1-20-6020 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.09.2020, Tallinn, kirjalik menetlus Alustamata kriminaalasja number 1-20-6020 (20730000259) Kohtunik Heili Sepp Vaid

§ 199lg 1 p 1 alusel.

1. Ringkonnaprokurör selgitas, et pankrotihaldur CC esitas 01.07.2020 kuriteoavalduse X OÜ (pankrotis) nimel viimase pankrotihaldurina. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt tegi Harju Maakohus 30.04.2020 tsiviilasjas nr X-XX-XXXX määruse, millega kinnitas X OÜ lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse. Ühtlasi vabastati määrusega pankrotihaldur CC tema kohustustest OÜ X pankrotihaldurina. Maakohtu määrus jõustus 27.05.2020, mistõttu ei olnud CC näol kuriteoavalduse esitamise ajal tegu OÜ X pankrotihalduriga. Kuivõrd kuriteoavalduse saab esitada igaüks, siis vaatas ringkonnaprokurör avalduse sisuliselt läbi.
2. Ringkonnaprokurör märkis, et
3. a ja 2015 I poolaastal toime pandud tegusid ei ole mõttekas hinnata teise astme kuriteo (KarS § 3811 ja § 384) prisma läbi, kuivõrd need oleksid KarS § 81 p 2 kohaselt aegunud. Pärast
4. a septembrit teenis OÜ X müügitulu kolmel kuul, s.o oktoobrist detsembrini. 25.01.2017 esitas võlgnik pankrotiavalduse. Ringkonnaprokurör nentis, et sularahas müügitehingute osakaal varieerus ka varasemalt. Seega ei saa välistada, et
5. a sügisel ei õnnestunud OÜ-l X midagi sularahaarvelduse korras müüa. Isegi juhul, kui sularahas müük toimus, kuid seda tõepoolest ei kajastatud, oli viidatud kolmekuune periood võrdlemisi lühike ning tegemist ei olnud minetusega, mis võimaldaks öelda, et raamatupidamiskohustuslase varalisest seisust ülevaate saamine oli seetõttu oluliselt raskendatud. Üldine hinnang osaühingu raamatupidamisregistrile oli vandeaudiitori hinnangul hea. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik teha järeldust, et justkui raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ülevaate saamine oleks üldse raskendatud, rääkimata olulisest raskendatusest kuriteokoosseisu mõttes.
6. Ringkonnaprokurör märkis, et isegi kui
7. a juulini toimus äriühingul sularahas kaupade müük, ent selle asemel, et kajastada seda vastavalt raamatupidamises, kajastas ainuosanik ja ainus toonane juhatuse liige neid sissetulekuid omanikulaenuna, ei muudaks kõnealused tehingud äriühingu vara ulatust tervikuna. Kuriteoavalduse kohaselt loobus omanik 31.12.2014 oma nõudest OÜ X vastu. Seega vähenes osaühingu kohustuste hulk täpselt sama summa võrra, mille võrra võisid sularahas laekumised äriühingu kassasse kajastamata jääda. Raamatupidamislike tehete kokkuvõttev tulemus on seega null ja vara, mida YY alates
8. a väidetavalt varjab, võrdub nulliga.
9. a viimase kvartali tehingute osas tulnuks KarS § 385 kohaldamisele üksnes juhul, kui 2

§ 6järgne kriminaalmenetlust välistav asjaolu.

1. Riigiprokuratuur jättis 13.08.
2. a määrusega OÜ X (pankrotis) nimel pankrotihaldur CC poolt esitatud kaebuse läbi vaatamata nii kaebetähtaja möödumise kui ka kaebajal kannatanu esindusõiguse puudumise tõttu.
3. Riigiprokurör leidis, et pankrotihaldur CC on 31.07.2020 OÜ X (pankrotis) nimel Põhja Ringkonnaprokuratuuri 13.07.
4. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 20730000259 peale kaebuse Riigiprokuratuuri esitanud

§ 207lg 3 tähtaega ületades ja selleks mõjuvat põhjust omamata.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri DELTA süsteemist nähtuvalt väljastati teatis pankrotihaldur CC märgitud e-posti aadressile XXXX 14.07.2020 kell 09:

1. Teatis sisaldas kannatanul teatisega mittenõustumisel kaebeõiguse kasutamise juhist, mille kohaselt on kannatanul õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile teatise saamisest alates 10 päeva jooksul. Teatise saatmise järgselt ei tulnud nimetatud meiliaadressilt prokuratuurile veateadet, teadet adressaadi eemalolekust ega e-posti ümbersuunamisest. Kuna teatis saadeti e-posti aadressile, mida kasutab pankrotihaldur oma kutsetegevuse raames, siis on põhjust eeldada, et ta kontrollib seda vähemalt kord päevas. Seetõttu saab riigiprokuröri hinnangul lugeda kutsetegevuse raames kasutusel oleva e-posti vahendusel saadetud e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (RKTsKo asjas nr 3-2-1-123-07 ja TlnRngKm asjas nr 1-14-7472) ehk arutataval juhul hiljemalt 15.07.
2. Kaebuse esitamise tähtajaks oli seega 24.07.2020, kuid pankrotihaldur CC kaebus laekus Riigiprokuratuuri digiallkirjastatult 31.07.2020 kell 11:50, s.o 7 päeva peale kaebetähtaja saabumist.
3. Pankrotihaldur CC selgitas 12.08.2020, et ta ei saanud kaebuse esitamiseks ette nähtud 10päevast tähtaega järgida, sest viibis ajavahemikul 13.-29.07.2020 korralisel puhkusel. Riigiprokuröri hinnangul ei ole puhkusel viibimise näol tegemist kaebetähtaja möödalaskmist vabandava asjaoluga (TlnRngK lahendid nr 1-17-10579 ja 1-17-2579), mida oleks võimalik pidada kaebetähtaega ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Pankrotihaldur CC avas prokuratuurile 01.07.2020 kuriteoavaldust esitades kaebemenetluse ahela, mille järgselt oli tal põhjust erilise hoolikusega jälgida oma e-posti sisu, sest ta oli teadlik kuriteoavalduse lahendamise 10-päevasest ja saadud menetlusotsuse võimalikust edasikaebamise tähtajast. Puhkuse kasuks otsustades saanuks CC OÜ X (pankrotis) huve kaitsta viisil, et puhkuse ajal saabuv töö suunatakse täitmise korraldamiseks büroo üldmeilile või teda asendavale kolleegile. Pankrotihaldur CC seda ei teinud, vaid pidas enda valitud 3

§ 207sätete kohaselt.

Kannatanu mõiste tuleneb

§ 37

lg-st 1 ning selle olemust ja sisu on selgitanud ka Riigikohus (RKKKm asjas nr 3-1-1-97-10). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kinnitas Harju Maakohus 30.04.2020 määrusega tsiviilasjas nr X-XXXXXX X OÜ (pankrotis) lõpparuande, lõpetas osaühingu suhtes 22.02.2017 alustatud pankrotimenetluse ja vabastas CC tema kohustustest OÜ X pankrotihaldurina. Viidatud määrus jõustus 27.05.2020, mistõttu ei olnud CCl 01.07.2020 prokuratuurile kuriteoavalduse esitamisel ega ka 31.07.2020 Riigiprokuratuurile kaebuse esitamise ajal osaühingu esindusõigust. Seetõttu puudub pankrotihaldur CC-l ka õigus kannatanu OÜ X (pankrotis) nimel Riigiprokuratuurile eelpoolnimetatud teatise peale kaebuse esitamiseks.

1. OÜ X (pankrotis) pankrotihaldur CC esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar vaidlustas Riigiprokuratuuri kaebuse läbivaatamata jätmise määruse ringkonnakohtus, paludes määrus tühistada ja kohustada Riigiprokuratuuri kaebust sisuliselt läbi vaatama.
2. Kaebaja ei nõustu riigiprokuröriga, et CC-l puudus OÜ X (pankrotis) esindusõigus. Harju Maakohtu 30.04.
3. a määrus lõpetas CC tegutsemisõiguse pankrotihaldurina, kuid see ei tähenda esindusõiguse lõppu. Pankrotimenetluses võeti vastu OÜ X (pankrotis) lõpetamine, mis tähendab kohustust ja vajadust kustutada osaühing äriregistrist. Pankrotimenetluse lõppemisele järgneb likvideerimismenetlus, mis kestab kuni pankrotis oleva äriühingu kustutamiseni äriregistrist. CC on OÜ X (pankrotis) B-osa kaardilt nähtuvalt esindusõigust omav isik osaühingu äriregistrist kustutamiseni. Tsiviilõiguse mõttega ei ole kooskõlas olukord, kus juriidilisel isikul puudub esindaja.
4. PankrS § 55 lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Antud juhul on kannatanuteks võlausaldajad ja neil on võimalik kriminaalmenetluses osaleda kannatanutena ja/või tsiviilhagejatena. Seaduse mõttega ei ole kooskõlas olukord, kus võimalikku kuritegu ei uurita vaid seetõttu, et pankrotimenetlus on lõppenud. Nii näeb KarS § 385 ette vastutuse üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud teo toimepanija pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, sest võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kaebaja hinnangul on arutataval juhul KarS § 385 koosseis täidetud ja pankrotimenetluse lõpetamine ei oma seejuures tähtsust.
5. Pankrotihalduri hinnangul esineb alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise 13.07.2020 teatis edastati kaebajale 14.07.2020, kuid kaebaja viibis alates 13.07.2020 korralisel puhkusel. Kaebaja ei olnud teadlik, et ringkonnaprokurör koostab kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate või et ta saadab selle 14.07.2020 kuriteokaebuse esitajale. Olukord, kus kaebajal puudub teadmine kaevatava lahendi tegemisest, on hinnatav

§ 172järgse asjaoluna (RKKKo asjas nr 3-1-2-4-12, p 32).

21. Erinevalt riigiprokurörist leiab pankrotihaldur, et tal puudus võimalus korraldada puhkuse ajaks kaebuse tähtaegselt esitamine, sest pankrotiseadus ei võimalda pankrotihalduril oma ülesandeid 4

§ 207

lg 1 kohaselt kannatanule reserveeritud kaebeõigust, kuna ei esindanud kannatanut.

1. Samuti, isegi kui jaatada, et CC tegutses kaebust esitades OÜ X (pankrotis) pankrotihaldurina, on prokuratuur leidnud õigesti, et ta ületas põhjendamatult kaebetähtaega ja tähtaja ennistamiseks pole põhjust.
2. Asjas puudub vaidlus, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri 13.07.
3. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis edastati pankrotihaldur CC-le 14.07.2020 kell 09.14 tema poolt märgitud e-posti aadressile XXXX, mida ta kasutab oma kutsetegevuse raames. See, et CC esitas kuriteokaebuse ja tegutses pankrotihaldurina just X OÜ juristina (mis korreleerub tema e-posti aadressiga), nähtub nii ülalmainitud 30.04.2020 Harju Maakohtu määrusest kui ka 01.07.2020 kuriteokaebusest. Teatis sisaldas ka kaebeõiguse kasutamise juhist, mille kohaselt on kannatanul õigus esitada kaebus Riigiprokuratuuri teatise saamisest alates 10 päeva jooksul. Ringkonnakohtu käsutuses olevatest materjalidest ei nähtu, et teatise saamise järgselt oleks tulnud nimetatud meiliaadressilt prokuratuurile veateadet, teadet adressaadi eemalolekust ega e-posti ümbersuunamisest. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuriga, et pankrotihaldur CC-le tehti kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis nõuetekohaselt kättesaadavaks 14.07.2020 ja 5

§ 207

lg-s 3 sätestatud kaebetähtaja algust tuleb arvestada alates 14.07.2020 (vt 12.06.2020 RKKKm asjas nr 119-8852, p 27) ja kaebuse esitamise tähtaeg oli 24.07.

1. Seega ei olnud pankrotihaldur CC 31.07.2020 kaebus tähtaegne ja Riigiprokuratuur jättis selle õigesti läbi vaatamata.
2. Kaebaja põhjendab kaebuse tähtaegselt esitamata jätmist sellega, et ta viibis alates 13.07.2020 korralisel puhkusel ja et tal puudus teadmine kaevatava lahendi tegemisest. Ringkonnakohus leiab Riigiprokuratuuriga nõustuvalt, et tegemist ei ole asjaoludega, mis oleks arutataval juhul käsitatavad kaebeõiguse möödalaskmise mõjuvate põhjustena

§ 172lg 2 mõistes ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

1. Ringkonnakohus peab asjakohatuks kaebaja väiteid sellest, et CC-l puudus teadmine kaevatava lahendi tegemisest. Asja materjalidest nähtub, et CC esitas X OÜ (pankrotis) nimel pankrotihaldurina esinedes kuriteoteate prokuratuurile 01.07.
2. Tegutsedes pankrotihaldurina ja olles juriidiliste eriteadmistega isik, pidi ta olema teadlik kuriteoavalduse lahendamise 10-päevasest tähtajast (

§ 198

lg 1) ja samuti menetlusotsustuse võimalikust edasikaebamise tähtajast (

§ 207lg 3).

Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui pankrotihaldur ei olnud ajavahemikus 1329.07.2020 puhkusel viibimise tõttu kättesaadav, pidanuks ta siiski tagama menetlustähtaegade järgimise. Praktikas on selliseks meetmeks automaatvastuse seadistamine, millega teatatakse, kuidas tuleb kiireloomuliste probleemide korral toimida ja kelle poole pöörduda ajal, mil pankrotihaldur ei ole ise kättesaadav. Sellisel juhul pidanuks Põhja Ringkonnaprokuratuur edastama 13.07.

1. a määruse vastavalt juhistele kas büroo üldisele elektronposti aadressile või konkreetsele asendajale. Juhul, kui seda tehtud ei ole, on alus eeldada, et edastatud e-kirjadega on pankrotihalduril võimalik tutvuda samal või hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Kuigi pankrotiseadus ei näe tõepoolest ette võimalust pankrotihalduril oma ülesandeid ja esindusõigust näiteks mõnele teisele pankrotihaldurile üle anda, saanuks pankrotihaldur CC asemel Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisele esitada kaebuse näiteks pankrotihalduri vandeadvokaadist esindaja. Seejuures ei ole kaebaja esitanud ka argumente, mis veenaks, et tal ei olnud puhkuse ajal ja kaebetähtaja jooksul võimalik kasutada internetiühendusega arvutit. Isegi kui saaks jaatada, et kuriteokaebuse esitamine oli CC kui pankrotihalduri pädevuses ja seega tema kutsealane ülesanne, siis pole ta põhjendanud, miks ta sel juhul ei saanud katkestada oma puhkust, et täita tähtaegselt oma väidetavaid kutsealaseid ja mitte-üleantavaid ülesandeid.
2. Kokkuvõttes lasi CC kaebuse esitamise tähtajal kulgeda, lootuses, et ta võib kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisele esitada kaebuse temale sobival ajal, s.o pärast puhkuse lõppu. Ringkonnakohus jääb oma varasemalt väljendatud seisukoha juurde, et puhkusel viibimist ei saa pidada iseenesest asjaoluks, mis peataks või lükkaks edasi kaebuse esitamiseks seaduses ette nähtud tähtaja (vt TlnRngK määrused asjades nr 1-19-8050, 1-17-10579, 1-17-2579).
3. Lisaks eelnevale peab ringkonnakohus vajalikuks puudutada kaebuse järgmist argumenti, millega on põhjendatud kaebuse menetlusse võtmise vajadust: „Kindlasti ei ole seaduse mõttega kooskõlas, et võimalikku kuritegu ei uurita vaid seetõttu, et pankrotimenetlus on lõppenud.“ Isegi kui selle väitega nõustuda, on see kaebetähtaja ennistamise seisukohalt asjakohatu. Nagu nähtub kriminaalmenetluse mittealustamise teatest, ei jäetud kriminaalmenetlust alustamata põhjusel, et kuriteoteate tegijal puudus kannatanu esindamisõigus, vaid teade vaadati sisuliselt läbi ja leiti, et puuduvad kuriteotunnused. Mittealustamise teates on selgesõnaliselt mööndud, et CC pole käsitatav OÜ X pankrotihaldurina, kuid kuna „kuriteokaebuse saab esitada igaüks, tuleb esitatud kaebus vaatamata eelnevale sisuliselt läbi vaadata.“ Prokuratuur on õigesti järeldanud, et kuriteoteate esitamise õigust ei ole seadusandja kitsendanud vaid kannatanutele. Seega polnud asjaolu, et 6

§ 207

ei võimalda sellisel juhul mittealustamisele või lõpetamisele pankrotihalduril kaebust esitada. Käesolev kaebus ei anna põhjust arutleda sellise seadusest tuleneva kaebeõiguse piirangu proportsionaalsuse üle. Tuleb aga märkida, et Riigikohtu senise praktika kohaselt ei saa isegi vaieldamatult kannatanu staatuses olev isik nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist (vt nt RKKKm 16.11.2015, nr 3-1-1-96-15, p 10; RKPSJKm 06.06.2017, nr 3-4-1-7-17, p 23).

1. Ülaltoodust lähtuvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt Riigiprokuratuuriga, et pankrotihaldur CC lasi Põhja Ringkonnaprokuratuuri 13.07.
2. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisele esitatava kaebuse kaebetähtaja mööda enda tegevusetuse tõttu, st kaebajal puudus kaebuse tähtaegseks esitamiseks objektiivne takistus, mistõttu jättis Riigiprokuratuur põhjendatult OÜ X (pankrotis) nimel esineva pankrotihaldur CC poolt 31.07.2020 esitatud kaebuse läbi vaatamata ja kaebetähtaja

§ 172lg 1 alusel ennistamata.

34. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 208lg-st 5, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 13.08.2020.

a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata.

§ 385p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ 7