2-19-19201/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19201 Tsiviilasi () hagi xxxi () vastu isaduse vaidlustamiseks Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: (isikukood , elukoht xxx, xxx), lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva (Kalashnikov Õigusbüroo, e-post: anastassia@kalashnikov.ee); Kostja: (isikukood xxx, elukoht xxx, xxx, xxx), seaduslik esindaja (isikukood xxx, elukoht xxx, Harjumaa, e-post:). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Hagi rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
2. Lugeda tuvastatuks, et (isikukood ) ei põlvne xxx (isikukood ) ja tunnistada i sünniaktis, milline on koostatud 18.01.2006 Tallinna Perekonnaseisuametis number 264, isa kohta tehtud kanne ebaõigeks.
3. Tunnistada käesolev kohtuotsus tagatiseta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 1). viivitamatult täidetavaks
4. menetluskulud jätta täies ulatuses i kanda ja i menetluskulud jätta tema enda kanda.
5. Kui soovib menetluskulude väljamõistmist ilt, tuleb il esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 10 päeva jooksul peale käesoleva otsuse jõustumist maakohtule.
6. Saata kohtuotsus rahvastikuregistri Perekonnaseisuametile. kande tegemiseks Tallinna Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva 1 jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjaliku menetluses. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue esitas 06.12.2019 Harju Maakohtule hagi i vastu isaduse vaidlustamiseks (tl 1-4). Hagiavalduse kohaselt sündis (hageja) ja i kooselust kostja ehk laps (tl 5). Kostja sünniakti on lapse emana kantud ja isana kantud . Hageja oli kindel, et kostja põlvneb temast, kuid septembris
7. aastal ilmnesid asjaolud, mis absoluutselt välistavad isaduse i suhtes. Hagejal tekkis tõsine kahtlus selles, kas kostja põlvneb just temast. Hageja, kostja ja kostja seaduslik esindaja on läbinud 18.11.2019 DNA ekspertiisi, mille tulemusel ekspert on jõudnud järeldusele, et hageja ei saa olla kostja bioloogiline isa. Hageja palus kohtul tuvastada, et 12.01.2006 sündinud ei põlvne ist ning tunnistada, et ei ole 12.01.2006 sündinud i isa ning teha vastav muudatus ehk märge lapse sünnitunnistuse lahtrisse “ISA”. 13.12.2019 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama osundatud puudused hiljemalt 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. 16.12.2019 kõrvaldas hageja puudused (tl 12-14). 30.12.2019 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kostja vastuväited 09.01.2020 kohtule saadetud vastuses teatas kostja seaduslik esindaja, et kostja võtab tema vastu esitatud hagi õigeks. Kostja on nõus isa kande kustutamisega tema sünniaktis (tl 2021). Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 esimese lause kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hagi kohaselt ilmnesid septembris
8. aastal asjaolud, mis välistavad isaduse i suhtes. Hageja soovib vaidlustada hageja isaduse lapse i suhtes. Hagile lisatud uuringuaktist nr 19TGL0105 (tl 6, pöördel) nähtub, et ei saa olla i bioloogiline isa. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et ei põlvne ist ja hageja nõue kuulub rahuldamisele. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse. 2 Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui poolte õigussuhe on olemuselt selline, et seda ei saa reguleerida kohtuvälise kokkuleppega, ei ole hagi esitamine käesoleva lõike kohaldamise tähenduses hagejale etteheidetav ja kulusid ei saa jätta sel alusel hageja kanda (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 796). Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus leiab, et kuna isadust saab vaidlustada ainult kohtu kaudu, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kui hageja soovib menetluskulude väljamõistmist kostjalt, tuleb hagejal esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 10 päeva jooksul peale käesoleva otsuse jõustumist maakohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3