Obsah (4)

§ 101§ 94§ 82§ 96

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 22.01.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-17338 Ts

§ 101

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamääras, siis ei pea hagejad käesoleval juhul välja tooma ega tõendama lapsele tehtavate kulutuste täpset koosseisu. Hageja on eelnevalt palunud kostjat tasuda elatist, kuid kostja keeldus. Enne hagi esitamist on hageja nõudnud kostjalt elatise tasumist. Ka hageja lepinguline esindaja on pöördunud kostja poole kirjalikult elatise nõudes (tl 5-6, 7-8, 9-10). Hageja lepinguline esindaja on ka telefonitsi korduvalt suhelnud kostjaga. Kostja on keeldunud elatise tasumisest. Hageja palus: - tuvastada XXXe põlvnemine XXXist ning - põlvnemise tuvastamisel kohustada XXXi tasuma XXXe edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt

1. kuupäevaks 270 eurot XXXe arvelduskontole XXX, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni.
2. 20.11.2019 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kostja vastuväited
3. 05.12.2019 esitas kostja vastuse hagile (tl 27, pöördel), milles märkis, et kostja XXX töötas hageja ema XXXega koos XXXis, kostja oli XXX, XXX töötas samas dispetšerina. XXX lahkus 10-15 aastat tagasi nimetatud tööandja juurest ning pärast seda ei ole kostja temaga kohtunud ega ka suhelnud. Aastaid tagasi oli kostjal ja hageja emal ühekordne nn üheöösuhe, kus kostja oli pealegi ebakaines olekus. XXXis töötamise ajal nägi kostja XXXt tööl rasedana, kuid teemal, kelle last ta ootab, ei olnud mingitki vestlust. Kostjale on täiesti arusaamatu, mis põhjusel hageja ema vaikis kõik need 16 aastat ning ei avaldanud XXXile, et XXX võib olla XXXi poeg. Kuna töötamise ajal XXXis suhtles hageja ema ka teiste meeskolleegidega, siis ei võinud kostja eeldada, et sellest ühekordsest lähisuhtest võiks XXX 2 oodata tema last. XXX sai esimest korda teada, et tal võib olla XXXega poeg, kui hageja ema nõudis lepingulise esindaja kaudu käesoleva aasta septembrikuus, et kostja maksaks hagejale elatist. Kostja ei vaidle hageja XXXe elatise nõudele vastu ja võtab selle omaks tingimusel, kui molekulaargeneetilise ekspertiisi alusel on võimalik tuvastada, et XXX põlvneb kostjast XXXist. Lisaks esitas kostja käesoleva tsiviilasja juurde oma palgatõendi (tl 28-29). Kohtuotsuse põhjendused
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
5. Perekonnaseaduse (

) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud ning

§ 94

lg 2 kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest, st mees on lapse eostanud. Kohus saab tuvastada isaduse asjaolude alusel, millest saab järeldada, et laps põlvneb bioloogiliselt kindlasti või ülimalt suure tõenäosusega sellest mehest. Lapse isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest hoolitseks ja teda kasvataks.

1. 17.12.2019 määrusega määras kohus läbi viia DNA ekspertiisi XXXe põlvnemise tuvastamiseks XXXist. Kohtule 14.01.2020 edastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspertiisiaktist nr XXX nähtuvalt saab XXX >99,999999999 % tõenäosusega olla XXXe bioloogiline isa (tl 50). Seega on tõendamist leidnud XXXe põlvnemine XXXist ja hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja tuleb lugeda lapse isaks, so esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates XXXe sünnist. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse.
2. Vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus (

§ 82

).

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tuvastamist on leidnud, et XXX on 08.10.2003 sündinud XXXe isa. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses kuni hageja täisealiseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimumsummas alates 06.11.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

1. Hageja on palunud elatisraha üle kanda iga kuu 5-ks kuupäevaks hageja XXXe arvelduskontole XXX. Kostja on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise, siis oleks kostjal võimalus elatist maksta iga kuu 10-ndaks kuupäevaks, kuna nimetatud kuupäeval laekub kostjale tema igakuine töötasu. Kohus määrab, et väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda XXXe arveldusarvele nr XXX iga kuu
2. kuupäevaks, selgitusse märkida „XXXe elatis. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas 3 määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.
4. Hageja esitas kohtule 2 nõuet: põlvnemise tuvastamise nõue ja elatise nõue.
5. TsMS § 164 lg 11 esimese lause kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on palunud menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja on palunud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et hageja lepinguline esindaja ja kostja lepinguline esindaja on pidanud kirjavahetust, millest nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja esitanud kostjale elatise tasumise nõude ja teinud ka ettepaneku teha DNAekspertiis. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja oleks nõustunud kohtuväliselt DNA-ekspertiisi tegema ja elatist tasuma. Kohtumenetluses on kostja teatanud, et kostja ei vaidle hageja XXXe elatise nõudele vastu ja võtab selle omaks tingimusel, kui molekulaargeneetilise ekspertiisi alusel on võimalik tuvastada, et XXX põlvneb kostjast XXXist. Kohtumenetluses määras kohus DNA-ekspertiisi ja ekspertiisiaktiga tuvastati kostja isadus hageja suhtes. Kohus leiab, et kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et nii põlvnemise nõude kui ka elatise nõude puhul jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kui hageja soovib menetluskulude väljamõistmist kostjalt, tuleb hagejal esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 10 päeva jooksul peale käesoleva otsuse jõustumist maakohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4