) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.
lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on ta eostanud.
lg 1 p 3 kohaselt loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus.
kohaselt, isaduse tuvastamise otsustab kohus muuhulgas lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.
lg 1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui
lõike 1 p 1 või p 2 või
Kostja on kirjalikus vastuses hagile võtnud hagi isaduse tuvastamise nõudes õigeks, so nõustunud sellega, et XXX on XXXi isa. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus on seisukohal, et kohtu käsutuses on küllaldaste ja kaalukate tõendite kogum, milleks on lapse ema ja isa kinnitus ja mille alusel on võimalik veenvalt järeldada, et XXXi bioloogiliseks isaks on XXX. Lähtudes eeltoodust, so asjaolust, et kostja 2 2-19-17130 on hageja nõude õigeks võtnud ja kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et XXX on XXXi bioloogiline isa, rahuldab kohus hagi isaduse tuvastamise nõudes õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega. Elatise nõue
p 1 ja 2 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt, kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas. Kostja on kirjalikus vastuses hagile võtnud hagi elatise nõudes õigeks. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi elatise nõudes õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega ja mõistab kostjalt välja hagejale elatise alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Kohus selgitab, et töötasu alammäära muutumisel muutub vastavalt ka elatise miinimummäär. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (
MS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1¹ kohaselt, põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 3 kohaselt, riigilõivu ei võeta põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamise eest, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga. Kostja on vastuses hagile hageja nõuded kohe õigeks võtnud ja on kohtule teatanud, et ta on käesoleval ajal Töötukassas töötuna arvel. Kohus leiab, et vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks kostja majanduslikku seisukorda arvestades tema suhtes äärmiselt ebamõistlik. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.