← Eesti

2-17-14238/69

Obsah (8)§ 667§ 9§ 651§ 662§ 238§ 232§ 5§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-14238 T

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3

(5)6. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Avaldus tuleb saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise uueks otsustamiseks, sest ringkonnakohus ei saa

§ 9lg 3 ja § 476 lg 1 järgi hagita menetlust algatada.

Määruskaebus rahuldatakse. Ringkonnakohus on määruskaebemenetluses seotud kaebuse piiridega ning kontrollib

§ 651

lg 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Ringkonnakohtus vaieldakse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle (resolutsiooni p 8). Määruskaebus lahendatakse

§ 667lg 3 järgi kirjalikus menetluses.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada.

  1. Võlgnik on määruskaebusega ja
  2. aprilli
  3. a menetlusdokumentidega esitanud uusi väiteid ja dokumentaalseid tõendeid. Võlausaldajad Kaskaad Investeeringute Osaühing ja PT on vastustega määruskaebusele esitanud samuti täiendavaid väiteid ja dokumentaalseid tõendeid. Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (

§ 662lg 3).

Arvestades määruskaebuse sisu on täiendavad dokumentaalsed tõendid asjakohased ja need tuleb võtta asja juurde (

§ 238lg 1).

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eeltoodud tõendeid koos esitatud väidetega

§ 232lg-st 1 tulenevalt hinnata. 8. Kolleegium märgib, et kohtul on Pankr

S § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, mille teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p‑des 1–5 sätestatud asjaoludele, samuti hindama, kas esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist (Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 10). Praegusel juhul tuvastas maakohus, et esinevad PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused, mistõttu ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatada. Kolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu. 8.
  3. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus ei küsinud võlgnikult võlausaldajate poolt välja toodud asjaolude kohta selgitusi, mistõttu ei osanud võlgnik ette näha vajadust esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Arvestada tuleb, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel kohalduvad hagita menetluse põhimõtted.

§ 5

lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. aprilli
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09, p 14). 8.
  3. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendamatult jätnud arvestamata pankrotihalduri
  4. jaanuari
  5. a seisukohaga, mille kohaselt pankrotihaldur toetab võlgniku avaldust ja palub kohtul algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 8.
  6. Maakohus tuvastas, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise välistab võlgniku poolt PankrS § 85 järgi teabe andmise kohustuse rikkumine. Maakohus ei ole sellise hinnangu andmisel arvestanud pankrotihalduri arvamusega ega võlgniku selgitusega. Võlgnik selgitas, et pankrotimenetluse kestel oli arusaamatusi temaga seotud äriühingute raamatupidamisdokumentide välja andmisega, kuid ta on oma teabe andmise kohustuse täitnud. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel võlgniku sellekohaseid väiteid hindama ning tuvastama, kas võlgnik rikkus tahtlikult või raske hooletusega teabe andmise kohustust. 8.
  7. Samuti on maakohus järeldanud, et võlgnik on tahtlikult varjanud oma vara ja sissetulekuid. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu sellekohased järeldused oletuslikku laadi, mis ei ole piisavad menetluse algatamata jätmiseks. Maakohtu määruse põhjendusest ei nähtu, 4

(5)milliste konkreetsete tõendite põhjal saab lugeda vara ja sissetulekute varjamise tuvastatuks. Kolleegiumi hinnangul tuleb eeltoodud asjaolud tuvastada ning seda ei saa teha kaudsete tõendite põhjal nagu seda on ärileht.ee
  1. novembri
  2. a artikkel ja OO sotsiaalmeedia Facebook kontol avaldatud foto. Nagu eelpool märgitud, siis pankrotihaldur toetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist, mis tähendab, et pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse käigus tuvastanud võlausaldajate poolt võlgnikule etteheidetavat käitumist. Kolleegiumi hinnangul ei saa võlgnikule erinevates äriprojektides osalemist ette heita, kuni ei ole tuvastatud, et võlgnik saab nendest ka sissetulekut ja on seda pankrotimenetluses varjanud. Võlgnik on selgitanud, et ta püüab leida läbi äriprojektide tööd ja sissetulekut, et teha võlausaldajatele väljamakseid. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et F OÜ esindamine oli tasu eest. Samuti ei saa võlgniku poja äritegevust B11G OÜ-s automaatselt seostada võlgniku võimaliku sissetuleku ja varaga, vaid sellele peavad viitama konkreetsemad asjaolud ja tõendid. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tõendeid hinnates tuvastama, kas võlgnik on oma sissetulekuid varjanud, mille tuvastamisel tuvastab kohus ühtlasi, et võlgnik on kohustusi rikkunud tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes. Kolleegiumi hinnangul ei viita ükski asjaolu sellele, et võlgniku käitumises esinevad võlausaldajate tahtliku või raskelt hooletu kahjustamise tunnused, et jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 171 lg 2 p 4 alusel algatamata. Samuti ei ole võlgnik süüdi mõistetud PankrS § 171 lg 2 p-s 1 nimetatud kuriteo toimepanemises. Seega on vaidluse all võlgniku käitumine, mis vastaks PankrS § 171 lg 2 p 5 sätestatud asjaoludele.
  3. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. 10. Määruse peale võib Pankr

S § 171 lg 5 alusel esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.