) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 võimaldab vähendada elatist alla miinimummäära mõjuval põhjusel, milleks mh on vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
lg 2 näol on tegu näidisloeteluga ja mh ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-174-16, p 13). Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks võib olla lisaks seaduses nimetatule ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (Riigikohtu lahend tsiviilasjas3-2-1-35-17, p 28.2). Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, milleks on seaduses sätestatud elatise miinimummäära muutumine (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-124-15, p 15). Riigikohus on selgitanud ka seda, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla toime ilma riigi abita (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-127-09 p 12). Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-174-16 p-de 18 ja 21 kohaselt tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Elatise eesmärk on tagada, et alaealiste laste vajadused oleks kaetud ja et ülalpidamises osaleksid mõlemad vanemad, kuid samas tuleb arvestada, et ka vanematel peab säilima võimalus ennast ülal pidada. Hagi esitamise ajal oli kahele lapsele väljamõistetud elatis kokku 540 eurot, mis on sama või veidi väiksem kui hageja töötasu. Selliselt ei ole hagejal täies ulatuses võimalik elatist tasuda või siis elatise tasumisel tagada endale minimaalset elatustaset. Kohus arvestab ka sellega, et laste põhivajadused on kaetud ka elatise vähendamise korral. Kostjad on toonud esile enda igakuised ligikaudsed kulud ning need on kokku vähemalt 1 203 eurot (ca 600 eurot ühe lapse kohta). Seejuures on kuludest 583 eurot erinevatele huviringidele (t lk 48-54). Hädavajalike kulutuste (nt söök, riided, eluasemega seotud kulud, koolikohustuse täitmisega seotud kulud) katmine on tagatud ka juhul kui elatis jääb alla seaduses sätestatud miinimumi. Lisaks on laste vajadused osaliselt kaetud ka lastetoetustega. 3 Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi, vähendab 26.09.2013 kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ja mõistab välja elatise kummagi lapse kasuks summas 180 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis TsMS § 162 lg 1 alusel jääksid menetluskulud kostjate kanda. Hageja kui menetluskulude hüvitamiseks õigustatud isik soovib menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.