← Eesti

2-18-16010/58

Obsah (12)§ 605§ 478§ 238§ 664§ 606§ 657§ 603§ 172§ 171§ 174§ 696§ 659

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 2. juuli 2020 Tsiviilasja number 2-18-16010 Tsiviilasi GG, RR, LL avaldus M&M Vara

) §-s 2 sätestatud eesmärgiga. Erikontrolli läbiviimine on kõigi menetlusosaliste huvides, sest see võimaldab nii avaldajatel kui ka puudutatud isikutel veenduda ja kinnitust saada analüüsitavate toimingute ja tehingute majandusliku sisu kohta. 4.1.

  1. Samuti on erikontrolli määramine vajalik, et välja selgitada, kas osanikel või ühingul võib olla kahju tekitamisest tulenevaid nõudeid juhataja vastu. Juhatuse liikme vastutus on ajaliselt piiratud (ÄS § 187 lg 3), seega tuleks erikontrolli määramise avalduse läbivaatamise põhjendamatut viivitamist vältida. 4.
  2. Avaldajad tõid esile asjaolud, milles avaldub mõjuv põhjus erikontrolli läbiviimiseks. Kuni oma surmani
  3. jaanuaril 2016 tegutses pärandaja ühingu osanikuna ja osales juhtimises. Avaldajad said osanikeks pärimise teel. Seejärel selgus asjaolusid ühingu tegevuses ja juhtimises, millel pole nähtavat arusaadavat majanduslikku põhjendust. Seetõttu tekkisid küsimused, mida pole lahkhelide tõttu juhatajaga suudetud lahendada. Avaldajate põhjendatud kahtlus tingib vajaduse saada erapooletu arvamus, millised tehingud tegi ühing seotud isikutega, kas need on majanduslikult põhjendatud ja tehtud turutingimustel. Samuti on põhjendatud analüüsida pangast laenu võtmise asjaolusid, kuna selle arvel täideti kohustusi seotud isikute ees. Lisaks tueb analüüsida erinevatel alustel tehtud väljamakseid. 4.
  4. Maakohus määras erikontrolli läbiviijaks audiitori TT, kes ta vastab ÄS § 191 lg-s 3 kirjeldatud tunnustele. JJ ei ole ei audiitor ega vandeadvokaat. 4.
  5. Erikontrolli eesmärk ei ole õiguslik analüüs või võimalike nõuete esitamise hindamine. Küll aga peab erikontrolli läbiviija suutma analüüsida, kas tehingud vastavad majanduslikule otstarbele, on sõlmitud turutingimustel jms. See võib eeldada õiguslikele argumentidele tuginemist. Maakohus kõrvaldas avaldajate küsimustes hulgast õiguse sisu ja tõlgendamist puudutavad küsimused ja määras erikontrolli läbiviijale esitatavad küsimused. 4.
  6. ÄS § 191 lg 3 viimase lause ja

§ 605lg 1 alusel tuleb erikontrolli läbiviimise kulu kanda ühingul.

Maakohus ei pidanud vajalikuks nõuda erikontrolli läbiviija tasu ettemakset, sest erikontroll teenib kõigi osanike huve. 4

(7)MÄÄRUSKAEBUS
  1. Puudutatud isikud I ja II esitasid
  2. veebruaril 2020 ühise määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega jätta avaldus rahuldamata või teise võimalusena - kohustada avaldajaid tasuma erikontrolli kulude katteks kohtu määratud summas ettemaks kohtu nimetatud deposiitkontole. Juhul kui kohtu määratud summat kohtu määratud tähtpäevaks ei tasuta, siis jätta avaldus läbi vaatamata või kolmanda võimalusena - tühistada vaidlustatud määrus osaliselt erikontrolli läbiviija määramise osas ning nimetada erikontrolli läbiviijaks JJ või neljanda võimalusena - tühistada määrus erikontrolli läbiviijale esitatud küsimuste osas ning kohustada erikontrolli läbiviijat erikontrolli aruandes vastama alljärgnevatele küsimustele:
(1)millistel tingimustel on ühing teinud juhataja ja temaga TuMS § 8 tähenduses seotud isikutega tehinguid viimase viie aasta jooksul;
(2)selgitada välja, mis tingimustel toimus ühingu poolt pangast laenu summas 460 000 eurot võtmine (20. juunil 2013);
(3)selgitada välja ühingu ja OÜB vahel kirjalikult ja suuliselt tehtud tehingud. Puudutatud isikud I ja II jäävad seni esitatud vastuväidete juurde, leides et: - - erikontrolli läbiviimiseks puudus mõjuv põhjus ning esitatud küsimused on suunatud eelkõige õiguslike järelduste tegemisele ja majandusliku põhjendatuse väljaselgitamisele, mitte ettevõtte juhtimise või varalise seisundi väljaselgitamisele; maakohus oleks pidanud määrama erikontrolli läbiviijaks riiklikult tunnustatud finantseksperdi JJ, kes tegi madalama hinnapakkumise; maakohus oleks pidanud nõudma avaldajatelt erikontrolli kulude katteks tagatist; erikontrolli teostajale esitatavatest küsimustest tuleb jätta välja kõik hinnangulised küsimused. MENETLUSE EDASINE KÄIK
  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajatele tähtaja sellele vastamiseks. Avaldajad vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  2. märtsil
  4. Puudutatud isikud I ja II esitasid
  5. juulil 2020 taotluse määruskaebuse tagamiseks, paludes peatada vaidlustatud määruse täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Puudutatud isikute I ja II taotlus määruskaebuse tagamiseks jääb rahuldamata.

§ 478

lg 4 esimese lause näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, ei ole alust eraldi reguleerida selle täitmise aega. Koos määruskaebusega esitasid puudutatud isikud I ja II täiendavad tõendid (vandeaudiitor TTi 9. juuni 2020 teabenõue ja maakohtu 29. juuni 2020 elektronkiri).

§ 238lg 1 p 1, § 652 lg 4 ja § 659 alusel jääb taotlus rahuldamata.

Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada, kuid kohus ei võta neid ka toimikusse. 5

(7)9. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku II (juhataja) osas tuleb määruskaebus jätta

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata ja selles osas menetluskulud tema kanda.

Vastavalt

§ 664

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

§ 606

lg 2 kohaselt võivad isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada avaldaja ja juriidiline isik. Seadus ei näe ette, et määrust saaks vaidlustada juriidilise isiku juhatuse liige, kes on menetlusse kaasatud. Seega on puudutatud isiku II osas kaebus ebaõigesti menetlusse võetud. 10. Puudutatud isiku I (ühingu) kaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks ega ühelgi alternatiivselt taotletud viisil muutmiseks. Maakohtu määrus jääb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja ühingu kaebus rahuldamata.

Ühingu kaebuse osas jäävad menetluskulud ühingu kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

  1. Vastuseks kaebuse sisulistele väidetele tuleb märkida järgmist. ÄS § 191 lg 1 kohaselt võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Maakohus tuvastas õigesti, et avaldajad on ühingu osanikud ja ÄS § 191 lg 1 järgne eeldus on täidetud. 11.
  2. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et esile toodud ja tuvastatud asjaolud võimaldavad määrata ühingu erikontrolli. 11.1.
  3. Kohus võib määrata erikontrolli üksnes mõjuval põhjusel. Siiski piisab mõjuva põhjuse olemasoluks, kui taotluse esitaja põhistab (teeb usutavaks) kahtluse olemasolu. Kui avaldaja on tõstatanud põhjendatud kahtluse, et äriühingu juhtorgani liige on tekitanud ühingule kahju, tuleks erikontroll vähemalt üldjuhul määrata. Erikontrolli võib kirjeldatud olukorras jätta määramata vaid juhul, kui selleks esinevad ülekaalukad põhjused (vt Riigikohtu
  4. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-15, p-d 15 ja 16). 11.1.
  5. Käesoleval juhul ajendas erikontrolli taotlemist kahtlus, et ühingu vara ei kasutatud ühingu huvides ja sellega võidi põhjustada kahju. Maakohus leidis õigesti, et sel viisi sisustatud põhjus on mõjuv eelmises alapunktis märgitud tähenduses. Avaldajate küsimused on suunatud ühingu vara kasutuse otstarbekuse väljaselgitamisele. Avaldajad tõid piisavalt esile asjaolud, millele tuginedes nad soovivad erikontrolli läbiviimis, sh ühing on teinud tehingud seotud isikutega, mis ei pruugi olla majanduslikult põhjendatud ega vastata turutingimustele; ühing võttis pangast laenu, millega täideti kohustusi seotud isikute ees; juhatajale on erinevatel alustel tehtud väljamakseid. Neil asjaoludel on tõstatud põhjendatud kahtlus, et ühingu juhtimisega võidi tekitada ühingule kahju. 11.1.
  6. Puudutatud isik I ei esitanud ülekaalukaid põhjendusi, miks peaks erikontrolli jätma määramata. Pigem saab puudutatud isiku I esitatud asjaolude põhjal järeldada, et erikontroll on vajalik. Menetlusosaliste omavaheliste vaidluste arvukus kinnitab erimeelsusi ühingu tehingute osas. Erikontroll võimaldab tekkinud keerulistes suhetes selgust saada. 11.1.
  7. Järelikult leidis maakohus õigesti, et esineb mõjuv põhjus erikontrolli läbiviimiseks. 6

(7)11.2. Erikontrolli läbiviija määramisel ei pea kohus lähtuma odavamast hinnapakkumisest, vaid tuleb kontrollida, kas erikontrolli läbiviija kandidaat vastab seaduses sätestatud tingimustele. Puudutatud isikute I ja II esitatud asjatundja neile tingimustele ei vastanud, mistõttu ei saanud teda erikontrolli läbiviijaks määrata. Maakohus ei ületanud erikontrolli läbiviija nimetamisel diskretsioonipiire. Erikontrolli läbiviija peab andma enda määramiseks nõusoleku (

§ 603

lg 3) ja kohus peab veenduma määratava isiku vastavuses seaduse nõuetele, sh võimes erikontrolli ülesandeid vajalikul määral täita (

§ 603lg 1).

Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda maakohtu määratud erikontrolli läbiviija professionaalsetes teadmistes ja kogemuses ning sõltumatuses. 11.

  1. ÄS § 191 lg 1 ei välista hinnanguliste küsimuste esitamist erikontrolli läbiviijale. Üldjuhul ei ole erikontrolli eesmärk lihtsalt tehingutest ülevaate saamine, vaid nende tehingute sisu ja seaduslikkuse kontrollimine (mh nt selle kontrollimine, kas tehingud tehti turutingimustel). Kui erikontrolli läbiviijalt küsitakse, kas tehingud tehti turutingimustel, peab erikontrolli läbiviija küsimusele vastama, vajadusel hinnanguna. Selline kohustus tuleneb erikontrolli eesmärgist, mis on osanikele ühingu varaga seotud asjaolude kohta sõltumatu arvamuse andmine. Kui erikontrolli läbiviija ei saa mingil põhjusel mõnele küsimusele vastata, peab ta seda aruandes märkima (vt Riigikohtu
  2. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-5516, p-d 12 ja 14). Seega ei ole põhjendatud määruskaebuse etteheide, et vaidlustatud määruses toodud küsimusi ei saa erikontrolli läbiviijale esitada, kuna need on hinnangulised. Maakohus kuulas ka ära erikontrolli läbiviijaks määratud isiku, kes kinnitas, et küsimused on selged ja neile on võimalik vastata. 11.4.

§ 605

lg 2 ei kohusta kohut nõudma avaldajatelt erikontrolli läbiviija tasu katteks tagatist, vaid annab selleks võimaluse. Maakohus selgitas vaidlustatud määruses, miks ta ei pea vajalikuks erikontrolli läbiviija tasu ettemaksu nõudmist. Siinjuures on kohane võtta arvesse, et

§ 172

lg 6 järgi kannab juriidilise isiku erikontrolli läbiviija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. Määruskaebuses ei ole esile toodud, et ettemaksu nõudmine avaldajatelt on erandkorras põhjendatud, nt ühingu varalise seisundi tõttu. Kui ühingul on kohtu hinnangul piisavalt vara, et erikontrolli kulu reaalselt kanda, siis ei ole avaldajate suhtes õiglane ega põhjendatud kohustada neid vastava kulu arvel tegema küllaltki olulises summas ettemakse kohtu arvele. 12. Ühingu määruskaebuse ja selle tagamise taotlusega seonduvad menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 ja § 172 lg 6 esimese lause alusel ühingu kanda.

Juhataja määruskaebuse ja selle tagamise taotlusega seonduvad kulud jäävad analoogia korras

§ 171lg 1 ja § 172 lg 6 teise lause alusel tema kanda (Riigikohtu 7.

novembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-178339, p 15 teine lõik). Maakohus ei määranud vaidlustatud määruses kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine maakohtus

§ 174lg-s 4 sätestatud korras, st pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Maakohtul tuleb anda menetlusosalistele tähtajad menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja neile vastamiseks. 13.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 606

lg 2 alusel võib puudutatud isik I esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. Puudutatud isik II saab

§ 659

kaudu kohalduva § 643 lg 4 alusel esitada kaebuse tema määruskaebuse läbi vaatamata jätmise osas (Riigikohtu 7. novembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8339, p 13). Kaebuse tagamata jätmise ega täiendavate tõendite vastuvõtmisest keeldumise peale ei saa kaevata. /allkirjastatud digitaalsel/ Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.