Obsah (4)

§ 94§ 82§ 96§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-14185 Ts

) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud ning

§ 94

lg 2 kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest, st mees on lapse eostanud. Kohus saab tuvastada isaduse asjaolude alusel, millest saab järeldada, et laps põlvneb bioloogiliselt kindlasti või ülimalt suure tõenäosusega sellest mehest. Lapse isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest hoolitseks ja teda kasvataks.

1. 28.10.2019 määrusega määras kohus läbi viia DNA ekspertiisi XXXi põlvnemise tuvastamiseks XXXist. Kohtule 20.11.2019 edastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspertiisiaktist nr XXX nähtuvalt saab XXX >99,999999999 % tõenäosusega olla XXXi bioloogiline isa (tl 30, pöördel). Seega on tõendamist leidnud XXXi põlvnemine XXXist ja hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja tuleb lugeda lapse isaks, so esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates XXXi sünnist. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse.
2. Vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus (

§ 82

).

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tuvastamist on leidnud, et XXX on 15.07.2016 sündinud XXXi isa. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses kuni hageja täisealiseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimumsummas alates 16.09.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud 3

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.
2. Hageja esitas kohtule 2 nõuet: põlvnemise tuvastamise nõue ja elatise nõue.
3. TsMS § 164 lg 11 kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtule ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja seaduslik esindaja oleks kostjale teinud enne kohtusse pöördumist ettepaneku isaduse omaks võtmiseks ja elatise tasumiseks. Kostja on teatanud, et ta hageja XXXi elatise nõudele vastu ei vaidle ja võtab selle omaks tingimusel, kui molekulaargeneetilise ekspertiisi alusel on võimalik tuvastada, et XXX põlvneb kostjast. Ekspertiisiaktiga tuvastati kostja isadus hageja suhtes. Kohus leiab, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4