) § 218 lg 1). Avalduse kohaselt ei ole võlgnikul sellist erakorralist olukorda, mis annaks aluse
Ainuüksi asjaolu, et avaldaja on võlgnik ning tema vara suhtes viiakse läbi enampakkumine või praegu on eriolukord, ei ole piisav alus täitemenetluse peatamiseks. Seega ei ole avaldajal võimalik saavutada soovitud eesmärki. 4. MJproductionestonia OÜ esitas Harju Maakohtule 08.04.2020 avalduse, milles esitas järgmised taotlused: 1) peatada täiteasjas nr 027/2020/185 täitemenetlus kuni eriolukorra lõppemiseni ning täiendavalt kolmeks kuuks alates eriolukorra lõppemisest ja 2) pikendada täiteasjas sõlmitud maksegraafiku alusel võlgnevuse ositi maksmist, lugedes järgmise osamakse tähtajaks kolm kuud alates eriolukorra lõppemisest. Täitemenetlus tuleb
Erandlikuks asjaoluks on riigis 12.03.2020 välja kuulutatud eriolukord. Avaldaja tegevus seisneb kontsertide korraldamises. Avaldaja majandustegevus on eriolukorra tõttu täielikult seiskunud. Avaldaja pidi kandma suures ulatuses kahju ärajäänud kontsertide tõttu. Täitemenetlus tuleb peatada vähemalt eriolukorra lõppemiseni. Täitemenetlus tuleb täiendavalt peatada kolmeks kuuks pärast eriolukorra lõppemist, et anda avaldajale võimalus taastada oma majandustegevus. See on teostatav kolme kuu jooksul peale eriolukorra lõppemist ning võimaldab seejärel täitemenetlust (maksegraafiku täitmist) jätkata. Sellest tulenevalt palub avaldaja vastavalt pikendada ka maksegraafiku täitmist. 5. Harju Maakohus keeldus 13.04.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-5308 MJproductionestonia OÜ avalduse täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel. Maakohus jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Avalduses esitatud seisukohtadest ei nähtu erandlikke asjaolusid, millest lähtuvalt oleks
kohaldamine põhjendatud ja mis kaaluksid üles sissenõudja huvi nõude rahuldamiseks. Asjaolu, et avaldaja on võlgnik ja käesoleval ajal on välja kuulutatud eriolukord, ei ole piisav täitemenetluse peatamiseks ja täitemenetluse ajatamiseks. Eriolukord võib pikeneda teadmata ajaks.
Seejuures nähtub kohtuinfosüsteemist, et tsiviilasjas nr 2-20-4976 on avaldaja esitanud kohtule samasisulise avalduse täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks. Kohus keeldus 02.04.2020 kohtumäärusega avalduse menetlusse võtmisest. Kuivõrd käesoleval juhul on määruskaebuse menetlemine pooleli ja juhul, kui maakohus peab avaldaja nõude siiski menetlusse võtma, ei 2
ei võimalda kohtutäituril täitemenetlust peatada võlgniku avalduse alusel. Samuti ei olnud sissenõudja nõus maksegraafiku ajatamisega. Praegusel juhul puudus kohtus vaidlustatav kohtutäituri tegevus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
alusel, mille kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. 10.
§-s 45 sätestatud normi tuleb tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane.
Näiteks ei ole kohtupraktikas erandliku asjaoluna käsitatud ainuüksi elukoha kaotust, v.a, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine
Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.06.2012 määrus asjas nr 32-1-79-12, p 11). 11. Maakohus keeldus avaldust menetlemast TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel, kuna riigis 12.03.2020 välja kuulutatud eriolukord ei saa olla täitemenetluse peatamise ega ajatamise põhjuseks. Viidatud normi kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 3
§-st 45 tuleneva õiguse kaitseks. Viidatud normi teise alternatiivi – eesmärgi saavutamise võimalikkus – kohaselt saab avalduse menetlusse võtmisest keelduda, kui avaldus on õiguslikult perspektiivitu. Viidatud normi alusel ei saa avalduse menetlusse võtmisest keelduda, kui selleks on tarvis kindlaks teha asjaolusid ja hinnata tõendeid (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.02.2018 määrus asjas nr 2-178939, p 9). Avalduses märgitu kohaselt sõlmisid avaldaja ja sissenõudja 05.03.2020 graafiku võlgnevuse ositi tasumise kohta, 12.03.2020 kuulutati riigis välja eriolukord ning kohtutäitur avaldas 31.03.2020 avaldajale kuuluva kinnisasja enampakkumise teate. Avalduse kohaselt on eriolukorra väljakuulutamine piisavaks asjaoluks, et täitemenetlus peatada või ajatada. Kuigi lahendis nr 3-2-1-79-12 on erandjuhtumite kirjeldamisel toodud näiteid üksnes füüsilise isiku kohta (nt elukoht, väikesed lapsed, raske haigus, kõrge vanus jm), siis normi sõnastus ei välista selle kohaldamist ka juriidilise isiku suhtes. Näiteks on põhjust kaaluda
kohaldamist olukorras, kus täitemenetluses võõrandatakse juriidilise isiku põhitegevuseks tarvilik vara, mille kaudu oleks saanud lähitulevikus suure tõenäosusega raha teenida ja selle arvelt sissenõudjale võla tasuda. Eriolukord iseenesest ei põhjenda seda, kuidas on täitemenetluses avaldaja kui juriidilise isiku vara võõrandamine muutunud tema suhtes ebaõiglaseks. Asjaolu, et avaldaja on kontserdikorraldaja ja eriolukord muutis kontsertide korraldamise ja seeläbi tema majandustegevuse võimatuks, ei ole eraldivõetuna piisav, jaatamaks täitemenetlusega kaasnevat ebaõiglust avaldaja suhtes. Avaldusest ei nähtu, millist tähtsust omab täitemenetluses võõrandatav vara avaldaja majandustegevusele, milline on tõenäosus, et avaldajal tekib lähitulevikus raha, mille arvelt algne võlg tasuda jm. Kui möönda üksnes eriolukorda kui asjaolu täitemenetluse peatamise ja ajatamise alusena, tähendaks see, et ka teised sarnased täitemenetlused tuleks peatada ja ajatada üksnes eriolukorra kui asjaolu tõttu. Selline lähenemine seaks põhjendamatult raskesse olukorda sissenõudjate huvid. Avaldaja pole avalduses toonud esile teisi konkreetseid asjaolusid peale eriolukorra, mis võimaldaksid hinnata seda, kas avaldajale kuuluva vara võõrandamine täitemenetluses praegusel ajahetkel oleks tema kui juriidilise isiku suhtes ebaõiglane. Ringkonnakohus jagab seega maakohtu seisukohta, et üksnes väljakuulutatud eriolukord ei ole ilmselgelt selliseks asjaoluks, mis lubaks avalduse rahuldamise perspektiivi
Seetõttu on maakohus õiguspäraselt järeldanud, et maakohtule esitatud avaldus sellisel kujul on õiguslikult perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes. Kui erilised asjaolud peaksid esinema, on avaldajal õigus esitada maakohtule uus avaldus, need sinna märkida ja taotleda kohtult
MS § 171 lg 1 alusel jäävad avaldaja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isiku menetluskulud jäävad samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.