise ja alahoidmisega seotud kulutusi summas 41928,52 eurot. Pooled ei vaidle selles, et tehtud kulutused olid vajalikud.

§ 63

p 1 kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. AÕS §-de 72 lg 4 ja 75 lg 1 alusel tuleb kostjal hagejale tasuda proportsionaalselt kaasomandiosa suurusega ½ osa tehtud kulutustest ehk 20964,26 eurot. 11. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. 6 Hageja on kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust ja lepingulise esindaja kuludest. Hageja kinnitab, et summad on ilma käibemaksuta ning käibemaksu summadele ei lisandu. Kulud tekkisid seoses antud menetlusega. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 900 eurot ja õigusabikuludest summas 1020 eurot. Tasu arvestamise aluseks on tunnihind, maksumusega 80 eurot tunnis. Õigusabikulud on tekkinud järgmiselt: Hagi asjaolude analüüs: 1h 80 eurot. Nõupidamised kliendiga ja dokumentide kogumine: 2h 160 eurot. Hagi koostamine: 3h 240 eurot. Kohtumäärusega tutvumine ja nõupidamine kliendiga: ½h 40 eurot. Hagi täpsustuse koostamine: 2h 160 eurot. Kostja vastusega tutvumine ja vastuse koostamine: 1h 80 eurot. Kohtuistungiks ettevalmistumine: ¾h 60 eurot. Kohtuistungil esindamine : 1h 80 eurot. Kohtuistungi protokolliga tutvumine, nõupidamised kliendiga, lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine: 1 ½ h 120 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja toimingutele kulunud aeg mõistlik ja põhjendatud. Samuti on mõistlik lepingulise esindaja tunnitasu määr. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista esindajakulud summas 1020 eurot ja riigilõiv 900 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 7