Obsah (4)

§ 94§ 82§ 96§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-17957 Ts

) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud ning

§ 94

lg 2 kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest, st mees on lapse eostanud. Kohus saab tuvastada isaduse asjaolude alusel, millest saab järeldada, et laps põlvneb bioloogiliselt kindlasti või ülimalt suure tõenäosusega sellest mehest. Lapse isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest 2 hoolitseks ja teda kasvataks.

1. Kostja on kohtule teatanud, et ta on XXXi isadusega nõus. Seega on tõendamist leidnud XXXi põlvnemine XXXist ja hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja tuleb lugeda lapse isaks, so esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates XXXi sünnist. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse.
2. Vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus (

§ 82

).

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tuvastamist on leidnud, et XXX on 13.10.2019 sündinud XXXi isa. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses kuni hageja täisealiseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimumsummas alates 15.11.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.
2. Hageja esitas kohtule 2 nõuet: põlvnemise tuvastamise nõue ja elatise nõue.
3. TsMS § 164 lg 11 esimese lause kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on palunud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et hageja seaduslik esindaja ja kostja on pidanud kirjavahetust, millest nähtuvalt on kostja keeldunud enda sisse kandmisest hageja sünnitunnistusele ja hagejale elatise tasumisest. Kohus leiab, et kostja oma käitumisega andis põhjuse hagi esitamiseks. Kohus leiab, et nii põlvnemise tuvastamise nõude kui ka elatise nõude puhul jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kui hageja soovib menetluskulude väljamõistmist kostjalt, tuleb hagejal esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 10 päeva jooksul peale käesoleva otsuse jõustumist maakohtule. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4