← Eesti

4-20-2765/10

Obsah (4)§ 227§ 50§ 45§ 242

4-20-2765 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2020, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-20-2765 (233020001501) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kaebus

) § 227 lg 2 alusel rahatrahv 77 trahviühiku ulatuses, s.o. 308 (kolmsada kaheksa) eurot. 4. Mõista Arseniy Zubkovile lisakaristuseks liiklusseaduse (

) § 227 lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 2 (kaheks) kuuks. Arseniy Zubkov peab liiklusseaduse § 127 kohaselt 5 (viie) tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Kui ta jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

  1. Muus osas, s.o KarS § 66 kohaldamise ja rahatrahvi tasumise aja osas, jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.06.2020 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 233020001501 muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE701700017001577198 LUMINOR Bank pangas või arveldusarvele nr EE777700771003813400 LHV pangas, viitenumber
  2. Määratud rahatrahv summas 308 (kolmsada kaheksa) eurot tuleb tasuda hiljemalt 23.10.
  3. Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I Kohtuvälise menetleja kaevatav otsus
  4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Anastassia Kevaski 04.06.2020 otsusega väärteoasjas nr 2330,20,001501 karistati Arseniy Zubkovi juhindudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 1

§ 227

lg 2 alusel rahatrahviga 95 trahviühiku ulatuses, s.o 380 eurot ja

§ 227lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Selle otsusega määrati, et menetlusalusel isikul on KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel õigus tasuda rahatrahvi ositi 4 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Viimase osa maksmise kuupäev 23.10.2020 (tl 48-50).

  1. Eeltoodud otsuse kohaselt on antud väärteoasjas Anastassia Kevask koostanud 06.05.2020 täiendava väärteoprotokolli, mille kohaselt 09.04.2020 kell 17:38 Narva linnas, Ida-Viru maakonnas, Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa
  2. km juhtis Arseniy Zubkov mootorsõidukit BMW 535D (reg märgiga XXX liiklusmärgi nr 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 115 +/-km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 38 km/h võrra. Samuti juhtides mootorsõidukit sõitis mööda jalgratta- ja jalgteed (Tuuleveski-Mätta ristmiku kõrval). Selle otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud järgmiste tõenditega: täiendav väärteoprotokoll Arseniy Zubkov 25.04.2020, kiirusmõõturi kasutamise protokoll, väärteoprotokoll Arseniy Zubkov 09.04.2020, vastulaused, tunnistaja R V ülekuulamise protokoll 09.04.2020 ja menetlusaluse isiku Zubkovi ülekuulamise protokoll 09.04.
  3. Antud väärtegu on kvalifitseeritud järgmiselt: väärtegu – lubatud sõidukiiruse ületamine 21 kuni 40 km/h, rikutud õigusnorm –

§ 50

lg 5 p 3, väärteo kvalifikatsioon –

§ 227lg 2.

Väärtegu – liiklusnõuete muu rikkumine, rikutud õigusnorm –

§ 45

lg 11, väärteo kvalifikatsioon –

§ 242lg 1.

Kuna

§ 227

lg 2 ja

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga määratakse nende eest Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistus

§ 227lg 2 järgi.

Menetlusalune isik pani nimetatud teod toime tahtlikult. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. 3. Käesoleval juhul võib kiiruse ületamise näidu (38 km/h) asulavälisel teel arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü

§ 227

lg 3 mõttes on oluliselt üle keskmise, kuivõrd lubatud kiirus ületati

§ 227lg-s 3 kontekstis oluliselt üle keskmise määra.

See tingib ka karistuse ranguse, s.o karistuse määramise oluliselt üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

  1. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemise hindamisel kohtuväline menetleja arvestas menetlusaluse isiku süü ülestunnistamisega ja kahetsusega. Kuid kohtuväline menetleja arvestas ka otsuse tegemisel asjaoludega, et kiiruse ületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. Keskmise kiiruse suurenemine 1 km/h võrra suurendab õnnetuste riski 3%. Ületades lubatud sõidukiirust menetlusalune isik seadis ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Samas kohtuväline menetleja arvestab, et ühe teoga menetlusalune isik pani toime kaks liiklusalast väärtegu. 2
  2. Menetlusalust isikut on juba varasemalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest (toime pandud 23.04.
  3. a ja 30.04.
  4. a). Varasemate õigusrikkumiste toimepanemise eest määratud rahatrahvid on tasutud, kuid määratud karistused pole pannud teda seadusekuulekamalt käituma ning isik jätkuvalt eksib eeskirjade vastu ja on oma teoga näidanud üles ükskõikset ning hoolimatut suhtumist ühiskonda.
  5. Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kellele on väljastatud mootorsõiduki juhtimise õigus, on teadlik nii liiklusreeglite nõuetest kui ka liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Teadaolevalt liiklusnõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda võib halvendada menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus võib olla eelnevast karistusest rangem ning võidakse piirata ka tema juhtimisõigust.
  6. Arseniy Zubkovi käitumine näitab üheselt seda, et rahaline mõjutamine oma eesmärki ei täida ja kaebuse esitaja käitub endiselt liiklust ohustaval viisil, mistõttu on tema rahaline mõjutamine ammendunud ja tema suhtes tuleb kohaldada teiseliigilisi mõjutusvahendeid, mis kas sunnivad teda õiguskuulekusele või eemaldavad ta liiklusest. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest määratakse põhikaristusena rahatrahv ja lisakaristusena võetakse ära juhtimisõigus. II Kaebuse esitaja kaebus kohtuvälise menetleja kaevatavale otsusele
  7. Menetlusalune isik Arseniy Zubkov esitas eelnimetatud kohtuvälise menetleja otsuse peale 19.06.2020 kaebuse, milles palus juhindudes VTMS § 114 ja 115 tühistada osaliselt kohtuvälise menetleja 04.06.2020 otsus väärteoasjas nr 2330,20,001501 ja teha uus otsus. Nimelt kergendada kaebuse esitaja karistust määrates karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut (200 eurot), kohaldada trahvi tasumise ajatamist järgides KarS § 66 lg 2 ja 3 sätteid tähtajaga 5 kuud ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kaebuse esitaja teatas, et ei soovi osaleda kohtuistungil ning ta on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.
  8. Kaebuse esitaja leidis, et kohtuvälise menetleja asutuse 04.06.2020 otsus ei ole õige ega õiglane ning seetõttu vaidlustab ta nimetatud otsuse. Kaebuse esitaja oli rikkumisega nõus ning polnud väärteomenetluse vastu, tunnistas oma süüd täielikult, kahetses puhtsüdamlikult tehtut. Kaebuse esitaja esitas 18.05.2020 politseile taotluse, milles ta kahetses tehtut ja palus teda jätta juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata. Seadusandja andis väärteomenetlejale võimaluse määrata karistus KarS § 56 lg 1 alusel, s.o sõltuvalt karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolust. Lähtudes Eesti Vabariigis väljakujunenud karistuste määramise praktikast võetakse aluseks keskmine näitaja, s.t antud juhul – 50 trahviühikut (s.t 200 eurot). Sõltuvalt sellest, kui näiteks tuvastatakse karistust raskendavad asjaolud, siis määratakse keskmisest suurem karistus, kui aga tuvastatakse karistust kergendavad asjaolud, siis määratakse keskmisest väiksem karistus. Antud juhul ei tuvastanud kohtuväline menetleja karistuse määramisel karistust raskendavaid asjaolusid. Samal ajal on karistust kergendavateks asjaoludeks kahetsus, mis on ette nähtud KarS § 57 lg 1 p
  9. III Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht esitatud kaebuse kohta
  10. 08.07.2020 saabus Viru Maakohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht, milles kohtuvälise menetleja esindaja teatab, et on nõus väärteoasja nr 4-20-2765 lahendamisega kirjalikus menetluses. Tutvudes esitatud Arseniy Zubkovi kaitsja Juri Tolmatšovi kaebusega kohtuväline menetleja on jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Üldmenetluse otsuse tegemisel kohtuväline menetleja põhjendas oma seisukohta karistuse valimisel ja jääb oma seisukohale. Kaebuses kaitsja viitab asjas kergendavale asjaolule, kuid jätab vahele selle asjaolu, et tema kaitsealune on varasemalt korduvalt rikkunud liiklusseaduse nõudeid, milles eest oli karistatud politsei poolt. Arseniy Zubkovile on välja antud juhtimisõigus, mille saamise eelduseks on liiklusreeglite ja liiklusseaduse tundmine, mistõttu on ta teadlik liiklusseaduses sätestatud nõuetest. Isik, kes paneb toime süüteo, peab arvestama talle selle tulemusena kaasneda 3 võivate võimalike sanktsioonidega. Seega leiab menetleja, et Arseniy Zubkovile valitud karistus vastab tema süüle täies ulatuses ja palub jätta otsuse muutmata aga kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  11. Kuna kaebuse esitaja Arseniy Zubkov on enda kaebuses ja kohtuväline menetleja enda kirjalikus seisukohas teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, siis esmalt kujundas kohus seisukoha selles osas, kas käesoleval juhul on võimalik kõrvale kalduda väärteoasja vahetust ja suulisest arutamisest ning lahendada seda väärteoasja kirjalikus menetluses. Kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, olles tutvunud Arseniy Zubkovi kaebusega ja väärteoasja materjalidega ning arvestades PPA 08.07.2020 seisukohta, leiab, et käesoleval juhul on võimalik ja põhjendatud selle väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses.
  12. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud väärteotoimikus olevaid tõendeid kogumis, leiab, et põhjendatud on rahuldada Arseniy Zubkovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Anastassia Kevaski 04.06.2020 otsusele väärteoasjas nr 2330,20,001501 osaliselt. Kohus peab põhjendatuks tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Anastassia Kevaski 04.06.2020 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 233020001501 osaliselt – karistuse (sh lisakaristuse) mõistmise osas - ning teha Arseniy Zubkovi karistamise osas uus otsus. Arseniy Zubkovile tuleb karistuseks mõista

§ 227lg 2 alusel rahatrahv 77 trahviühiku ulatuses, s.o.

308 eurot. Arseniy Zubkovile tuleb lisakaristuseks mõista

§ 227lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Muus osas, s.o Kar

S § 66 kohaldamise ja rahatrahvi tasumise aja osas tuleb jätta Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.06.2020 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 233020001501 muutmata.

  1. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.
  2. Riigikohus on rõhutanud (kriminaalasjas nr 3-1-1-2-16), et kui kohus ei tuvasta mõnd VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistavat asjaolu, peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kohustuslikus korras kõik VTMS § 133 p-des 2–7 loetletud küsimused. (Vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-84-13, p-d 13-14). VTMS § 133 kohaselt peab kohus muuhulgas välja selgitama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Arseniy Zubkovi poolt 09.04.2020

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine Objektiivne koosseis 15.

Käesolevas väärteoasjas heidetakse kaebuse esitajale väärteoprotokolli ja täiendava väärteoprotokolli kohaselt (tl 23-26) ette seda, et ta 09.04.2020 kell 17:38 Narva linnas, Ida-Viru maakonnas, Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa 4. km juhtis mootorsõidukit BMW 535D (reg nr 4 XXX) liiklusmärgi nr 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 115 +/-7 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 38 km/h võrra rikkudes sellise käitumisega

§ 50lg 5 p 3 sätestatut.

16. Vastavalt

§ 50

lg 5 p 3 juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 227

lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

  1. VTMS § 31 lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas seadustikus sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (RKKKo 3-1-1-4-07, 9.1). KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks (RKKKo nr 3-1-1-145-05).
  2. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud seda, et ta pani toime väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 227lg 2 järgi.

Nähtuvalt menetlusaluse isiku poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest on ta samuti tunnistanud enda süüd väärteo toimepanemises (tl 32-33). Nimelt tuleneb tema süüd omaksvõtvatest ütlustest, mille tegelikkusele vastavuses kohtul alust selles osas kahelda ei ole, sest need on selles osas ka kooskõlas teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega, et juhtides autot BMW XXX ei märganud ta päikese tõttu indikaatori näitu ja selle samaga ületas ta kogemata Narva-Narva-Jõesuu trassil kiirust. 19. Arseniy Zubkovi poolt väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas

§ 227

lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendatud ka tunnistaja R V ütlustega (tl 31), mille tegelikkusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole ja mille kohaselt 09.04.2020 kell 17:38 olles patrullteenistuses koos patrullpolitseinikuga A B teostasid nad liiklusjärelevalvet Narva-NarvaJõesuu-Hiiemetsa maanteel

  1. km liikudes patrullsõidukiga Narva linna suunas, sel hetkel oli fikseeritud kiiruse ületamine (115 +/- 7 km/h) mootorsõiduki XXX BMW 535D poolt. Mootorsõiduk liikus Narva-Jõesuu suunas. Antud teelõigul lubatud sõidukiirus 70 km/h. Mootorsõiduki juhiks osutus Arseniy Zubkov (ik 39605203751), kes tunnistas kiiruse ületamist.
  2. Seda, et kaebuse esitaja ületas 09.04.2020 lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 38 km/h võrra tõendab kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 27), mis on kohtu hinnangul usaldusväärne tõend ja mille kohaselt 09.04.2020 Tuuleveski-Mätta ristmikul patrullpolitseinik A B teostas riikliku järelevalve korras Arseniy Zubkovi poolt juhitud mootorsõiduki BMW 535D (reg nr XXX) liikluskiiruse mõõtmist 09.04.2020 kell 17:38 Ida-Virumaal, Narva, Narva-Jõesuu-Hiiemetsa tee
  3. km. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 70 km/h. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS
  4. Seade oli testitud 09.04.2020 kell 07:10 ja see oli töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt oli tegemist asulavälise teega, hea nähtavus, valgeaeg, sademeteta, kuivad teeolud ja kahesuunaline tee. Mõõtja liikus esimesel sõidurajal. Kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal oli satiivil. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mõõtja sõiduki liikumise kiirus mõõtmise hetkel oli
  5. Mootorsõiduk liikus
  6. sõidurajal, vastassuunalisel. Lähenes ja kiirendas intensiivselt. Segavaid faktoreid ei olnud. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem 115 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 7 km/h. Lõplik mõõtetulemus 108 km/h (38 km/h). Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit.
  7. Seda, et 09.04.2020 kasutatud liiklusjärelevalve kiirusmõõtur Stalker II MDR nr AS006504 on taadeldud tõendab kohtule esitatud taatlustunnistus nr TTRS-19/00205 (tl 28), kust nähtub, et see mõõtevahend läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Veapiir taatlemisel kaudsel 5 meetodil laboritingimustes kiirusel kuni 100 km/h +/- 1 km/h ja kiirusel üle 100 km/h +/- 1% mõõtevahendi näidust. Taadeldud on see mõõtevahend 03.09.
  9. Tulenevalt tõendist 06.07.2020 (tl 29) tõendab Politsei- ja Piirivalveameti Ida personalitalituse personalibüroo administratsiooni juhtivspetsialist H P seda, et Politsei- Ja Piirvalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrulltalituse patrulligrupp II patrullpolitseinik A B on läbinud „Pädeva mõõtja koolituse“ 16.09.
  11. Kohtu hinnangul eeltoodud tõendid kogumis annavad aluse asuda seisukohale, et usaldusväärselt on leidnud tõendamist see, et Arseniy Zubkov 09.04.2020 enda tegevusega realiseeris

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis 24. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et käesoleval juhul pani kaebuse esitaja väärteo toime tahtlikult.

  1. Kaebuse esitaja on enda ütlustes välja toonud, et ei märganud päikese tõttu indikaatori näitu ja selle samaga ületas kogemata Narva-Narva-Jõesuu trassil kiirust. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja välja tuues eeltoodud kiiruse ületamise põhjuse üritanud minimeerida enda süüd. Kohtu hinnangul poleks täielikult välistatud eeltoodu kui kiiruse ületamine oleks miinimummäära lähedane. Käesoleval juhul oli see aga 38 km/h ning seega kohtu hinnangul eluliselt usutav pole see, et varasemalt samalaadseid väärtegusid toime pannud isikuna Arseniy Zubkov ei tajunud seda, et ta ületab oluliselt lubatud kiirust. Seda, et kaebuse esitaja on andnud kiiruse ületamise põhjuse osas valeütlusi kinnitab ka tema hilisem käitumine, mille kohaselt tuleneb tunnistaja R V ütlustest, et Arseniy Zubkov tunnistas kiiruse ületamist ning oma sõitmist jalgratta-jalgteele seletas, et üritas karistusest pääseda. Nimetatu näitab seda, et menetlusalune isik sai aru, et ületas oluliselt lubatud sõidukiirust ning seoses sellega on teda ootamas tõhus karistus. Seda, et Arseniy Zubkovi ütlustes on alust kahelda kiiruse ületamise põhjuse osas kinnitab ka see, et ta on ka varasemalt andnud valeütlusi, kuna Politsei- ja Piirivalveameti teatise (tl 47) kohaselt on teda karistatud KarS § 320 järgi, s.o valeütluse andmise eest rahalise karistusega summas 800 eurot, mis vähendab tema kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust kohtu silmis. Õigusvastasus ja süü
  2. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid selle teo puhul ei esine. Kaebuse esitaja on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et Arseniy Zubkov on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 227lg 2 järgi.

Arseniy Zubkovi poolt 09.04.2020

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine 27.

Käesolevas väärteoasjas heidetakse kaebuse esitajale väärteoprotokolli ja täiendava väärteoprotokolli kohaselt (tl 23-26) ette ka seda, et ta 09.04.2020 kell 17:38 Narva linnas, IdaViru maakonnas, Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa 4. km juhtis mootorsõidukit BMW 535D (reg nr XXX) sõitis mööda jalgratta- ja jalgteed (Tuuleveski-Mätta ristmiku kõrval). Eeltoodud tegevusega rikkus

§ 45lg 11.

28.

§ 45

lg 11 kohaselt eritalituse sõidukiga tohib sõita kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal ning peatuda ja parkida kohtades, kus parkimine ja peatamine on keelatud, või kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal juhul, kui täidetakse tööülesandeid ja ülesande 6 täitmine sõiduteelt ei ole võimalik. Eritalituse sõiduki juht peab sõitmisel ja sõiduki peatumisel või parkimisel tagama liikluse ohutuse ning peatatud või pargitud sõiduk ei tohi takistada teisi liiklejaid. 29. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebuse esitajad vaidlustanud seda, et ta pani toime väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 242lg 1 järgi.

Nähtuvalt menetlusaluse isiku poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest on ta samuti tunnistanud enda süüd selle väärteo toimepanemises (tl 32-33). Nimelt tuleneb tema süüd omaksvõtvatest ütlustest, mille tegelikkusele vastavuses kohtul alust selles osas kahelda ei ole, sest need on ka kooskõlas teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega, et juhtides autot BMW XXX ei märganud ta päikese tõttu indikaatori näitu ja selle samaga ületas kogemata NarvaNarva-Jõesuu trassil kiirust, pööras risti juures vasakule, kuid ei märganud juhuslikult märki „Jalgrattatee“. Nii kui ta sai sellest aru, peatus kohe. 30. Seda, et Arseniy Zubkov täitis enda tegevusega

§ 242

lg 1 järgi kvalfitseeritava väärteo objektiivse koosseisu tõendaavad ka tunnistaja R V ütlused (tl 31), mille tegelikkusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt 09.04.2020 kell 17:38 olles patrullteenistuses koos patrullpolitseinikuga A B teostasid nad liiklusjärelevalvet Narva-NarvaJõesuu-Hiiemetsa maanteel

  1. km liikudes patrullsõidukiga Narva linna suunas, sel hetkel oli fikseeritud kiiruse ületamine (115 +/- 7 km/h) mootorsõiduki XXX BMW 535D poolt. Mootorsõiduk liikus Narva-Jõesuu suunas. Antud teelõigul lubatud sõidukiirus 70 km/h. Mootorsõiduki juht keeras Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa maateelt Tuuleveski-Mätta tn ristmiku suunas, seejärel ta sõitis selle ristmiku kõrval asuvale jalgratta-jalgteele, kus oli peatatud. Mootrsõiduki juhiks osutus Arseniy Zubkov (ik 39605203751), kes tunnistas kiiruse ületamist ning oma sõitmist jalgratta-jalgteele seletas, et üritas karistusest pääseda. Eeltoodud tunnistaja usaldusväärsetest ütlustest nähtub see, et kaebuse esitaja ütlused ei ole kooskõlas tunnistaja R V ütlustega selles osas, miks ta sõitis jalgratta- ja jalgteel. Selles osas kohus kaebuse esitaja ütluseid usaldusväärseks ei pea ning kohtu hinnangul on ta andnud eeltoodud ütluseid eesmärgiga vähendada enda süüd.
  2. Kohtu hinnangul eeltoodud tõendid kogumis annavad aluse asuda seisukohale, et usaldusväärselt on leidnud tõendamist see, et Arseniy Zubkov 09.04.2020 enda tegevusega realiseeris

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis 32. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et käesoleval juhul pani kaebuse esitaja väärteo toime tahtlikult.

  1. Kohus juba eeltpool tõi välja, et ei pea usaldusväärseks Arseniy Zubkovi versiooni selle kohta, miks ta sõitis jalgratta- ja jalgteele, sest ei pea seda ka eluliselt usutavaks. Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt on tõendite hindamisel ka elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu üldiste loogikareeglitega (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-11 p 9). Nimelt ei pea kohus usutavaks seda, et menetlusalune isik ei olnud võimeline aru saama, et ta ei sõida mööda sõiduteed, vaid hoopis mööda jalgratta- ja jalgteed. Arvestades seda, et Arseniy Zubkovi on varasemalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras (tl 47), siis peab kohus eluliselt usutavamaks tunnistaja R V ütluseid selle kohta, mis tingis kaebuse esitaja sõitmise jalgratta- ja jalgteele. Nimelt tuleneb selle tunnistaja ütlustest see, et selle tingis see, et Arseniy Zubkov üritas karistusest pääseda. Seega kohus leiab, et ka selle väärteo tpimepanemisel on kohtuväline meneteja jõudnud põhjendatult seisukohale, et see oli tahtlikult toime pandud väärtegu. Õigusvastasus ja süü
  2. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid selle teo puhul ei esine. Kaebuse esitaja on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 7 14-aastane. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et Arseniy Zubkov on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 242lg 1 järgi.

Vastused kaebuse lahendamisel otsustatavatele küsimustele

  1. Eeltoodust tulenevalt puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need teod on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü talle inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad talle inkrimineeritud väärtegude koosseisutunnused, on tema poolt toime pandud väärteod õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).
  2. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Anastassia Kevask, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 3 1 mõttes pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).
  3. Kaebuse esitajate süü suurust arvestades, mida suurendab ka varasem karistatus samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, puudub kohtu hinnangul alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Võimalik pole asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on väike ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).
  4. Kokkuvõtvalt on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et menetlusalune isik Arseniy Zubkov rikkus 09.04.2020 väärteoprotokollis ära toodud kohas

§ 50

lg 5 p 3 ja

§ 45lg 11, kuna tema poolt juhitud sõiduk ei olnud eritalituse sõiduk.

Seega pani ta toime 09.04.2020 väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 227

lg 2 ja

§ 242lg 1 järgi.

Karistuse mõistmine 39.

§ 227

lg 2 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 242lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Kar

S § 63 lg 1 järgi kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. 40. Seega käesoleval juhul on põhjendatud mõista karistus

§ 227

lg 2 järgi nagu kohtuvälise menetleja esindaja on ka teinud määrates karistuseks

§ 227

lg 2 alusel rahatrahvi 95 trahviühiku ulatuses, s.o 380 eurot ja

§ 227lg 5 p 1 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. 41. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja 8 üldpreventiivseid eesmärke. Käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja kahetsust. 42. Kaebuse esitajate süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg, s.o see, et väärtegu pandi kohtu hinnangul toime mitte ettevaatamatusest aga samas ka mitte kõige intensiivseimas tahtluse vormis, s.o kavatsetult. Süü suurust mõjutavad ka väärteo toimepanemise asjaolud, s.o see, et käesoleval juhul ületas Arseniy Zubkov kiirust

§ 227

lgs 2 ette nähtud piirmäärade vaates (sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis) peaaegu maksimaalmääras. See annab aluse asuda seisukohale, et ka tema süü on keskmisest oluliselt suurem. Vaatamata sellele, et kaebuse esitaja ei ole kohtu hinnangul andnud tegelikkusele vastavaid ütlusi selles osas, mis tingis tema poolt toime pandud väärtegude toimepanemise, peab kohus võimalikuks leevendada talle mõistetud karistust ja seda ka vaatamata sellele, et teda on varasemalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest (tl 47). Kohus peab põhjendatuks karistada Arseniy Zubkovi

§ 227lg 2 alusel rahatrahviga 77 trahviühiku ulatuses, s.o.

308 eurot. Kohtu hinnangul kaebuses taotletud karistuse mõistmine ei arvesta seda, et kaebuse esitaja on käesoleval juhul toime pannud 09.04.2020 kaks erinevat väärtegu, mis suurendab tema süüd ning peab kajastuma ka mõistetavas karistuses. Samuti ei saa jätta mõistetavas karistuses arvestamata seda, et Arseniy Zubkov on eelmisel aastal toime pannud kaks samalaadset väärtegu ületades lubatud sõidukiirust. 43. Kohtuvälise menetleja esindaja on pidanud põhjendatuks

§ 227lg 5 p 1 alusel lisakaristusena võtta ära ka juhtimisõigus 3 kuuks.

Saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki peab kohus käesoleval juhul igati põhjendatuks mõista ka lisakaristuse, sest kaebuse esitajat on juba karistatud korduvalt

§ 227

lg 2 järgi, kuid paraku need karistused soovitud tulemust ei saavutanud ning kaebuse esitaja on jätkanud liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemist. Kuna varasemalt Arseniy Zubkovilt pole juhtimisõigust ära võetud, siis kohus peab võimalikuks mõista ka leebema lisakaristuse mõistes Arseniy Zubkovile lisakaristuseks

§ 227lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Muus osas, s.o Kar

S § 66 kohaldamise ja rahatrahvi tasumise aja osas, jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.06.2020 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 233020001501 muutmata, arvestades seda, et kaebuse esitaja ei tööta.

  1. Eripreventsiooni kõrval tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest. Nimelt isikud, keda on juba karistatud mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest, peavad teadvustama, et uue samalaadse rikkumise toimepanemisel on karistus eelnevatest karistustest karmim ning sellele lisandub ka lisakaristus saavutamaks seda, et edaspidiselt samalaadsed rikkumised aset ei leiaks. Mootorsõidukijuhid, kellel on kalduvus lubatud sõidukiirust ületada, peavad teadvustama, et korduva eeltoodud rikkumisega kaasneb ka juhtimisõiguse kaotus, mis tihtilugu saavutab karistuse eripreventiivse eesmärgi efektiivsemalt kui põhikaristus.
  2. Kokkuvõttes arvestades eeltoodut leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt Arseniy Zubkovile määratud karistust on võimalik leevendada nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse osas, kuid mitte selliselt nagu on kaebuse esitaja enda kaebuses taotlenud, sest kohtu hinnangul selline karistus ei saavutaks ei eripreventiivset ega ka üldpreventiivset eesmärki. Seda kinnitab kohtu hinnangul ka see, et Arseniy Zubkov ütlusi andes on küll süüd tunnistanud, kuid on üritanud pisendada enda rolli toimunus selgitades toimunut vaatevälja seganud päikesega ning liiklusmärgi mittemärkamisega. Kohtu hinnangul eeltoodud argumentidel kaebuse esitaja põhjendused tõele ei vasta ning need on otsitud. Seega ei ole võimalik täheldada ka käesoleval juhul kaebuse esitaja puhtsüdamlikku kahetsust, mis annaks aluse tõdeda, et kaebuse esitaja on täielikult aru saanud, et tema poolt toime pandule puuduvad igasugused õigustused, sest ta ei ole mitte ainult ennast ohtu seadnud, vaid ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. /allkirjastatud digitaalselt/ 9 Mari-Liis Avikson Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.