Obsah (10)

§ 403§ 5§ 230§ 438§ 378§ 173§ 162§ 177§ 138§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi nr Tsiviilasi Epp Tombak 3. august 2020. a, Tartu kohtumaja 2-18-19203 ALION EST PL OÜ (pankrotis)

§ 403

lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hageja ja kostjad on kirjaliku menetlusega nõustunud.

§ 5

lg 1 ja 2 sätestavad, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg-te 1 ja kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Vastavalt

§ 438

lg 1 sätestatule hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 4

1. Hageja tugineb TMS § 222 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist taotledes Tartu Maakohtu 15.oktoobri 2018.a. hagi tagamise määrusele tsiviilasjas nr 2-18-960 (tl.8-12), millega keelati Piret Kulasalul tasuda L. K. ile kohtulahenditega välja mõistetud võlgnevus ja menetluskulud, arestiti kohtuotsustest tulenevad L.K. i nõuded P.Kulasalu vastu ja keelati L.K. i rahaliste nõuete (võlgnevus ja menetluskulud) P.Kulasalu vastu loovutamine ja pantimine kolmandatele isikutele. L. K. on 12.oktoobri 2018.a. nõude loovutamise lepinguga (tl.61-63) loovutanud kõik nõuded Piret Kulasalu vastu, mis tulenevad Tartu Maakohtu 13.02.2018.a. otsusest ja Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2018.a. otsusest tsiviilasjas nr 2-16-9126 Merje Kõivule. Lepingu kohaselt on nõude omandaja omandanud nõude koos kõigi sellega kaasnevate õigustega, astudes samadesse võlasuhetesse nõude loovutaja asemel kõigi sellest positsioonist tulenevate õigustega. Nõude loovutamise leping on lepingupoolte poolt allkirjastatud digitaalselt 12.10.2018.a., seega ei ole võimalik kahelda lepingu sõlmimises enne 15.10.2018.a. kohtumäärusega hagi tagamise kohaldamist, millega keelati sellise tehingu tegemine. Võlausaldaja L.K. on lepingu sõlmimisega samal kuupäeval teatanud nõude loovutamisest ka võlgnik P.Kulasalule, seega VÕS § 170 järgi on loovutamine toimunud ka võlgniku suhtes (tl.66). Kohtutäituri 17.12.2018.a. otsusest (tl.14-18) nähtub, et nõude omandanud võlausaldaja M.Kõiv on 08.11.2018.a. esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse läbiviimiseks võlgnik P.Kulasalu suhtes Tartu Maakohtu 13.02.2018.a. ja Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2018.a. otsustest tsiviilasjas nr 2-16-9126 tulenevate nõuete sundtäitmiseks. Koos täitmisavaldusega on esitatud Tartu notar Andrus Ruuli poolt 08.11.2018.a. tõestatud avaldus kohtutäiturile loovutatud nõuete õigusjärglasele ülemineku kohta (tl.72-74). Selles dokumendis kinnitavad L.K. ja M.Kõiv, et 12.oktoobril 2018.a. sõlmitud nõude loovutamise lepinguga on kõik L.K. i kui P.Kulasalu võlausaldaja õigused läinud üle M.Kõivule.
2. TMS § 222 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hagi esitatakse TMS § 222 lg 3 kohaselt võlgniku ja sissenõudja vastu. Vaidlust ei ole selle üle, et sissenõudja täiteasjas 084/2018/4594 Merje Kõiv oli omandanud nõude Piret Kulasalu vastu L. K. ilt enne seda, kui 15.10.2018.a. kohtumäärusega keelati L.K. il P.Kulasalu vastu olevate rahaliste nõuete (võlgnevus ja menetluskulud) loovutamine. 5 Võlaõigusseadus (VÕS) § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS ei kehtesta kohustust tõestada notariaalselt lepingut, millega rahaline nõue loovutatakse teisele isikule, seda ka juhul, kui loovutatakse kohtulahendist kui täitedokumendist tulenev nõue. VÕS § 167 lg 4 kohaselt läheb nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi. Tulenevalt TMS § 18 lg 1 võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. TMS § 18 lg 1 täiendab VÕS § 167 lõiget 4, mis kokkuvõttes tähendab, et VÕS § 167 lõikes 4 sätestatud õiguse teostamiseks täitemenetluses võib olla vajalik sõlmida nõude loovutamise leping notariaalselt (vt Riigikohtu
3. septembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-14364, p 10.1). Osundatud määruse p. 10.2 kohaselt on Riigikohus TMS § 18 lg 1 peamise eesmärgina näinud võlgniku huvide kaitset selle eest, et tema vastu ei algatataks täitemenetlust dokumendi alusel, mille ehtsust ei saa kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt kontrollida. Täitedokumendist tuleneva nõude loovutamine peab olema kohtutäituri jaoks lihtsalt ja võimalikult õiguskindlalt kontrollitav. Seega L.K. ja M.Kõiv võisid sõlmida nõude loovutamise lepingu kirjalikult ka ilma notariaalse tõestamiseta, kuid sellisest lepingust tulenevat nõuet ei ole võimalik sundtäita. Kohtu hinnangul ei saa 08.11.2018.a. notari poolt tõestatud avaldus loovutatud nõuete õigusjärglasele ülemineku kohta asendada notariaalselt tõestatud lepingut.
5. Kuid kolmanda isiku hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei saa rahuldada ainuüksi formaalselt alusel – asjaolu tõttu, et sundtäitmine on lubamatu sissenõudja nõudeõiguse tekkimist tõendava dokumendi puuduste tõttu. Hagi rahuldamise eeldusena peab hagejal kolmanda isikuna olema sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus. Kohus on seisukohal, et hageja sundtäitmist takistav õigus tuleneb 15.oktoobri 2018.a. hagi tagamise kohtumäärusest. Osundatud määruse p.2 järgi on hageja kasuks kohaldatud hagi tagamise abinõuna vastavalt

§ 378lg 1 p 4 teisel isikul – antud juhul P.Kulasalul keeld kostja L.K.

ile kohtuotsusega väljamõistetud rahasummade tasumiseks ning p.3 järgi on arestitud L.K. i nõuded P.Kulasalu vastu. Eeltoodud abinõud on kohaldatud tsiviilasjas nr 218-960 tehtava kohtuotsuse täitmise tagamiseks, mis tähendab, et hagejal on õigus kohtuotsuse jõustumisel nõuda otsuse täitmist muuhulgas arestitud nõuete arvelt. Nõude loovutamise 6 tulemusena asendus senine võlausaldaja uuega ning L.K. i nõue P.Kulasalu vastu on üle läinud eriõigusjärgluse korras M.Kõivule. 11. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et P.Kulasalu ei ole kohustust täitnud ei L.K. ile ega ka M.Kõivule. Nõude loovutamise lepingu järgi on nõude omandaja M.Kõiv pidanud nõude loovutajale nõude eest tasuma vastavalt summale, mis nõude omandajale laekub nõude täitmisena võlgnikult. Kuivõrd võlgnik on kinnitanud, et on omalt poolt täitnud hagi tagamise määrust, ehk ei ole võlgnevust tasunud ei esialgsele ega uuele võlausaldajale, siis järelikult ei ole ka M.Kõiv pidanud omandatud nõude eest nõude loovutajale tasuma. Seetõttu ei kahjusta sundtäitmise lubamatuks tunnistamine kohtu hinnangul ka kostja M.Kõivu huve, kuivõrd vorminõude järgimata jätmise tõttu ei oleks tema omandatud nõue P.Kulasalu vastu sundtäidetav. Eeltoodud põhjendustel peab kohus võimalikuks hagi rahuldada ja tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 084/2018/4594 lubamatuks. IV. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega käesolevas asjas hageja. Juhindudes

§ 177lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

Tulenevalt

§ 138

lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja menetluskuludeks on hagilt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivud, kokku 475 eurot, mille väljamõistmist taotleb hageja kostja Merje Kõivult. Riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest ning selle tasumist on kontrollitud (tl.1). Seega tuleb kostja Merje Kõivult hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 475 eurot. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 8