2-20-9329/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9329 Tsiviilasi T M hagi M M vastu kohtulahendiga välja mõistetud igakuise elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T M, isikukood XXX; elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja Maarika Kutser, e-post maarika.kutser@gmail.com Kostja M M, isikukood XXX; elukoht XXX Kostja seaduslik esindaja D J, isikukood XXX elukoht XXX Kostja lepinguline andrus@hugo.legal Menetlustoiming esindaja Andrus Post, e-post Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
3. Kinnitada T M hagis M M vastu alljärgnev kompromiss. 1.1 Vähendada alaealise lapse M M kasuks väljamõistetud elatist, mis on vähemalt ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast (välja mõistetud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 05.05.2014.a., tsiviilasjas nr 2-13-60319) kuni 150.-euroni kuus, alates 01.07.2020.a. 1.2 T M kohustub tasuma M M ülalpidamiseks elatist 150.-eurot kuus, alates 01.07.2020.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. 1.3 Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
4. Lõpetada tsiviilasja menetlus seoses kompromissi kinnitamisega.
5. Saata määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus 1 Vastavalt kompromisslepingule jäävad käesoleva tsiviilasja menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebus 3 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
6. Hagiavaldus 29.06.
7. a esitas hageja T M Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja M M vastu kohtulahendiga väljamõistetud igakuise elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu 05.05.
8. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-60319 kinnitatud poolte kompromiss, mille alusel hageja kohustub tasuma kostjale elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras. Hageja soovib väljamõistetud elatise vähendamist 120 euroni kuus, kuna käesolevaks ajaks on hagejale sündinud veel kolm last. Hageja vahetul ülalpidamisel on kokku neli alaealist last ning lisaks tasub hageja kostjale igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Hageja leiab, et käesoleval ajal jäävad hageja vahetul ülalpidamisel olevad lapsed olulisel määral vähem kindlustatuks kui kostja, samuti saab kahjustada hageja enda igapäevane toimetulek. Hageja töötab tislerina, töötasuga 6,50 eurot tunnis (bruto). Sellest ei piisa, et katta kõigi ülalpeetavate vajadusi seaduses sätestatud miinimummääras. Eeltoodust tulenevalt palub hageja vähendada Pärnu Maakohtu 05.05.
9. a määrusega tsiviilasjas nr 213-60319 T M'lt M M ülalpidamiseks kompromissi korras kokku lepitud elatist ning mõista temalt välja elatis 120 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 18.12.
10. a.
11. Kompromissleping 11.08.
12. a esitasid pooled kohtule kinnitamiseks alljärgneva kompromisslepingu. 2.1 Vähendada alaealise lapse M M kasuks väljamõistetud elatist, mis on vähemalt ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast (välja mõistetud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 05.05.2014.a., tsiviilasjas nr.2-13-60319) kuni 150.euroni kuus, alates 01.07.2020.a 2.2 T M kohustub tasuma M M ülalpidamiseks elatist 150.-eurot kuus, alates 01.07.2020.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. 2.3 Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2.4 Pooled lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse vaidlustamise tähtaega 3 kalendripäevale. 2.5 Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud käesoleva kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.
13. Kohtu seisukoht 3.1 Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 3.2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 3.3 TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 3.4 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei 2 ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3.5 Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad käesolevas asja menetluse lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.6 TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad TsMS § 661 lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale. 3.7 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.8 TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.9 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
14. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et tsiviilasjaga nr 220-9329 seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning pooled ei esita menetluskuludega seonduvalt üksteise vastu mistahes nõudeid. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3