← Eesti

1-20-5637/4

Obsah (4)§ 4231§ 68§ 73§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. august 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-20-5367 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Liine Johannes

§ 4231järgi Juhindudes Kr

MS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1. S. M. süüdi tunnistada

§ 4231järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) kuud.

2.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 27.

– 28. jaanuar 2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista S. M. kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuud ja 28 päeva vangistust. 3.

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui S.

M. ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 13. augustist 2020. 5. Lähtudes Kr

MS § 245 lg 1 p-st 12 ja KrMS § 180 lg 3 kolmandast lausest tuleb jätta menetluskulud riigi kanda.

  1. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde CD-plaat
  2. jaanuari
  3. a patrullpolitseinik Taisto Paju vormikaamera salvestisega. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu S. M. juhtis
  6. jaanuaril 2020 kella 23.38 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx– xxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxx. kilomeetril mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juhtimisõiguseta. Ta on ka varem kahel korral
  7. jaanuaril 2020 ja
  8. jaanuaril 2020 juhtinud mootorsõidukit isikuna, kellel puudub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tõttu.
  9. jaanuaril 2020 kella 23.25 ajal Valga linnas Pikk tänav 1 juures juhtis ta mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juhtis ta mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nende tegudega rikkus S. M. § 90 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani S. M. mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta, s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav S. M. ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa sõlmisid kokkuleppe järgnevas. S. M. tunnistada süüdi

§ 4231

järgi ja teda tuleb karistada vangistusega 2 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 27.

– 28. jaanuar 2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista S. M. kuuluvaks karistuseks 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

§ 73alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui S.

M. pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. 2 S. M.

§ 4231

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsekulu kohtueelses menetluses 321,36 eurot, kaitsekulu kohtumenetluses 32,40 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel tuleb menetluskulud jätta riigi kanda, sest S. M. xxxxxxxxx, ta xxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tal puudub töökoht ja kindel sissetulek. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 242 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde CD plaat 27. jaanuari 2020 patrullpolitseinik Taisto Paju vormikaamera salvestisega. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.