Tsiviilasi nr 2-20-7816 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2020. a, Tartu Tsiviilasja number 2-20-7816 Ts

§ 410

kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

§ 414

lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Praegusel juhul peab kohus võimalikuks

§ 410ja 414 lg 1 alusel lahendada asi sisuliselt.

Kostja on selgitanud, et enda hinnangul tal elatise tasumise kohustus puudub, ning teatanud, et ei soovi istungil osaleda (tlk 9 ja 11). Seetõttu leiab kohus, et hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sisulise otsuse tegemiseks antud juhul piisavalt välja selgitatud.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 punkti 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Elektroonilise rahvastikuregistri väljavõttest (tlk 5) nähtub, et hageja põlvneb kostjast ning M. A. on määratud hageja eestkostjaks. Seetõtu on kostjal kohustus maksta hageja ülalpidamiseks elatisraha. Kostja väited, mille kohaselt tal puudub elatise tasumise kohustus, kuna ta pole oma last kunagi näinud ega teda kasvatanud, ei ole asjakohased. Elatise tasumise kohustus tuleneb üksnes põlvnemise faktist ning ei sõltu sellest, kes last faktiliselt kasvatab. Oma lapse ülalpidamiskohustus lõppeb isal kas lapse täisealiseks saamisel või teise isiku poolt lapsendamisel. Praegu on K. M. A. alaealine ega ole teise isiku poolt lapsendatud, mistõttu on V. A. tema isana lapse ülalpidamiskohustus. Üksnes see, et lapse eestkostjaks on määratud teine isik, kes teda esindab ja faktiliselt kasvatab, ei välista lapse isa ülalpidamiskohustust.
2. Hageja seaduslik esindaja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist seadusjärgses miinimummääras. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 Lk 2/ 3 Tsiviilasi nr 2-20-7816 pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammääraks oli
3. aastal 584 eurot ning miinimumelatis on seega 292 eurot. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ja tõendeid, mis annaksid alust vähendada elatist alla miinimummäära või mõista välja seadusjärgsest miinimummäärast suuremat elatist. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ning mõista V. A. K. M. A. kasuks välja elatis alates
4. juulist 2020 kuni K. M. A. täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 toodud miinimummääras (see on
5. aastal 292 eurot kuus). Seadusjärgse elatise miinimummäära muutumisel muutub automaatselt ka tasutava elatise suurus. 7.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda ning kohus ka menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3 Lk 3/ 3