Obsah (6)

§ 74§ 199§ 202§ 64§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-6038 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vai

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrei Selemenev 38006263736), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. juuli 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohtu 09.09.2019 otsusega karistati Andrei Selemenevit

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega ja

§ 202

lg 2 p 2 järgi 5 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristusest raskeimat ning mõisteti kuritegude kogumis liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1, 2, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 30.05.2019 kuni 31.05.2019, s.o 2 päeva, seega ärakandmisele kuulus koheselt 4 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti A. Selemenevi kinnipidamise aeg 07.06.2019. Ülejäänud karistust 2 aastat 3 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui A. Selemenev ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga SA Viljandi Haigla, Pärna tee 3, Jämejala küla, Pärsi vald, Viljandi maakond.

§ 75lg 2 p 21 alusel määrati A.

Selemenevile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75lg 2 p 5 alusel kohustati A.

Selemenevit käitumiskontrolli ajal läbima SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse programmi või analoogset raviprogrammi.

1. 11.06.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles A. Selemenevile mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist. Maakohtu määrus
2. Tartu Maakohtu 29.07.2020 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele A. Selemenevile mõistetud kandmata karistus 2 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates kohtumääruse jõustumisest. 3.
3. Politsei- ja Piirivalveameti 03.02.2020 teatise kohaselt tabati 16.12.2019 A. Selemenev Tartus, L. Puusepa tn 8 hoones ning taskust leiti tugevatoimelisi ravimeid ja süstlad, mis olid narkootilise toimega. Haigla poolt neid rohtusid välja kirjutatud ei olnud. Nimetatud rikkumisele reageeris kriminaalhooldusametnik hoiatusega. SA Viljandi Haigla 13.05.2020 teatise kohaselt viibis A. Selemenev SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses statsionaarsel teenusel alates 08.11.2019 kuni 13.05.
4. Rehabilitatsiooniteenuse osutamise leping lõpetati kliendiga 13.05.
5. A. Selemenevil puudus motivatsioon ja valmisolek iseendaga psühholoogilise töö tegemiseks. Teenuse jooksul kohaldati kliendile katseaega. 3.
6. Maakohus oli seisukohal, et nähtuvalt kriminaalhooldaja poolt kohtule esitatud erakorralises ettekandes toodud asjaoludest ning süüdimõistetu ütlustest kohtuistungil on A. Selemenev rikkunud temale kohtu poolt

§ 75

lg 2 p 5 alusel määratud kohustust läbida SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse programm või analoogne programm. Samuti on A. Selemenev ravil viibides rikkunud

§ 75

lg 2 p 21 järgi määratud kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Sellega, et A. Selemenev on lahkunud statsionaarselt teenuselt SA Viljandi Haiglast, on ta rikkunud ka kohtuotsusega

§ 75lg 1 p 1 alusel määratud alalises elukohas elamise kohustust.

Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikule ei ole antud kaalutlusõigust, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või vastavalt isiku soovile seda muuta. Kohtulahendiga pandud kohustused on täitmiseks kohustuslikud. 3.

1. Maakohus leidis, et A. Selemenevi statsionaarselt sõltuvusravilt vabatahtlikult lahkumine ilma põhiprogrammi läbimata, oli kriminaalhooldusaluse teadlik valik (s.o toimepandud tahtlikult), millega ta väljendas oma suhtumist talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisesse. Süüdimõistetu käitumine takistab järelevalve teostamist tema üle. Määruskaebus
2. Tartu Maakohtu 29.07.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Selemenev, kes palub teha õige otsuse. Süüdimõistetu toob välja, et ta tõesti rikkus katseaja lepingut, millest tal on väga kahju ning ta kahetseb. Ta palub anda endale võimalus läbida rehabilitatsiooni, kuna talle anti teine võimalus parandada oma seisundit. Süüdimõistetu palub mitte muuta tõkendit tingimuslikust reaalseks. A. Selemenev soovib tõendada, et ta ei ole hukas inimene ning saab elada nagu kõik normaalsed inimesed. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Selemenevi karistus tuleb täitmisele pöörata. 2 Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud kohustusi. Süüdimõistetu ei ole nõuetekohaselt allunud ravikohustusele. Süüdimõistetu on tahtlikult rikkunud viidatud kohustust. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks süüdimõistetu nimetatud kohustust rikkust, andes seejuures üksnes mittepõhjendatuid ennastõigustavaid seisukohti. Esitatud määruskaebuses puuduvad argumendid, mis lükkaksid ümber maakohtu järeldusi. Süüdimõistetu soovib uut võimalust, kuid ringkonnakohtu hinnangul on süüdimõistetu puhul võimalused ammendunud. Isik ei saa aru kriminaalhooldusest ega selle mõttest. Olles kriminaalhooldusel peab süüdimõistetu ise tundma huvi, et kõik nõuded saavad nõuetekohaselt täidetud. Tegemist on karistusega nagu ka vangistus, mida tuleb täita ja seda karistuse algusest kuni selle lõpuni. Ringkonnakohtu hinnangul vääriks karistuse täitmisele pööramata jätmine kaalumist olukorras, kus tegemist oleks ühe lihtsakoelise rikkumisega, kuid kriminaalhooldaja on süüdimõistetut ka kirjalikult hoiatanud, kuid ka see ei ole motiveerinud A. Selemenevit nõuetekohaselt käituma. Ei ole ka vähetähtis, et süüdimõistetut ei ole mõjutanud ka see, et ta on osa mõistetud karistusest reaalses vangistuses ära kandnud. Ka ringkonnakohtul puudub alus süüdimõistetu usaldamiseks ja veel ühe täiendava võimaluse andmiseks. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, on põhjendatud üksnes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Süüdimõistetu ei ole võimeline aru saama kehtivast korrast ja seda nõuetekohaselt täitma, tuues välja üksnes ennastõigustavaid asjaolusid, mis ei ole põhjendatud. Karistuse täitmisele pööramine on proportsionaalne.
5. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
6. juuli 2020 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3