lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
lg 1 kohaselt.
lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks hageja oma lapsele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. PKS § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem 4 2-19-19502 kindlustatuks kui elatist saav laps.
lg 1 kohaselt, pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
lg 2 kohaselt, otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja palub vähendada kostjatele väljamõistetud elatist kuni 100 euroni kuus ühe lapse kohta. Harju Maakohtu 27.06.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-16774 on hagejalt mõlema kostja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis summas, mis vastab ½-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagejal on lisaks kahele kostjale veel kolm alaealist last, kellele hageja peab ülalpidamist andma. Kuna hageja on taotlenud elatise vähendamist PKS § 102 lg 2 alusel, peab hageja tõendama oma majandusliku olukorra muutumist. Hageja teabe kohaselt on hageja kaks last sündinud pärast 27.06.2016 kohtuotsuse tegemist ja seega võib eeldada, et on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja käesoleva hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast 27.06.2016 kohtuotsusega lõppenud elatiseasja arutamise lõpetamist. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kohus leiab, et lähtudes eeltoodust ei saa pidada kostjatele miinimumsummas elatise maksmist ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamiseks. Kohus ei pea asjakohaseks ja ei arvesta käesoleva asja lahendamisel väiteid ja tõendeid, mis on esitatud asjaolude kohta, mis toimusid või tekkisid enne 27.06.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 215-16774 elatise välja mõistmist, kuna nimetatud asjaoludele on antud hinnang 27.06.2016 otsuses või ei saa vastavalt
Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. PKS § 105 lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-67-17 selgitanud, et üksnes
§-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude 5 2-19-19502 rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (3-2-1-35-17, 32-1-124-15). Kohus andis kostjale 30.01.2020 e-kirjaga tähtaja esitada tõendid oma sissetuleku ja kogu vara kohta, tõendada oma alaealiste laste Xxx ja Xxx ülalpidamiskulud ja tõendada laste Xxx ja Xxx ema sissetuleku suurus ja varaline seisund. Kohus selgitas, et
lg 4 kohaselt, ülalpidamisasjas võib kohus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et võimalik on teha käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelepärimine. Kohus pikendas tähtaega 17.02.2020 e-kirjaga. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma sissetuleku ja kogu vara kohta, oma alaealiste laste Xxx ja Xxx ülalpidamiskulude ja laste Xxx ja Xxx ema sissetuleku suuruse ja varalise seisundi kohta. Hageja on esitanud pangakontode väljavõtted, millega on tõendatud, et tema pangakontodele laekunud rahast peetakse kinni kostjatele elatis täiteasjas nr 008/2017/422. Luminor Panga väljavõttest nähtub, et Palladio Invest OÜ on teinud ajavahemikul 11.09.2017-09.03.2018 üks kord kuus hagejale makse summas 30 eurot selgitusega „töötasu osa alimentide katmiseks“, kokku 180 eurot, mis ei anna ülevaadet hageja sissetuleku suurusest. Kohus tegi
Autoregistri andmetel ei ole hageja omandis sõiduautot. Kohus tegi päringu Maksu- ja Tolliametile ja pankadele hageja sissetuleku kohta alates 01.01.2019. Maksu- ja Tolliameti 09.03.2020 kirja nr 7.1-4/007841-1 kohaselt oli hageja üksi deklareeritud tulu 2019.a pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustuse maksete maha arvamist 3600 eurot ja nähtuvalt maksu kinnipidaja(
Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu hagejale kinnisvara. Samas nähtub kinnistusraamatust, et hagejale on kuulunud korteriomand Tallinnas, xxx, 52,50 m2, mille omanikuna on 25.07.2016 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 01.08.2016 Xxx, kes on hageja teabe kohaselt hageja kolme lapse ema. Kohus ei näe mõistlikku põhjendust kinnisasjast loobumiseks olukorras, kus hagejal on ülalpidamiskohustus mitme lapse suhtes ja 27.06.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-16774 välja mõistetud elatisele lisaks oli välja mõistetud ka elatise võlgnevus kokku summas 4556,66 eurot, mis käesolevaks ajaks on kohtutäituri 30.12.2019 tõendi nr 008/2017/422 kohaselt suurenenud vähemalt 27 473 euroni. Hageja ei ole esitanud teavet korteri võõrandamisest saadud raha kasutamise kohta ja kui hageja ei vajanud korterit elukohana, siis oli tegemist varaga, mille arvelt oleks võimalik ka kostjatele elatist maksta. Arvestades, et korteri uus omanik on hageja elukaaslane, on võimalik järeldada, et tema poolt korteri omandamisega muutus paremaks ainult hageja praeguse perekonna heaolu. Seega ei ole hageja kasutanud sissetuleku väidetava puudumise korral oma vara enda ja kõigi oma laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. 27.06.2016 otsusest tsiviilasjas nr 2-15-16774 nähtub, et hageja oli seotud 12 äriühinguga: OÜ Advaris Consulting (ainuosanik ja juhatuse liige), Palladio Invest OÜ (juhatuse liige), Nidus Consulting OÜ (juhatuse liige), Nikitin Invest OÜ (juhatuse liige), Hohlins OÜ (juhatuse liige), Ecoterra-Design OÜ (juhatuse liige), EL-Antadi OÜ (juhatuse liige), Piter Invest OÜ (juhatuse liige), Casa Solare Pluss OÜ (ainuosanik ja juhatuse liige), Rahvusvahelisele ja siseturismile ning välissidemetele kaasaaitamise rahvusvaheline ühiskondlik organisatsioon (juhatuse liige), Ukrest Consulting OÜ (juhatuse liige), Ukrbaltic Law Office OÜ (juhatuse liige). Kostjad on vastuses hagile esitanud andmed selle kohta, et 02.01.2020 seisuga vastavalt äriregistris toodud andmetele hageja tegeleb aktiivselt äritegevusega ja on seotud 7 ettevõttega: Nikitin Invest OÜ (juhatuse liige), Hohlins OÜ (juhatuse liige), Ecoterra-Design OÜ (juhatuse liige), EL-Antadi OÜ (juhatuse liige), Casa Solare Pluss OÜ (juhatuse liige), Ukrest Consulting OÜ (juhatuse liige), Ukrbaltic Law Office OÜ (juhatuse liige). Samuti nähtub äriregistrist, et aktiivselt tegeleb ettevõtlusega ka hageja elukaaslane, kes on Palladio Invest OÜ ainuosanik ja juhatuse liige (endine juhatuse liige Xxx) ja Luxnails OÜ juhatuse liige (endine ettevõtte ainuosanik ja juhatuse liige Xxx). Kostjate teabe kohaselt on kõikidel nimetatud äriühingutel sama juriidiline aadress, e-post ja kontakttelefon mis on toodud hagiavalduses kui hageja kontakttelefon. Kohus nõustub kostjatega, et on põhjendatud järeldada, et hageja osaleb jätkuvalt nimetatud äriühingute juhtimises. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et hageja osaleb aktiivselt paljude äriühingute juhtimises ja ei saa selle eest väärilist juhatuse liikme tasu, mis võimaldaks hagejal anda oma lastele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Kui hageja kulutab oma aega ja tegutseb vähemalt seitsme äriühingu juhatuse liikmena tasuta, siis oleks selle asemel põhjendatud leida endale muu, tasustatav töökoht. Kostjad on esitanud kohtule teabe hageja poolt esitatud kompromissiettepaneku kohta, mille järgi kostjate loobumisel tagasiulatuvalt välja mõistetud elatisest, on hageja nõus maksma elatist ¼ miinimumsummast ja pärast kostjate täisealiseks saamist ostma igale kostjale vähemalt 21m2 suuruse korteri. Hageja on 16.04.2020 menetlusdokumendis ka ise selgitanud korterite ostmise kava võimalusi läbi äritegevuse. Kohus leiab, et hageja peab oma laste ülalpidamiseks rohkem pingutama. Hageja viide praegusele koroonaviirusest tingitud olukorrale ei ole põhjendatud, kuna hageja ei maksnud elatist kohtuotsusega välja mõistetud suuruses juba mitu aastat tagasi, kuigi hagejal oli kinnisvara, mille arvelt oleks saanud elatist maksta. Kostjad on kohtule esitanud Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2020 määruse kriminaalasjas nr 1-20-2070
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud
Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigikohus on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137. Seega hindab kohus tulenevalt
Kostjate menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjatele õigusabi 4 tundi tunnihinnaga 80 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas asjaoludega tutvumist, hagile vastuse koostamist ja esitamist, uute asjaolude väljaselgitamist, uurimist ja täiendavate seisukohtade esitamist. Tsiviilasja toimiku andmetel on kostjate menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabi kostjate lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud kostjate esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht) tervikuna arvestades peab kohus lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ja vastavat ajakulu 4 tundi, põhjendatud ja vajalikuks. Kohus määrab juhindudes
, § 144, § 173 - § 177 kostjate menetluskulud kindlaks kokku summas 320 eurot.
lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad on viivise väljamõistmist taotlenud.
lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Hageja eest on Xxx tasunud 10.12.2019 riigilõivu 300 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt, riigilõivu ei võeta elatise nõudmise ning muutmise hagi läbivaatamise eest.
lg 1 p 1 ja lg 4 kohaselt tagastab kohus enam tasutud riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tagastab kohus riigilõivu hageja avalduse alusel, milles on märgitud kellele tuleb riigilõiv tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.