← Eesti

4-19-5769/58

Väärteoasi 4-19-5769 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2020. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5769 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi s

§ 10

lg 1, mille kohaselt on keelatud püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjas sätestatud alammõõdust, v.a kalapüügiseaduse alusel kehtestatud õigusaktiga või Euroopa Liidu määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel ning KPS § 34 lg 2 p 4, mille kohaselt on alamõõdulise koha kaaspüük sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist lubatud kaalu järgi lõkspüünistega kuni 1%. Elujõuliste rääbiste ja alamõõduliste kohade pardale jätmisega püügivahendit nõudes rikkusid

§ 16

lg 2 nõudeid, mille kohaselt tuleb keelatud kalaliigi ja alamõõdulise kala elujõuline isend vabastada kohe pärast püügivahendi nõudmist. Püütud rääbiste ja alamõõdulsite kohade püügipäevikusse mittekandmisega ja nende kohta püügiandmete mitteesitamisega rikkusid

§ 61

lg 9 alusel vastu võetud määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 20 lg 1 p 3, 3 mille järgi kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuva kalapüügi kohta esitatakse Keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist püütud kala hinnanguline kogus kilogrammides liikide kaupa ja § 16 lg 14, mille järgi püügipäevikulehe veerg 4 „Lossimiskoht“ ja veerud 7-16 „Kalakogused liikide kaupa“ täidetakse enne kala maaletoomist või ümberlaadimist olenevalt sellest, kumb neist tegevustest toimub esimesena. Kui kalapüügil kalalaeva ei kasutatud, täidetakse need veerud viivitamata pärast maaletuleku kohta saabumist. Toimepandu on käsitletav tõsise rikkumisena kutselisel kalapüügil KPS § 71 lg 1 tähenduses. Roman Mitt ja Boris Sumnikov panid teod toime otsese tahtlusega. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Boris Sumnikov on Rolevar OÜ ainus juhatuse liige. Boris Sumnikov, realiseerides Rolevar OÜ kalapüügiõigust Rolevar OÜ-le väljastatud kalapüügiloa nr JÕ180095 alusel, tegutses ettevõtte igapäevase majandustegevuse raames ja Rolevar OÜ huvides ning juhindudes KarS § 14 lg 1 kuulub vastutusele võtmisele Rolevar OÜ juriidilise isikuna.

  1. Keskkonnainspektsiooni 31.10.
  2. a otsusega (tl 13-18; väärteotoimik tl 1-24) karistati Roman Mitti KPS § 85 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ja Boris Sumnikovi karistati KPS § 85 lg 1 alusel samuti rahatrahviga 200 trahviühikut ehk 800 eurot. Rolevar OÜ-d karistati KPS § 85 lg 2 alusel rahatrahviga 20 000 eurot. Kohtuväline menetleja leidis, et Roman Mitt ja Boris Sumnikov panid teod toime otsese tahtlusega, kuna ligikaudu 10 aastase staažiga kutseliste kaluritena on nad mõlemad teadlikud püügikeelu aegadest kalaliikide ja alamõõdulise kala kaaspüügi tingimustest, samuti püügipäeviku täitmise ja püügiandmete teate esitamise nõuetest. Rolevar OÜ puhul määrab tahtluse Boris Sumnikovi tahtlus. Roman Mitti ja Boris Sumnikovi tegudes karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 mõistes puuduvad ning karistust raskendava asjaoluna arvestatakse KarS § 58 p 10 alusel teo toimepanemist isikute grupis. Rolevar OÜ teos karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Roman Mitti ja Boris Sumnikovi süüd suurendava asjaoluna arvestati, et isikud panid toime kaks erinevale kvalifikatsioonile vastavat rikkumist, millest mõlemad on KPS § 71 lg 1 järgi tõsised rikkumised. Rolevar OÜ süüd suurendava asjaoluna arvestatakse, et Rolevar OÜ juhatuse liige Boris Sumnikov pani toime kaks erinevale kvalifikatsioonile vastavat rikkumist, millest mõlemad on KPS § 71 lg 1 järgi tõsised rikkumised. Rolevar OÜ tekitas oma teoga kahju kalavarudele ning ei ole nõus keskkonnale tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitama. Roman Mittil ja Boris Sumnikovil puuduvad kehtivad keskkonnaalased karistused.
  3. 15.11.
  4. a esitasid Roman Mitt, Boris Sumnikov ja Rolevar OÜ kaebuse (tl 5-6), milles taotletakse menetlusaluste isikute suhtes 31.10.
  5. a tehtud kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas nr 940018000847 tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu isikute käitumises. Arvestades asjaolu, et puuduvad KarS §-s 14 toodud alused, ühistada igal juhul eelpool nimetatud otsus Rolevar OÜ suhtes. Alternatiivselt otsuse tühistamata jätmise korral tühistada väärteootsus karistuse suuruse osas ja mõista menetlusalustele isikutele kergemad karistused. Jätta menetlusaluste isikute õigusabikulud kohtuvälise menetleja kanda. Kaebajad leiavad, et nad ei ole neile etteheidetavaid väärtegusid toime pannud. Etteheidetavad rikkumised ei ole tõendatud. Vastulauses kinnitas Boris Sumnikov, et tema Roman Mittiga 14.09.
  6. a järvel ei käinud. Sama kinnitas ka Roman Mitt, kes käis nimetatud kuupäeva järvel hoopis oma vennaga. Algselt menetlusaluse isikuna ütlusi andes väitis Boris Sumnikov, et käis Roman Mittiga järvel septembri alguses, seejuures täpseid kuupäevi mäletamata. Juriidilise isiku esindajana ei süvenenud ta kuupäevadesse. Seega ei saa Boris Sumnikovi kuidagi seostada inspektorite poolt leitud kalaga ning tema ja Rolevar OÜ suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada. Rolevar OÜ ei vastuta Roman Mitti eest. Kaebajad leiavad, et isegi 4 juhul, kui Boris Sumnikov oleks 14.09.
  7. a kalal käinud, ei saaks Rolevar OÜ-d vastutusele võtta. Tähelepanu juhistakse asjaolule, et kui tegemist on grupiga, peaks olema tõendatud iga liikme panus teosse. Käesolevalt on aga leitud, et mõlemad grupi liikmed tegid samasid tegusid samaaegselt. Lisaks väljendatakse kaebuses seisukohta, et asjaolu, et Rolevar OÜ on kalapüügiloa omanikuks, ei tee ettevõtet veel selle loa alusel kalapüüki teostanud teise ettevõtte kalurite väidetavate tegude eest vastutavaks. Tegelikkuses ei saagi juhatuse liikmele omistada vastutust, mis ei ole omane juhatuse liikmena tegutsemisele. Osundatakse Riigikohtu lahendile nr 3-1-19-05 (p 9). Üheselt peab nähtuma, milline huvi on juriidilisel isikul konkreetselt süüks pandava teo (rikkumise) toimepanemises. Puuduvad tõendid selle kohta, et Roman Mitt (samuti Boris Sumnikov) oleks 14.09.
  8. a või muul ajal ebaseaduslikult kala püüdnud. Samuti ei ole kaeabajaid võimalik seostada 14.09.
  9. a muulilt leitud kalaga. Selge on, et Roman Mitti poolt 14.09.
  10. a püütud kalakogus vastas püügipäevikusse märgitule ning eelteates öeldule. Kuigi keskkonnainspektor teisi aluseid järvel ei märganud, ei tee see võimatuks asjaolu, et leitud kalakastid või muulile peita hoopis kolmas isik ning teisel ajal, mil kalalaev VLN-022 väidetavalt muuli läheduses viibis. Pole selgitust, miks peaks kutseline kalur sellist väikest kalakogust ning püügikeelu lõpukuupeva arvestades nii rumalalt käituma. Keskkonnainspektsiooni poolt määratud väärteokaristuse suurus on ebaproportsionaalne.
  11. 29.11.
  12. a kirjaga (tl 21) nõudis kohus välja väärteotoimiku.
  13. 09.12.
  14. a määrusega (tl 1-2) võttis kohus Roman Mitti, Boris Sumnikovi ja Rolevar OÜ kaebuse menetlusse ning küsis kohtuväliselt menetlejalt kirjalikku seisukohta esitatud kaebuse kohta.
  15. Kohtuväline menetleja esitas 02.01.
  16. a kohtule kirjaliku seisukoha (tl 29-30) väärteoasjas nr 4-19-
  17. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses esitatuga. Keskkonnainspektorid käisid 14.09.
  18. a sadamas kalalaeval VLN-022 vastas ja tuvastasid paadis Roman Mitti ja Boris Sumnikovi. Rolevar OÜ igapäevaseks majandustegevuseks on kalapüük. Boris Sumnikov on ettevõtte juhatuse liige ning nimetatud kuupäeval toimus kalapüük Rolevar OÜ-le väljastatud kalapüügiloa JÕ180095 alusel. Loale on märgitud kutselised kalurid Boris Sumnikov ja Roman Mitt. Seega tegutses Boris Sumnikov 14.09.
  19. a ettevõttele väljastatud kalapüügiloa alusel kala püüdes Rolevar OÜ huvides. Kaudseid tõendeid kogumis hinnates saab teha järelduse, et kastid tõstsid muulile just menetlusalused isikud. Teisi kalalaevu sel ajal piirkonnas ei liikunud ning kalalaeva VLN-022 peatumise aeg oli 1 minut, mis on sobiv kolme kasti kaldale tõstmiseks. Koheselt teostati muulil kontroll ning leitud kastides tuvastati koha, kes liigutas veel. Seega püügist polnud kaua aega möödunud. Eluliselt ei ole usutav, et kastid jättis muulile keegi kolmas isik. Kohtuväline menetleja viitab Riigikohtu lahendile nr 1-17-1629/44 (p 28) ning leiab, et määratud karistus on proportsionaalne toimepandud teoga. Kohtuvälise menetleja hinnangul on asjaolusid arvestades tuvastatud, et Roman Mitti süü teo toimepanemisel oli keskmisest suurem ning arvestades teo iseloomu, on põhjendatud ka keskmisest suurema karistuse määramine. Kohtuväline menetleja leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni 31.10.
  20. a otsus muutmata. Menetluskulud jätta kaebuse esitajate kanda.
  21. Kohus arutas väärteoasja 01.06.
  22. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi, kui ka kirjalikke tõendeid. 5 KOHTU SEISUKOHT
  23. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Keskkonnainspektsiooni 31.10.
  24. a üldmenetluse otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o Boris Sumnikovi ja Rolevar OÜ süüdi tunnistamises ning nende karistamises vastavalt KPS § 85 lg 1 ja lg 2 järgi. Väärteomenetlus Boris Sumnikovi ja Rolevar OÜ osas tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Roman Mitti kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  25. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et 14.09.
  26. a käis Roman Mitt kutselise kalurina Peipsi järvel mõrda nõudmas. Asjaolu, et Roman Mitti näol on tegemist kutselise kalurina, nähtub kutsetunnistuselt nr 016111 (väärteotoimik tl 78). Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et 14.09.
  27. a läks Roman Mitt Peipsi järvele kalalaevaga VLN-
  28. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selles, et Roman Mitt teostas 14.09.
  29. a Peipsi järvel kalapüüki kalapüügiloa nr JÕ180095 (väärteotoimik tl 75-77) alusel. Püügiloa omanik on Rolevar OÜ. Püügiloal on märgitud püügiajaks 11.04.
  30. a kuni 31.12.
  31. a ning püügipiirkonnaks Peipsi järv. Püügivahendiks on ääre/avaveemõrd tähisega JÕ-
  32. Püügivahendite arvuks on loal on märgitud
  33. Kalapüügiloal on lisaks Roman Mittile märgitud kalurina ka Boris Sumnikov. Asjaolu, et Roman Mitt teostas 14.09.
  34. a eelpool märgitud kalapüügiloa alusel Peipsi järvel mõrraga kalapüüki kinnitab ka väljavõtted OKAS andmebaasist (väärteotoimik tl 70). OKAS andmebaasi väljavõttest nähtub, et Roman Mitt on kalapüügiloa nr JÕ180095 alusel 14.09.
  35. a püüdnud nii ahvenat, koha kui ka latikat ning on kalateatel nr 371574 märgitud sadamasse saabumise kellaajaks 19.
  36. Ka menetlusalune isik ise on kinnitanud, et käis 14.09.
  37. a Peipsi järvel mõrda kontrollimas. Kalapüüki teostas ta püügiloa alusel, mis on väljastatud tema ning Boris Sumnikovi nimele. Kala müüb Roman Mitt firmale Rolevar OÜ. Ka Boris Sumnikov on kinnitanud, et Roman Mitt teostab kalapüüki Rolevar OÜ-le kuuluva püügiloa alusel ning kala müüb ettevõttele turuhinnaga. Roman Mitti kinnitusel käib ta tavaliselt kalal koos Boris Sumnikoviga, kuid kõnealusel päeval käis ta mõrdasid kontrollimas koos oma venna xxxxxxxxxxxxxx, sest Boris Sumnikov ei saanud järvele tulla. Järvel käidi xxxxxxxxxxxxxx kuuluva laevaga VLN-
  38. Roman Mitt ei saanud üksinda järvele minna seetõttu, et tema laeva ei juhi. Boris Sumnikovi ütlustest nähtuvalt käiakse Roman Mittiga tavaliselt kalal Rolevar OÜ laevaga GMA-
  39. Nii nähtub OKAS kalateatest 368536 (väärteotoimik tl 92), et püügiloa nr JÕ180095 alusel asetati mõrd müügile 14.08.
  40. a ning Fleet Compleet kaardirakenduste (väärteotoimik tl 93-97) kohaselt tehti seda kalalaevaga GMA-
  41. Väikelaeva detailandmete päringu (väärteotoimik tl 112-113) kohaselt kuulub kalapaat GMA-329 Rolevar OÜ-le. Boris Sumnikov kinnitas, et on küll käinud kalal xxxxxxxxxxxx kalalaevaga, kuid mitte kahekesi koos Roman Mittiga ning xxxxxxxxxxxx laevaga järvel käies on omanik ise alati ka roolis olnud, sest ta ei anna oma alust kellelegi kasutada. Sellesisulisi ütlusi kinnitas kaxxxxxxxxxxxx - oma laeva ta kellelegi ei anna ning kui vaja, läheb ise kaasa. Lisaks nähtub Boris Sumnikovi ütlustest, et tavaliselt ta käibki üksnes koos Roman Mittiga kalal, sest mõlemal on aega sellega tegeleda õhtuti peale tööd. Asjaolu, et Roman Mitt käis 14.09.
  42. a kalal koos xxxxxxxxxxxxxx, on kinnitanud ka xxxxxxxxxxx ise. Järvele läks xxxxxxxxxxx tol päeval venna palvel, kuna tal polnud kellegi teisega minna ning järvele mindi xxxxxxxxxxxxxkalalaevaga. Asjaolu, et kalalaev VLN-022 kuulubxxxxxxxxxxxxxxxx on tõendatud väikelaeva detailandmete päringuga (väärteotoimik tl 109-110). 6 Vaidlust ei ole väärteoasjas selles, et 14.09.
  43. a õhtul kell 19.25 Lohusuu sadamasse saabudes olid keskkonnainspektorid kalalaeval VLN-
  44. vastas. Käesolevas väärteoasjas on keskseks vaidlusaluseks küsimuseks, kas Roman Mittiga oli 14.09.
  45. a kaasas võrke nõudmas Boris Sumnikov või mitte. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt oli lisaks Roman Mittile kalalaevas Boris Sumnikov. Kui laev randus, jäi Boris Sumnikov xxxxxxxxxxxxxx umbes 4 meetri kaugusele. Tunnistaja arvab, et ta rääkis mõlema kalalaevas olnud isikuga, kuid Roman Mitti käest küsis ta püügipäevikut. Keskkonnainspektor eeldab, et vestlus toimus kõigi 4 isiku (kaks keskkonnainspektorit ja kaks kalurit) vahel. Dokumente kaluritelt ei küsitud, sest keskkonnainspektor arvab kalureid tundvat. xxxxxxxxxxx arvab, et inspektorid kõnealusel juhul ei tutvustanud ka ennast, kuna varem on kohtutud. Roman Mitt kindlasti tunneb xxxxxxxxxxxxx ja ka Boris Sumnikov peaks tundma. xxxxxxxxxxk selgitas ütlusi andes, et mina neid tunnen, oleme palju kokku saanud. Ka tunnistaja xxxxxxxx ütlustest nähtub, et kalalaevade kontrollimisel igakord kaluritelt dokumente ei küsita. Piirkonnas töötavad samad inspektorid juba aastaid ning tuttavate kalurite dokumente ei küsita. Käesoleval juhul olid kalurid pika kogemusega ning seega ka inspektoritele teada. Seega on käesolevas väärteoasjas veenvalt tuvastatud üksnes asjaolu, et 14.09.
  46. a käis Peipsi järvel kalalaevaga VLN-022 Roman Mitt. Samas ei ole väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastamist leidnud, et nimetatud kuupäeval käis koos Roman Mittiga kalal just Boris Sumnikov. Kohus leiab, et olukorras, kus sadamasse saabumisel kalalaeval viibinud isikute dokumente ei ole kontrollitud ning seega isikuid tuvastatud, ei saa lugeda tõendatuks, et lisaks Roman Mittile laevas viibinud isik oli just Boris Sumnikov. Kohus leiab, et olukorras, kus keskkonnainspektoritele esitati Roman Mitti ja Boris Sumnikovi nimele väljastatud kalapüügiluba (JÕ180095), ei saa tähendada aga automaatselt, et püügiloal märgitud isikud ka kalalaevas viibisid. Samas tuleb kohtu hinnangul möönda, et kalapüügiloale märgitud nimepaar võis automaatselt kanduda ka koostatud menetlusdokumentidesse. Siinkohal tuleb kohtu hinnangul tähelepanu pöörata ka Boris Sumnikovi antud ütlustele, mille kohaselt käis ta koos Roman Mittiga kalal hoopis 15.09.
  47. a ehk järgmisel päeval, mil keskkonnainspektorid samuti järelevalvet teostasid ja üks kontrollijatest oli xxxxxxxxxxxx(kelle nime tol ajal B.Sumnikov ei teadnud). Kalureid kontrolliti, kuid isikut tõendavaid dokumente ei küsitud. Boris Sumnikovi on kutselise kalurina varasemalt korduvalt keskkonnainspektorite poolt kontrollitud, kuid mitte xxxxxxxxxxxx poolt. Seega 15.09.
  48. a sai olla esimene kord, kui keskkonnainspektor xxxxxxxxxxxxsai Boris Sumnikovi näha. Kuna Boris Sumnikov kutsuti menetlustoimingule alles 2019.a juulis, siis ta koheselt detailidesse ei süvenenud ning kinnitas, et käis 14.09.
  49. a kalal. Kohus peab eluliselt usutavaks Boris Sumnikovi väiteid ka selle kohta, et Rolevar OÜ juhatuse liikmena ostab ta kaluritelt ligikaudu 60-70% Peipsi järvest püütavast kalakogusest ning ettevõtte töötleb päevas mitu tonni kala, mistõttu ei ole vaja tal võtta riski ning päev enne püügikeelu lõppu rikkuda kalapüügieeskirju 38 kala püüdmise nimel. Seega väärteoasjas ei ole veenvalt tõendamist leidnud, et 14.09.
  50. a käis Roman Mittiga kalal just Boris Sumnikov. Võttes arvesse, et süüteomenetluse läbiviimisel on riigil kohustus tõendada isiku süü (KrMS § 7 lg 2), tuleb käesoleval juhul väärteomenetlus Boris Sumnikovi osas lõpetada, kuna väärteoasjas kogutud materjalidega ei ole usaldusväärselt Boris Sumnikovi süü tõendatud. Lisaks ei ole käesolevas väärteoasjas võimalik koguda täiendavaid tõendeid. Kuna kohus ei tuvastanud, et Boris Sumnikov on toime pannud süüteo, tuleb väärteomenetlus lõpetada ka Rolevar OÜ suhtes. Seda põhjusel, et KarS § 14 lg 1 järgi saab juriidiline isik vastutada seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud muuhulgas tema organi liikme poolt juriidilise isiku huvides. Boris Sumnikov on Rolevar OÜ juhatuse liige. Viimati nimetatud asjaolu nähtub Äriregistri väljatrükist (väärteotoimik tl 74). 7 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Keskkonnainspektsiooni 31.10.
  51. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940018000847 tuleb tühistada osaliselt, s.o Boris Sumnikovi ja Rolevar OÜ süüdi tunnistamises ning karistamises ja väärteomenetlus Boris Sumnikovi ja Rolevar OÜ suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
  52. Tunnistaja xxxxxxxx ütluste kohaselt teostasid keskkonnainspektorid 14.09.
  53. a Peipsi järvel kontrolli, kuna tegemist oli võrgupüügi keelu viimase päevaga. Keskkonnainspektorid kontrollisid, et keegi enne õiget päeva ei läheks võrke püügile panema. Vaidlust ei ole ka selles, et enne Lohusuu sadamasse saabumist tegi kalalaev VLN-022 sadama territooriumi vastaskaldal ligikaudu 1 minuti pikkuse peatuse. Nii nähtub tunnistajate xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxütlustest, et kalalaev tegi enne jõkke suundumist lühikese peatuse muuli juures. Menetlusalune isik Roman Mitt on samuti selgitanud, et sadamasse saabudes tehakse jõel koguaeg peatus. Sügisel on jõgi kitsas, vesi madal ning teisel pool jõe ääres ei saa sõita. Muulist olid ligikaudu 1,5-2 meetri kaugusel, kuid kaldal ei käidud. Roman Mitti kinnitusel on Ecofleet kaardirakenduse järgi neil koguaeg nö jõnks samas kohas. Ka tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlustest nähtub, et enne sadamasse saabumist tehti järvel peatus. Selliselt käitutakse koguaeg jõkke sisse sõites peatutakse, vaadatakse kella, et kas randumiseks on aeg õige. Seekord peatuti jõe suudmes, mis on 6-10 meetri laiune, kuid kaldal ei käidud. Peatumise aeg võis olla kuni 30 sekundit, kuna vaadati ainult kella. Fleet Complete kaardirakenduste väljavõtete (väärteotoimik tl 104) kohaselt on kalalaev VLN022 teinud 14.09.
  54. a kell 18.55 peatuse koordinaatidel 59.902159 27.209173 peatuse. Sündmuskoha vaatluse protokolli (väärteotoimik tl 1-24) kohaselt leiti 14.09.
  55. a õhtul (vaatluse algus kell 19.28 ja lõpp 19.46) Jõgeva maakonnas, Mustvee vallas, Lohusuu alevikus Muuli kinnistul koordinaatidel N: 58.94078 E: 27.05487 kolm kasti, mille sees olid kalad. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevatelt fotodelt nr 2, 3 nähtub, et kaks sinist ja üks punane kast kaladega olid paigutatud muuli taha. Seega on kõnealused kolm kasti kaladega leitud sisuliselt samadelt koordinaatidelt, kus eelnevalt enne randumist oli ligikaudu minuti pikkuse peatuse teinud ka kalalaev VLN-
  56. Kuigi nii menetlusalune isik Roman Mitt kui ka tunnistaja xxxxxxxxxxx on üheselt kinnitanud, et enne sadamasse sõitmist jõe suudmes peatust tehes kalalaeval olijatest kaldal keegi ei käinud ning kalakastid võis muuli taha paigutada keegi kolmas isik, ei pea kohus sellesisulisi väiteid eluliselt usutavaks. Siinjuures lähtub kohus tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlustest, mille kohaselt ajal, mil kalalaev VLN-022 randus, teisi kutselisi kalureid jõel ei olnud. Üldse ei olnud järvel sel ajal teisi aluseid. Piirkonda vaadati Mustveest Vasknarva piirini. Piirkonda vaadati sõiduhetkest (alates ligikaudu kella 18.30st) kuni sadamasse jõudmiseni. Keskkonnainspektorid fikseerisid, et jõest edasi polnud ühtegi lainet, mis oleks kinnitanud mõne teise aluse liikumist vees. Ka xxxxxxxxxxx on ise ütlusi andes kinnitanud, et kedagi teist ta samal ajal järvel ei näinud. Lisaks tuleb asuda seisukohale, et muuli tagant leitud kala oli värske ning pandud sinna hoiule vahetult peale selle püüki. Nii nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist kui ka asitõendi vaatlusprotokollist (väärteotoimik tl 25-56) et kalade silmad on läbipaistvad ning lõpused on tumepunased. Ka tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt oli kala värske - osa kaladest veel liigutas, lõpused olid punased, nahk elastne ning silmad selged. Kohtu hinnangul on 1 minut ka piisav aeg selleks, mille jooksul jõuab kalalaevalt kolm kasti kaladega muuli taha tõsta. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt oldi muulile väga lähedal (1,5-2 meetri kaugusel). Seega ei olnud vahemaa, mida tuli kalakastide maha tõstmiseks läbida, pikk. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul asuda veendunult seisukohale, et kastid koos värskelt püütud kaladega tõsteti muuli taha kalalaevalt VLN-022 ehk Roman Mitti poolt. Kohtu veendumusele annab alust asjaolu, et keskkonnainspektorid ei leidnud kalakaste muulilt juhusliku jalutuskäigu ajal, vaid olles läinud kontrollima kalalaeva VLN-022 GPS seadme poolt näidatud liikumisteekonda ja peatuskohta muuli juures(väärteotoimik tl.3, tl.71-73, tl.105). 8 Need on objektiivsed andmed (koordinaadid) laeva liikumise kohta ja neilt koordinaatidelt kalakastid ka leiti. Samadest tõenditest nähtub ka, et kalalaeva VLN-022 liikumisteekond kajastub GPS andmetes selgelt ja arusaadavalt, ilma igasuguste anomaaliateta (nt liikumine kuival maal), millele viitasid menetlusalused isikud oma ütlustes. See tähendab, et ei ole alust rääkida GPS seadme eksitavast näidust ja neile andmetele saab tugineda kui usaldusväärsetele.
  57. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli kahte kasti pandud rääbis ning ühte kasti koha. Vaidlust ei selles, et kalad kaaluti ja mõõdeti keskkonnakaitseinspektor xxxxxxxxxxxxx poolt. Kalade pikkuse- ja massi mõõtmise protokollide (väärteotoimik tl 57-59; 61) kohaselt on keskkonnakaitseinspektor xxxxxxxxxxxxxxx antud mõõtmispädevus 19.06.2018.a käskkirjaga nr 1-1/18/41 „Ametnike nimekirja kinnitamine, kellel on õigus teha Keskkonnainspektsiooni nimel mõõtmisi“ ja juhindudes Keskkonnainspektsiooni peadirektori 30.12.
  58. a käskkirja nr 1-1-/16/69 „Mõõtmise tööde kirjeldused, mõõtmise läbiviimise kord“ nõuetest. Mõõtmisi teostati õhtusel ajal tehisvalgusega siseruumides. Mõõtevahendina kasutati mõõtealust (ID number 1), mille mõõteulatus on 0-600 mm. Mõõtealus on kalibreeritud 26.09.
  59. a, mille kohta on väljastatud kalibreerimistunnistus nr ATRL-14/0243 (väärteotoimik tl 60). Mõõtealusega kala mõõtmine nähtub asitõendi vaatluse protokolli lisas olevalt fotolt nr 4 (väärteotoimik tl 30). Massimõõtmiseks kasutati mitteautomaatkaalu CAS PB-60, mille mõõteulatus on 200g - 60 kg ning milline on esmataadeldud 01.11.
  60. a. Kalade pikkuse mõõtmise protokolli kohaselt on 38 koha pikkuseks mõõdetud 32,5 cm - 42,5 cm. Kalapüügieeskirja lisa 3 (kalade alamõõdud ja mõõtmise nõuded) kohaselt on kehtestatud alammõõdud Peipsi järves koha puhul sabaga (L) 46 cm. Kalade pikkuse mõõtmise protokolli kohaselt tuvastati alamõõdulisi kalu (koha) 38 tk. Kalad pakendati kilekotti ning suleti plommiga B
  61. Kalade massimõõtmise protokolli kohaselt oli rääbist kokku 48,75 kg. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et mõõtetulemused on jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 tähenduses.
  62. KPE § 33 p 1 kohaselt on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves keelatud püüda rääbist 21.augustist 20.juunini. Käesolevas asjas kogutud tõenditega on veenavalt leidnud kinnitust, et Roman Mitt, olles 14.09.
  63. a mõrra nõudmisel saanud 38 alamõõdulist koha ja 48,75 kg rääbist, mille püük oli sel ajal keelatud, peitis märgitud kalakogused enne sadamasse saabumist muuli taha. OKAS andmebaasi väljavõttest (väärteotoimik tl 98) nähtub, et 14.09.
  64. a püügiloa JÕ180095 alusel maale toodava kala koguseks on märgitud ahven 60, koha 5, latikas
  65. KPS § 61 lg 9 alusel 23.12.
  66. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 155 kehtestatud „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 16 lg 10 kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustusega kalaliikide puhul märkida saagi kogust näitavast lahtrist järgmisse lahtrisse pardale tõstetud maale toodava alamõõdulise kala kogus ning lõhe puhul märgitakse samasse lahtrisse sulgudes ka alamõõduliste isendite arv. Seejuures esitatakse andmed nimetatud Korra § 4 lg 1 kohaselt elektrooniliselt või paberdokumendil. Seega näeb kalapüüki reguleeriv normistik ette, et pardale tõstetud maale toodava alamõõdulise kala kogus tuleb märkida rannapüügipäevikusse. Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 20 lg 1 sätestab, et kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi järvel toimuva kalapüügi kohta esitatakse Keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist järgmised andmed: selle kalapüügiloa number, mille alusel püük toimus, ja andmeid edastava kaluri nimi (p 1); sadamasse või randa saabumise aeg ja täpne koht (p 2); püütud kala hinnanguline kogus kilogrammides liikide kaupa (p 3) ja laeva pardanumber, kui püügil kasutatakse laeva (p 4). Sama sätte lõige 3 kohaselt, kui 9 teadet ei ole võimalik kirjalikult esitada, edastatakse KPS § 20 lg-s 1 nimetatud andmed Keskkonnainspektsioonile valvetelefonil (+372) 633 1313 või valvetelefoni lühinumbril
  67. Kohtu hinnangul tähendab selline andmete esitamise kord, et kalapüük loetakse lõpule viiduks enne sadamasse jõudmist. Kaluri kalapüügiloa alusel püütud kala, selle koguse ja liikide määramise aluseks on kaluri poolt tund aega enne sadamasse jõudmist teatatud andmed. OKAS andmebaasi väljatrükist nähtuvalt eelteade kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 20 lg 1 kohaselt tehti. Menetlusaluse isiku Roman Mitti ütluste kohaselt teeb tema alati järvel olles eelteated. xxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt täidab kalapüügipäevikut isik, kelle loaga püügile minnakse. Esitatud andmetes (eelteates) ei kajastata rääbise ja koha olemasolu. Roman Mitti ütluste kohaselt saadi kõnealusel päeval 50-60 kg ahvenat, mõned kohad ja latikad. Päevikusse oli märgitud umbes 200 kg kala, see kaaluti sadamas ning kõik oli korras. Samas tunnistaja xxxxxxxxxxx on andnud ütlusi, et sel päeval oli saagiks ainult ahven ning seda kast või paar. Seega ei saa kohtu hinnangul pidada xxxxxxxxxxxi ütlusi püütud kala ja selle koguste osas usaldusväärseks, kuna need on vastuolus nii Roman Mitti antud ütlustega, kui ka eelteatega püütud kalade koguste kohta. Seega on väärteoasjas leidnud tõendamist, et Roman Mitt kutselise kalurina on 14.09.2018.a Peipsi järvel mõrraga püüdnud alamõõdulist kala koha ning selle kogus on ületanud kalapüügieeskirja § 34 lg 2 p-s 4 lubatud määra - alamõõdulise kala püük ületas kaaspüügi protsenti lubatud 1%, milleks oli 0,05 kg. Lisaks püüdis Roman Mitt samal päeval 48,75 kg rääbist, kelle püük oli sel ajal keelatud. Sellega on Roman Mitt toime pannud KPS § 85 lg-s 1 sätestatud väärteo. Roman Mittile on kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus 200 trahviühikut ehk 800 eurot. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud asjaolu, et R.Mitt pani toime Kalapüügiseaduse § 71 lg.1 järgi kaks rikkumist: püüdis alamõõdulist koha ja keeluajal rääbist. Kala oli sorteeritud ja kõrvalisse kohta tõstetud. Seega ei saanud see toimuda juhuslikult, vaid otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel on arvestatud keskkonnale tekitatud kahjuga. Kohus leiab, et kutselise kaluri puhul tuleb eeldada kalavarusse ja selle püügi eeskirjadesse lugupidavat suhtumist, täit teadlikkust selle ressursi hoidmisel. Roman Mitti sissetulek kalapüügist (lisaks töötasule põhitöökohal) on umbes 15000 eurot aastas. Seetõttu leiab kohus, et trahv, mis ulatub umbes 5%-ni rikkuja aastasest sissetulekust (kalapüügist), on kohane ja proportsionaalne toimepandud rikkumise eest. Menetluskulud VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses muu hulgas menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 183 lg 1 kohaselt kannab väärteomenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, mistõttu tuleb menetluskulud jätta riigi kanda. Kohus lõpetab väärteoasja menetluse osaliselt, s.o Boris Sumnikovi ja Rolevar OÜ osas, seega kannab eelnimetatud sätete alusel menetluskulud riik. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusosalistel Boris Sumnikovil ja Rolevar OÜ-l oleks tekkinud menetluskulusid. Seega ei määrakohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 3 alusel on menetluskulud valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega, ning riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. 10 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud Roman Mitti kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.