Obsah (5)

§ 175§ 173§ 2§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-13-32579 Määruse tegemise aeg ja koht 31. juuli 2020, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi D. Z. kohustustest vabastamise menetlus Menetl

§ 175lg 1 alusel.

1. Avaldada kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2. Saata määrus menetlusosalistele teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
3. Viru Maakohtu 28.10.2013 määrusega kuulutati välja D. Z. pankrot. Kohus algatas 21.05.2015 määrusega võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja määras võlgniku enda usaldusisikuks. 1 Pankrotimenetluses ei ole võlausaldajad raha saanud 168,694.64 EUR, mis jaguneb alljärgnevalt: - Riigi Tugiteenuste Keskus 1502,48 EUR - Kohtutäitur Kersti Seisler 256,18 EUR - Maksu- ja Tolliamet 343,39 EUR - AS SEB Pank 166592,59 EUR.
4. 21.01.2020 möödus 5 aastat võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Võlgnik esitas 20.02.2020 usaldusisiku aruande, millest nähtub et usaldusisik tasub hiljemalt 20.02.2020 tunnustatud nõuete katteks 25% so. kokku 1540,75 eurot.
5. Kohus kohustas 07.07.2020 kohtunõudes võlausaldajaid esitama seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse osas. Maksu- ja Tolliamet märgib 13.07.2020 seisukohas, et Eesti Vabariigi nõue (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on täielikult tasutud. Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks on laekunud 78,79 eurot, seisuga 10.07.2020 on tasumata on 1423,69 eurot. Neile ei ole teada asjaolusid, et võlgnik on süüliselt rikkunud

§ 173sätestatud kohustusi.

Puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise osas. Jätta võlgniku kohustustest vabastamise ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine kohtu otsustada. Kohtutäitur Kersti Seisler märgib 29.07.2020 seisukohas, et kuna pankrotimenetluses tunnustatud nõudest 256.79 EUR on täidetud ainult 12,92 EUR, ei ole tegemist arvestatavas määras nõude tasumisega. Kohtutäitur ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. AS SEB Pank esindaja saatis 10.07.2020 kohtule vastuse e-posti teel, et panga esindaja A. K. on 2019. aasta oktoobris edastanud kohtule info, et AS-il SEB Pank nõue võlgniku vastu puudub. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud võlausaldajate seisukohtadega, leiab et võlgnik tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotiseaduse (

) § 2 teisele lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist ning

§ 2teises lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

Kohus otsustab võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise (

§ 175lg 1).

Käesolevaks ajaks on kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud enam kui 5 aastat.

1. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla juhul, kui võlgnik on menetluse kestel käitunud vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja muidugi käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks 2 eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
2. Võlgnik on enda usaldusisikuna esitanud korrektselt igal aastal aruanded ja maksekorraldused võlausaldajatele tehtud maksete kohta. Võlgnik on tasunud 20.02.2020 tunnustatud nõuete katteks 25% so. kokku 1540,75 eurot. Kohus hinnates võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse kestel ja tuginedes esitatud aruannetele, tõenditele ja võlausaldajate arvamusele, leiab kohus, et D. Z. on püüdnud täita

§ 173tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja oma võimaluste piires.

AS SEB Pank on kinnitanud, et neil puudub nõue. Eesti Vabariigi nõue (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on täielikult tasutud. Võlgnikul on tasumata Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 1423,69 eurot ja kohtutäituri nõue 243,26 eurot. 7. Kohus leiab, et võlgnik ei ole jätnud

§ 173

sätestatud võlgniku kohustusi täitmata või hoidunud mingil viisil tahtlikult kõrvale oma kohustuste täitmisest või rikkunud neid raskelt hooletult, so võlgniku tegevuses puudub süüline käitumine mille tõttu tuleks ta kohustustest vabastamata jätta. Kohus on veendunud, et võlgnik on kogu kohustustest vabastamise perioodi jooksul püüdnud teha väljamakseid ja rahuldanud võlausaldaja nõudeid vastavalt oma sissetulekutele. Kohtul ei ole alust arvata, et võlgnik oleks jätnud kasutamata võimalused makseid suuremas osas tasuda. 8. Riigikohus on selgitanud, et kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu määrused nr 3-2-1-19-16 p 14, 3-2-1-46-13, p 11; 3-2-1-121-11, p 12). Kohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et võlgnik tuleks jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohtutäituri põhistusest ei tulene, et võlgnik oleks oma kohustusi süüliselt rikkunud. Kohus leiab, et võlgnik D. Z. ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud ega varjanud oma sissetulekuid eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded maksmata määras, milleks ta oleks seaduse järgi kohustatud. Asjaolu, et võlgnik on võlausaldajale väljamakseid teinud seaduses sätestatust oluliselt väiksemas summas, ei ole kohtu hinnangul aluseks võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Tulenevalt eeltoodust vabastab kohus D. Z. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse

§ 175lg 1 alusel.

9. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176lg 1).

10. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist (

§ 177lg 1).

11. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 4