← Eesti

3-18-2141/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2020, Tallinn Haldusasja

§ 96lg 5).

Diara Transport OÜ ei ole maksuotsust vabatahtlikult täitnud ega tasunud ka jooksvaid maksukohustusi. Pangakonto arestimiste tulemusena laekus 0,53 eurot. Viimane laekumine oli 0,03 eurot 12.09.2016. MTA arestis 10.05.2016 korraldusega nr 13-2.9/12199 omandiõiguse üleandmise nõudeõiguse ja rahalised õigused, mis tulenesid Luminor Liising AS ja Diara Transport OÜ vahel sõlmitud liisingulepingust; 4) maksustamisperioode 2014 november kuni 2015 aprill hõlmanud kontrolli käigus on tuvastatud, et Diara Transport OÜ ei soetanud tegelikkuses transporditeenust Semiflora OÜ-lt ja Tehnikaladu OÜ-lt. Diara Transport OÜ kasutas teadlikult Semiflora OÜ ja Tehnikaladu OÜ rekvisiite kandvaid võltsarveid maksueelise saamise eesmärgil enda sisendkäibemaksu arvestuses. Tasumisele kuuluvat käibemaksu vähendati alusetult 8025,32 euro võrra. Võltsarvete kasutamise abil viidi ettevõttest nelja kalendrikuu jooksul välja 26 074,68 eurot. Ettevõtlusega mitteseotud kuludelt jäeti tasumata tulumaks 6818,67 eurot; 2

(8)3-18-2141 5) rikutud on tasumiskohustust. Maksudeklaratsioonidel kajastati ebaõigeid andmeid; 6) Diara Transport OÜ pangakontolt nähtub, et kaebaja kandis perioodil 01.11.2014 kuni 31.12.2015 enda isiklikule kontole 149 887,40 eurot, selgitusega „majanduskulude katteks“ ja „omaniku laenu tagastamine“. Lisaks on 18.–19.01.2016 Diara Transport OÜ pangakontolt sularahas välja võetud 15 730 eurot. Kaebaja on äriühingust teadlikult raha välja viimisega muutnud Diara Transport OÜ maksejõuetuks, mistõttu ei olnud äriühing võimeline enam tasuma maksukohustusi. Kaebaja on seetõttu vastutav nii maksuotsusega määratud kui ka perioodide 2015 juuli kuni 2016 jaanuar täitmata maksukohustuste eest.
  1. XX esitas vastutusotsuse peale vaide, mille MTA jättis 11.10.2018 vaideotsusega nr 61/4198-4 rahuldamata.
  2. XX esitas Tallinna Halduskohtule 12.11.2018 kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-18-2141) järgnevatel põhjustel: 1) Nordea Finance Estonia AS-ga sõlmitud kapitalirendilepingust nähtuvalt on liisinguvõtja Ztransport OÜ (praeguse nimega Diara Transport OÜ) sõlminud lepingu frontaallaaduri JCB 436 HT super hi-lift väärtusega 60 000 eurot (sisaldab käibemaksu) omandamiseks. Nimetatud laadurist on Diara Transport OÜ käesolevaks ajaks välja ostnud suurema osa laaduri väärtusest. See summa on piisav maksukohustuslasel lasuva maksuvõlgnevuse tasumiseks; 2) käesolevaks ajaks ei ole Diara Transport OÜ tegevus ega ka selle varad, aga samuti ka raamatupidamisdokumendid kaebaja mõjusfääris. Frontaallaadur ei ole kaebaja valduses ega kasutuses; 4) kaebaja ei ole tahtlikult tekitanud Diara Transport OÜ-le kahju; 5) MTA väidab ekslikult, et maksukohustuslase esitatud kõik tõendid ei ole usaldusväärsed; 6) kaebaja andis kõik Diara Transport OÜ raamatupidamisdokumendid üle äriühingu uuele omanikule.
  3. MTA taotle vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) korraldus on õiguspärane ja põhjendatud. Korraldusest ja täiendavatest selgitustest nähtub, et maksuvõlg on tasumata. Korraldus ei ole menetluse lõppdokument ning põhjendamiskohustus on sellisel juhul piiratum. MTA on
  4. a-l alustanud Diara Transport OÜ suhtes sissenõudmistoiminguid ning need ei ole siiani tulemust andnud; 2) MTA jääb vaideotsuses ja vastutusotsuses toodud analüüsi ja järelduste juurde.

§ 96lg-s 5 sätestatud formaalsed alused vastutusotsuse tegemiseks on täidetud.

Vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Äriühingu ainukeseks juhatuse liikmeks ja äriühingu igapäevast majandustegevust korraldavaks isikuks oli kaebaja, kes on tahtlikult rikkunud nii deklareerimis- kui tasumiskohustust. Maksudeklaratsioonides esitati teadlikult valeandmeid. Äriühingust võeti välja raha, mida oleks saanud kasutada maksukohustuste täitmiseks. 9. Tallinna Halduskohus jättis 04.12.2019 otsusega kaebuse MTA 18.01.2018 korralduse nr 13-7/00834-1 ja 02.03.2018 vaideotsuse nr 6-1/4009-2 tühistamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 1). Sama otsusega rahuldas halduskohus kaebuse osaliselt ja tühistas MTA 14.08.2018 vastutusotsuse nr 13-7/00834-14 osas, millega XX kohustati tasuma Diara Transport OÜ maksuvõlga perioodi jaanuar 2016 eest 2360, 27 eurot ning vastava perioodi eest tekkinud intressikohustust 1220,73 eurot (resolutsiooni p 2). Halduskohus mõistis MTA-lt XX kasuks välja õigusabikulud 17,35 eurot ja riigilõivu 43,80 eurot (resolutsiooni p 3). Halduskohus põhjendas enda otsust kokkuvõtlikult järgnevalt: 1) 18.01.2018 korralduse nr 13-7/00834-1 ja 02.03.2018 vaideotsuse nr 6-1/4009-2 peale esitatud kaebus tuleb HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätta, kuna korraldus on täidetud ja see on seega sisuliselt ammendunud; 3

(8)3-18-2141 2)

§ 96lg-s 6 sätestatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise, ei esine.

Diara Transport OÜ maksuvõla aluseks olev otsus kehtib; 3)

§ 96

lg 5 seab vastutusotsuse tegemise võimalikkuse sõltuvusse maksuvõla sissenõudmise võimalikkusest. MTA on laaduriga seoses kasutanud oma volitust

§ 130lg 1 p-de 3 ja 4 alusel.

Kuna tegemist on tulevikus tekkiva nõude arestiga, ei ole see käesoleval hetkel sissenõutav.

-st ei tulene MTA-le kohustust oodata vastutusotsuse tegemisega tulevikus tekkiva nõude sissenõutavaks muutumiseni olukorras, kus see ületab

§ 96lg-s 5 sätestatud 3-kuulist tähtaega.

Nimetatud kohustus oleks ka ebamõistlik, kuivõrd sellise määramatu ooteperioodi puhul võiksid realiseeruda ka muud vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis seaks avaliku huvi maksulaekumise vastu põhjendamatult nõrka positsiooni (näiteks võlgniku registrist kustutamine). Asjast ei nähtu, et MTA-l oleks nimetatud laadurisse puutuvalt võimalik rakendada mõnda muud

§-s 130 nimetatud täitetoimingut, mis tagaks nõude kohese sissenõutavuse. Sissenõude pööramise õiguslikku võimalikkust ei osanud kaebaja põhjendada ka 05.11.2019 kohtuistungil; 5) kaebaja väitis kaebuses üksnes seda, et MTA on hinnanud maksuotsuses tõendeid tendentslikult. Kaebaja ei pidanud 05.11.2019 istungil vajalikuks maksuotsusele täpsemaid sisulisi vastuväiteid esitada. Kaebaja on oma väidetes äärmiselt üldsõnaline, toomata välja ühtegi konkreetset tõendit, mille kohta MTA antud hinnang oleks väär; 6) MTA tuvastas õigesti, et Diara Transport OÜ ei ole perioodil november 2014 kuni jaanuar 2015 Tehnikaladu OÜ-lt ja perioodil veebruar kuni aprill 2015 Semiflora OÜ-lt transporditeenust soetanud. Tehnikaladu OÜ ja Semiflora OÜ väljastatud arvetel näidatud tehinguid tegelikkuses ei toimunud ning Diara Transport OÜ oli sellest teadlik. Teenuse sisu puudulik kajastamine arvel ja selle kontrollimatus annab aluse nii sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks kui tulumaksu määramiseks. Maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud; 7) XX rikkus juhatuse liikmena deklareerimiskohustust ning maksu ja intressi tasumise kohustusi. Tema deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumine perioodil november 2014 kuni mai 2015 oli süüline. Tema süü vormiks on tahtlus. Tuvastatud rikkumise ja maksuvõlgnevuse vahel esineb põhjuslik seos; 8) XX ei vastuta maksukohustuse eest, mille tasumise tähtaeg oli 10.02.2016, s.o ajal millal XX ei olnud enam Diara Transport OÜ juhatuse liige. Selle perioodi osas puudub kohustuse rikkumine, mida XX-le ette heita. Seega ei saa XX vastutada maksustamisperioodi jaanuar 2016 maksukohustuse tasumise eest, mille tasumise tähtpäev saabus 10.02.2016. Vastutusotsuses puuduvad põhjendused selle kohta, et kaebaja vastutuse õiguslik alus oleks osaliselt seotud ka tegevjuhi vastutusega; 9) XX vastutab deklareerimiskohustuse ja tasumiskohustuse rikkumise eest seoses maksustamisperioodidel november 2014 kuni mai 2015 tekkinud maksukohustusega, tasumiskohustuse rikkumise eest seoses maksustamisperioodidel juuli kuni detsember 2015 tekkinud maksukohustusega ning seoses intressinõude tasumata jätmisega (30.08.2016 ja 21.06.2018 intressinõude alusel) kokku 57 771,09 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 10. XX esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti 12.11.2018 esitatud kaebus täielikult rahuldamata. Apellant taotleb asjas uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse ning MTA vastutusotsus tühistatakse kokkuvõtlikult järgnevatel põhjustel: 1) võlgnikul on vara olemas (s.o liisingulepingust tulenev nõue). Seetõttu ei saa vastutusotsust teha (

§ 96lg 5); 4

(8)3-18-2141 2) halduskohus väidab ekslikult, et kuna tegemist on tulevikus tekkiva nõude arestiga, siis ei saa seda käesoleval hetkel sisse nõuda. Oluline ei ole, kas nõue on tulevikus sisse nõutav. Tähtis on, et tegemist on reaalse ja piisavalt määratletava nõudega vastutusotsuse tegemise momendil; 3) Diara Transport OÜ 07.08.2018 hinnangust nähtuvalt on frontaallaaduri JCB 436 HT super hi-lift väärtuseks töökorras seisus umbes 30 000,00 eurot. AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaaliga sõlmitud kindlustuslepingust nähtuvalt oli kindlustuseseme frontaallaaduri JCB 436 HT kindlustusväärtuseks perioodil 14.07.2018 kuni 13.07.2019 36 450,00 eurot (kindlustusteatis nr ZC201806120078); 4) MTA arestis 10.05.2016 korraldusega nr 13-2.9/1219 maksukohustuslase omandiõiguse üleandmise nõudeõiguse ja rahalise õiguse Nordea Finance Estonia AS-i vastu. Seega on MTA kindlaks teinud maksukohustuslasel olemasoleva vara (varalise õiguse), mis on piisav maksuvõla tasumiseks. MTA jättis alustatud maksumenetluse võlgniku suhtes pooleli ega ole kasutanud võimalust vara müümiseks; 5) kuna vastutusmenetluse formaalsed eeldused ei ole täidetud, toob see kaasa vastutusotsuse tühistamise. Seega puudub vajadus käsitleda apellatsioonkaebuses vastutusotsuse aluseks olevat maksuotsust võlgniku suhtes, selles kajastatud tehinguid ning ka apellandi süü ja põhjusliku seose tuvastamist võlgniku poolt kahju tekitamises. 11. MTA taotleb vastuses XX apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) MTA alustas Diara Transport OÜ maksuvõla sissenõudmist 26.01.2016 äriühingu pangakontode arestimisega. MTA tegi XX-le vastutusotsuse 14.08.2018, s.t rohkem kui 1,5 aastat pärast esimese sissenõudmise toimingu tegemist.

§ 96

lg-s 5 sätestatud regulatsioon lubab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui on möödunud kolm kuud vastutusotsusega nõutava maksuvõla äriühingult sissenõudmise alustamisest (Riigikohtu 09.10.2019 otsus nr 3-17-991, p 11).

§ 96

lg-s 5 sätestatud vastutusotsuse tegemise eeldus on täidetud; 2) MTA tegi 10.05.2016 korralduse Nordea Finance Estonia AS-le rahaliste õiguste ja vallasasja omandiõiguse üleandmise nõudeõiguse arestimiseks. Korraldusega arestitavaks varaliseks õiguseks on vallasja omandiõiguse üleandmise nõudeõigus, mis on võlgnik Diara Transport OÜ-l sõiduki kapitalirendilepingust ja/või omandireservatsiooniga või muust müügilepingust tulenevalt Nordea Finance Estonia AS-i vastu. Halduskohus on õigesti märkinud, et tegemist on tulevase nõude arestimisega, mis ei olnud vastutusotsuse tegemisel sissenõutav. MTA ei pidanud ootama laaduri JCB 436 HT super hi-lift liisinglepingu lõppemist ehk kui tulevane nõue muutuks sissenõutavaks.

-st ei tule sellist kohustust. Samuti poleks selline kohustus avalikes huvides. 12. MTA esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse resolutsiooni p-de 2 ja 3 tühistamist ning kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) tasumiskohustuse rikkumine perioodi jaanuar 2016 eest ei ole välistatud. Kaebaja oli äriregistri kohaselt Diara Transport OÜ juhatuse liige kuni 25.01.2016; 2) vastutusotsuse tegemine ei ole välistatud äriühingu juhatuse liikmele, kes oma teadliku tegevusega võttis äriühingust raha välja ja kelle eesmärgiks oli muuta äriühing maksude tasumiseks maksevõimetuks ja maksud tasumata jätta, kuid kes deklaratsiooni esitamise ja käibemaksu tasumise ajal ei olnud enam juhatuse liige; 3) endise juhatuse liikme süüliseks tegevuseks võib olla ka äriühingu varalise seisundi halvendamine ulatuses, mis muudab uuel juhatuse liikmel võimatuks maksukohustuse täitmise. Juhatuse liige on tegutsenud süüliselt, kui ta on maksukohustuse täitmata jätmise eesmärgil võõrandanud äriühingu variisikule, et äriühing likvideeritakse. Kui juhatuse liikme volitused 5

(8)3-18-2141 lõppevad enne tasumis- ja deklareerimiskohustuse täitmise tähtaja saabumist, tuleb tuvastada endine juhatuse liige ning õigusvastane tegevus või tegevusetus juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal, mille tagajärjed ilmnevad pärast juhatuse liikme volituste lõppemist; 4) Diara Transport OÜ pangakontolt raha väljavõtmisega on kaebaja tahtlikult tekitanud olukorra, kus äriühing muutus sisuliselt rahatuks ning äriühingul puudus muu vara, mille arvelt maksukohustust täita. 13. XX ei ole MTA apellatsioonkaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 14. XX ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud halduskohtu otsust osas, mis puudutab maksuvõla olemasolu, kaeabaja süüd ja põhjuslikku seost. Kaebaja leiab üksnes, et kuna Diara Transport OÜ-l oli vara, polnud

§ 96

lg 5 alusel võimalik vastutusotsust teha.

§ 96

lg 5 teine lause lubab äriühingu juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse teha, kui äriühingu maksuvõla sissenõudmist on alustatud

§ 130

lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning see pole kolme kuu jooksul õnnestunud.

§ 130lg 1 p 3 sätestab maksuhalduri õiguse pöörata sissenõude rahalisele õigusele.

Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (Riigikohtu 27.11.2012 otsus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap h). Kohtupraktika kohaselt ei eelda vastutusotsuse tegemine, et maksuhaldur oleks enne seaduslikule esindajale vastutusotsuse tegemist ammendanud kõik mõeldavad võimalused maksuvõla sissenõudmiseks maksukohustuslaselt endalt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2015 otsus nr 3-13-1581, p 14 ja 30.06.2017 otsus nr 3-15-1961, p 14). Vastutusotsuse tegemiseks piisab sellest, kui pangakontode arestimine kolme kuu jooksul tulemusi ei anna ning seadus täiendavaid sissenõudmisetoiminguid ei nõua (Riigikohtu 15.12.2016 otsus asjas nr 3-3-1-56-16, p 18). Diara Transport OÜ ei täitnud vabatahtlikult maksuotsust ega tasunud ka jooksvaid maksukohustusi. MTA arestis 26.01.2016 korralduse nr 13-2.7/17479, 18.03.2016 korralduse nr 13-2.7/90280, 02.05.2016 korralduse nr 13-2.7/164851 ja 12.09.2016 korralduse nr 132.7/3239117 alusel äriühingu pangakontod. MTA arestis 10.05.2016 korraldusega nr 132.9/12199 omandiõiguse üleandmise nõudeõiguse ja rahalised õigused, mis tulenevad Luminor Liising AS ja Diara Transport OÜ vahel sõlmitud liisingulepingust. Arestimise tulemusel laekus üksnes 0,53 eurot, sh viimane laekumine 0,03 eurot toimus 12.09.2016. Äriühingul puudus registrisse kantud vara. Vaidlus puudub selle üle, et vastutusotsuse tegemise hetkeks oli äriühingu pangakontode arestimisest möödunud paeaegu kaks aastat ja maksuvõlad olid tasumata. Seega vastutusotsuse tegemise hetkeks ei olnud maksukohustuslane suuteline maksuvõlga tasuma. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

-st ei tulene maksuhaldurile kohustust oodata vastutusotsuse tegemisega tulevikus tekkiva nõude sissenõutavaks muutumiseni olukorras, kus pangakontode arestimine ei ole rohkem kui kolme kuu jooksul tulemusi andnud.

§ 96

lg 5 kohaselt on oluline, et maksumaksja suhtes oleks alustatud maksu sissenõudmist ning selle tulemusena pole õnnestunud kolme kuu jooksul maksuvõlga sisse nõuda. Need tingimused olid praegusel juhul täidetud. Seega on halduskohtu otsus selles osas õiguspärane ja XX apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. II 6

(8)3-18-2141
  1. MTA leiab apellatsioonkaebuses, et vaatamata asjaolule, et XX oli Diara Transport OÜ juhatuse liige kuni 25.01.2016, oli endisele juhatuse liikmele võimalik vastutusotsus teha ka
  2. a jaanuari eest. Halduskohus leidis, et kaebaja ei vastuta maksukohustuse eest ajal, mil ta enam äriühingu juhatuse liige ei olnud.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et juhatuse liikme vastutuse välistab ainuüksi tema juhatuse liikme kohustuste lõppemine enne konkreetse maksudeklaratsiooni esitamise või maksukohustuse tasumise kuupäeva.

§-d 8 ja 40 laienevad ka olukorrale, kus juhatuse liige muudab äriühingu teadlikult varatuks, mistõttu ei ole juriidiliselt isikult maksuvõla sissenõudmine võimalik ning maksukohustus ise ei pruugi olla tekkinud õigusvastaselt (vt Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2019 otsus asjas nr 3-17-2065, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2018 otsus asjas nr 3-13-1362, p 10; 15.11.2013 otsus asjas nr 3-121608). Selgitamaks välja, kas maksukohustuslase seaduslik esindaja vastutab maksuvõla eest, on oluline, et juhatuse liikme volitused kehtiksid vaidlusaluste tehingute tegemise ajal (Riigikohtu 02.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-17-17, p 13) ja intressivõla osas tuleb vaadelda ajavahemikku, mil toimusid põhivõla põhjustanud sündmused (Riigikohtu 16.10.2019 määrus asjas nr 3-19-269, p 9). Juhatuse liikme vastutust ei välista ainuüksi tema juhatuse liikme kohustuste lõppemine enne maksudeklaratsiooni esitamise või maksukohustuse tasumise kuupäeva. Vastupidisel juhul võimaldaks üksnes deklaratsiooni esitamise kuupäevast lähtumine isikul vabaneda juhatuse liikme vastutusest selliselt, et juhatuse liige kutsutakse vahetult enne deklaratsiooni esitamise kuupäeva juhatuse liikme kohalt tagasi. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas

§ 40

eesmärgiga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2020 otsus asjas nr 3-18-1912, p 36; 12.03.2020 otsus asjas nr 3-18-1914 p 13; 03.07.2018 määrus asjas nr 3-18-1082, p 8; Riigikohtu 12.02.2020 määrus asjas nr 3-19-1672, p 23).

  1. MTA on vastutusotsuses AS LHV Pank konto väljavõtetele tuginedes tuvastanud, et Diara Transport OÜ pangakontolt on kaebaja isiklikule pangakontole kantud perioodil 2014 november kuni 2015 november 139 887,40 eurot selgitusega „majanduskulude katteks“ ning 2015 detsembris on kantud Diara Transport OÜ pangakontolt kaebaja isiklikule pangakontole 10 000 eurot selgitusega „omaniku laenu tagastamine“ (dtl 309–342). Lisaks on äriühingu kontolt võetud kahe päeva jooksul (18.–19.01.2016) sularahaautomaadist välja 15 730 eurot (dtl 449). Kaebaja ei ole neid asjaolusid apellatsioonimenetluses vaidlustanud ja ei ole väitnud, et veebruaris 2016 deklareeritud maksukohustus 2630,27 eurot ei tekkinud tema õigusvastase tegevuse tagajärjel. MTA on põhjendatult leidnud, et kui kaebaja ei oleks äriühingust perioodil 2014 november kuni 2016 jaanuar raha välja viinud, oleks Diara Transport OÜ-l olnud võimalik tasuda lisaks 29.03.2016 maksuotsusega määratud maksusummale ka jaanuaris 2016 tekkinud maksukohustused 2630,27 eurot. Seega juhatuse liikme eelnev tegevus oli suunatud maksukohustuse vältimisele, sh äriühingu varatuks tegemisele. Seisuga 10.02.2016 ei olnud Diara Transport OÜ majandusliku seisu tõttu võimeline maksukohustust täitma just vahetult enne maksukohustuse tekkimist juhatusest lahkunud XX tegevuse tõttu. Kuna kaebaja vastutab perioodil jaanuar 2016 (tasumise tähtaeg 10.02.2016) tekkinud maksuvõla eest, on vastutusotsus õiguspärane ka vastavalt põhivõlalt arvestatud intresside 1220,73 euro osas.
  2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus MTA apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse osas, milles halduskohus rahuldas XX kaebuse osaliselt. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab XX kaebuse tervikuna rahuldamata.
  3. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt halduskohtu otsuse, tuleb muuta ka esimese kohtuastme menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kaebaja esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA pole ringkonnakohtule 7

(8)3-18-2141 menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud samuti tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.