1-20-2601/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2020, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-20-2601 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Pavel Gontšarov Kriminaalasi Andrei Begunovi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. juuni 2020 otsus Apellant kaitsja Prokurör Kristel Pihlakas Süüdistatav Andrei Begunov ik 37811140334, XXX, XXX, emakeel vene keel, elukoht: XXX, viibib Tallinna Vanglas, XXX, varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 12.09.2019 otsusega KarS § 200 lg 1 järgi 2 aasta ja 2-kuulise vangistusega (KarS § 68 lg 1 alusel kandmata karistus 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust), mis jäeti KarS § 74 lg 1,3 alusel täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga; tõkend vahistamine, kahtlustatavana kinni peetud 09.03.2020.a Kaitsja Gennadi Kull RESOLUTSIOON
3. Jätta Andrei Begunovi kaitsja Gennadi Kulli apellatsioon läbi vaatamata.
4. Määrata apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroo Kull OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 54 eurot.
5. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista Andrei Begunovilt riigieelarvesse välja talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulud 54 eurot. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Andrei Begunovile eraldi dokumendina. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohus tegi
7. juunil 2020 otsuse, millega tunnistas Andrei Begunovi süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ning mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus A. Begunovile mõistetud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel 4 kuuni. Seda 4-kuulist vangistust suurendas kohus aga KarS § 65 lg 2 alusel A. Begunovile
8. septembri 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 1 kuu 28 päeva võrra. Liitkaristuseks kujunes seega 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Kohus mõistis A. Begunovi süüdi selles, et ta tarvitas
9. märtsil 2020 kodus vägivalda oma ema XX vastu. Kohus luges tõendatuks, et A. Begunov haaras emal ühe käega kõrist ja hakkas teda kägistama, kui ema keeldus talle raha andmast. Sellega põhjustas A. Begunov oma emale tugevat valu ja punetuse kaelal. Seejuures oli A. Begunovil kehtiv karistus oma ema suhtes toime pandud röövimise eest. Kohus leidis, et A. Begunovi tuleb karistada vangistusega. Esiteks pani ta katseajal toime uue kuriteo oma ema vastu, mis näitab, et eelmine karistus pole teda mõjutanud. Pealegi ei ole ta võimeline rahalist karistust kandma. Tema tulumaksuga maksustatav tulu oli 2019 aastal 1937 eurot. Samuti näitab seda, et ta ei oleks võimeline rahalist karistust kandma, see, et ta pani praeguse kuriteo toime põhjusel, et vanemad ei andnud talle raha. Süü suuruse hindamisel arvestas kohus, et tegemist oli ühe episoodiga ning tarvitatud vägivald ei olnud nii intensiivne, et oleks põhjustanud emale mingeid tõsiseid kahjustusi. Veel arvestas kohus, et A. Begunov kahetses oma tegu. Kohus leidis, et süüdistatava teo olemus on küll äärmiselt taunitav, kuid ei anna alust hinnata süüdistatava süüd keskmisest suuremaks. Sellest tulenevalt pidas kohus võimalikuks mõista vangistus alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna A. Begunov pani uue kuriteo toime katseajal, tuli mõistetud karistust suurendada eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.
10. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Begunovi kaitsja vandeadvokaat G. Kull, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Begunovile mõistetud karistuse osas ja A. Begunovile mõistetud vangistuse vähendamist või tema karistamist rahalise karistusega. Kaitsja märgib, et A. Begunov on oma käitumise keelatusest aru saanud, ta kahetseb tehtut südamest ja on mitu korda emalt andeks palunud. Apellant heidab maakohtule ette, et kohus küll mainis, et mõistab toimepandud teo eest sanktsiooni keskmisest kergema karistuse, kuid kohus ei ole põhjendanud, miks ta karistab A. Begunovi just kuuekuulise vangistusega. Vastuseks kohtu seisukohale, et A. Begunovil pole raha, et rahalist karistust kanda, märgib kaitsja, et A. Begunov suudaks rahalist karistust kanda, kui karistuseks mõistetaks talle jõukohane rahasumma. Kaitsja leiab, et kohus ei arvestanud kõiki karistust kergendavaid asjaolusid. A. Begunovi tahe ei olnud emale füüsilise valu tekitamine, vaid tema endast eemale lükkamine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Kohtukolleegium peab seisukohta, et maakohus pole mõistetud karistust piisavalt põhjendanud ning mõistetud karistus on ülemäära karm, ilmselgelt põhjendamatuks ja esitatud argumente perspektiivituteks. 3.1 Kaitsja väide, et A. Begunov suudaks tasuda rahalise karistuse, on paljasõnaline. Kaitsja ei ole täpsustanud, millise vara arvelt A. Begunov rahalise karistsue tasuks. Ka ei ole kaitsja esitanud mingeid sisulisi vastuargumente maakohtu põhjendustele, miks kohus leiab, et A. Begunovil pole raha, et rahalist karistust kanda. Kaitsja leiab ka, et sobiva (loe: väikse) rahalise karistuse mõistmise korral suudaks A. Begunov selle tasuda. See seisukoht ei lähe kokku KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise reeglitega. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda eelkõige isiku süü suurusest ja preventiivsetest eesmärkidest ning karistust ei ole võimalik vähendada lihtsalt summani, mida isik eeldatavalt oleks võimeline tasuma. Seda, kui suurt rahalist karistust A. Begunov oleks võimeline kandma, ei ole kaitsja aga täpsustanudki. Lõpuks tuleb nentida sedagi, et A. Begunovi majanduslik olukord ei olnud ainus asjaolu, millest tulenevalt maakohus pidas vajalikuks karistada A. Begunovi vangistusega. Kohus pidas oluliseks sedagi, et A. Begunov pani uue kuriteo toime katseajal. 3.2 Ringkonnakohus ei nõustu ka kaitsja seisukohaga, et maakohus ei ole A. Begunovile mõistetud vangistuse määra piisavalt põhjendanud. Kohus on toonud otsuses välja need asjaolud, millest lähtuvalt pidas ta võimalikuks mõista karistuseks sanktsiooni keskmisest määrast kergem vangistus. Samas on kohus märkinud sedagi, et peab sellist käitumist oma ema suhtes väga taunitavaks. Seega põhjendas kohus A. Begunovi kuuekuulist vangistust tema süü suurusega. Mõistetud karistuse põhjendamine ei tähenda kohustust detailselt ära näidata, miks kujunes karistuseks nt 6 kuud vangistust. Kuna karistuse mõistmiseks ei ole mingit valemit, ei ole see võimalikki. Oluline on, et otsuses oleks ära näidatud, mis olid need asjaolud, mille tulemusel kohus mõistetud karistust põhjendatuks pidas. Seda on maakohus teinud. 3.3 Kaitsja väitel ei olnud A. Begunovi tahe emale füüsilise valu tekitamine, vaid tema endast eemale lükkamine. Sellist asjaolu ei ole maakohus tuvastanud. Samas ei ole kaitsja esitanud mingeid argumente selle kohta, et kohus on teinud tõendite hindamisel vea ning jõudnud seega asjaolude tuvastamisel valele järeldusele. Selline apellatsiooni väide, mille puhul ei ole vähimalgi määral ära näidatud, millele see tugineb, ei saa anda alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 3.4 Kaitsja rõhutab apellatsioonis korduvalt, et A. Begunov kahetseb oma tegu. Seda on aga maakohus otsusest nähtuvalt karistuse mõistmisel arvesse võtnud.
12. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
13. Kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus apellatsiooni koostamiseks kokku 50 minutit. Kaitsja taotleb, et kohus määraks nende toimingute eest makstava tasu suuruseks 45eurot, millele lisandub käibemaks 9 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus peab toimingute ajalist mahtu põhjendatuks ning tasumäär vastab advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras sätestatule. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. See, et ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni läbi vaatamata, tähendab, et maakohtu otsus jääb muutmata. Seega jääb määratud kaitsja tasu süüdistatava kanda. Allkirjastatud digitaalselt