← Eesti

2-19-2292/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 23.

  1. 2019.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-19-2292 Tsiviilasi Xxx ja Xxx hagi Xxx vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind hagi hind 3330.- eurot Xxxhagi hind 2430.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja I: (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja II: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx 12916); Hagejate seaduslik esindaja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx ); Hagejate lepinguline esindaja: advokaat Yulia Zaitseva Kostja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja advokaat Äili Rodi Kohtuistungi toimumise aeg 31.10.2019 esindajad Menetluse liik RESOLUTSIOON
  2. Jätta rahuldamata ja Xxxhagi Xxxvastu elatise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
  3. Jätta ja Xxx menetluskulud nende endi kanda.
  4. Jätta Xxx menetluskulud tema enda kanda.
  5. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hagejate nõue ja selle põhjendused.
  6. Xxxja Xxxabielust sündisid 28.07.2012 poeg ja 05.01.2016 tütar Xxx(tõendavad laste sünnitunnistused).
  7. Xxxja Xxxabielu lahutati 27.03.2018 (tõendab abielu lahutamise tõend).
  8. Laste isa suhtleb lastega regulaarselt, kuigi vanemad vaidlevad selle üle kui suure protsendi ajast veedavad lapsed isaga ja kui palju emaga. Laste ema sõnul suhtles isa lastega 2018.a. kaootiliselt, nii nagu talle sobis, alates 2018.a. detsembrist on lapsed isaga igal pühapäeval alates kella 12-st kuni kolmapäeva hommikuni, pärast seda on lapsed emaga kuni pühapäeval kella 12.00-ni. Kuna lapsed veedavad osa nn isa ajast ka koos hoidjaga või on lasteaias/koolis ning magavad, veedab isa tegelikult lastega vaid 17 % ajast, mitte 40 % nagu tema väidab.
  9. Pooled ei vaidle selle üle, et laste ülalpidamiskulusid peavad mõlemad vanemad kandma võrdselt ning vanemate võrdsuse proportsioonist kõrvale kaldumiseks alused puuduvad.
  10. Pooled ei vaidle ka selle üle, et vanematel on piisavalt vara, et oma lapsi vajalikus määras üleval pidada.
  11. Hagejate sõnul maksis kostja enne hagi kohtusse esitamist ja kohtumenetluse ajal loodusloo ringi tasu 20 eurot, nii kaua kui laps seal ringis käis, lasteaiatasu 65 eurot, eelkooli tasu 45 eurot, kuni xxx kooli minekuni ning klaveritundide eest 80 eurot kuus. Xxxeest tasus kostja lasteaiatasu 65 eurot.
  12. Hagejate ülalpidamiskulud koosnevad kummagi lapse osas järgmistest summadest: ülalpidamiskulud: kulutused ABA teraapiale (teraapia Aspergeri sündroomiga lapsele) 200 € kulutused psühholoogidele ca 80€ lasteaia tasu 65 € eelkoolitasu 45 € lasteaias kogutavad tasud 20 € huviringid (judo 39 €, klaver 160 €, loodusmuuseum 30 €) elamiskulud 50 € toiduraha 170 € Lk 2

(8)hügieenitarbed 15 € riided ja jalanõud 100 € transpordikulu 240 € (kahe lapse peale kokku) juuksur 15 € vitamiinid, ravimid ja hambaarst 30 € sõprade sünnipäevadega seotud kulud 40 € iga-aastane kulu xxx sünnipäeva tähistamisele 300 € kulud seoses reisimisega 1 kord aastas, sh suvelaager 500 € Hageja palub kostjalt välja mõista ülalpidamiskulude katteks 370 eurot, olles seisukohal, et lapse osalemine MTÜ Eriline Lapsepõlv korraldatavas ABA teraapias on lapse jaoks väga oluline, sest tal on diagnoositud Aspergeri sündroom. Xxxülalpidamiskulud: lasteaia tasu 65 € lasteaias kogutavad tasud 20 € kulud seoses psühholoogiga 20 eurot huviringid 25 € elamiskulud 50 € toiduraha 170 € hügieenitarbed 15 € riided ja jalanõud 100 € transpordikulu 240 € (kahe lapse peale kokku) juuksur 15 € vitamiinid, ravimid ja hambaarst 30 € sõprade sünnipäevadega seotud kulud 40 € iga-aastane kulu Laura sünnipäeva tähistamisele 300 € kulud seoses reisimisega 1 kord aastas 500 € kulud seoses lapsehoidja teenuse kasutamisega 400 – 700 eurot kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista Xxxülalpidamiseks elatise seaduses sätestatud miinimummääras ehk 270 eurot kuus.
  1. Hageja on seisukohal, et asjaolu, et kostja on avanud lastele väärtpaberikontod, käesoleva vaidluse lahendamisel tähtust ei oma, samuti see ei oma tähtust, et isa ostab lastele riideid ja jalanõusid, mida lapsed kannavad ja kasutavad siis kui lapsed on isa juures. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata või vähemalt arvestada sellega kui palju on lapsed proportsionaalselt temaga ja kui palju emaga.
  2. Kõigepealt on kostja seisukohal, et lastel on vahelduv elukoht, sest lapsed on temaga 40 % ajast ja emaga 60 % ajast ning ajal mil lapsed on tema juures peab ta lapsi vahetult üleval, s.o. kindlustab lapsed eluasemega, annab lastele süüa, ostab neile jalanõusid ja riideid ning kindlustab lapsed kõige muu eluks vajalikuga.
  3. Järgmisena märgib kostja, et ta maksis xxx loodusringi tasu 20 eurot, nii kaua kui laps ringis käis, lasteaiatasu 65 eurot, eelkooli tasu 45 eurot, ning klaveritundide eest 80 eurot Lk 3
(8)kuus, samuti Xxxeest lasteaiatasu 65 eurot. Seega pidas ta lapsi vahetult üleval ka nimetatud kulusid kandes.
  1. Laste ülalpidamiskuludest vaidlustab kostja Xxx teraapiakulu 200 eurot ning leiab, et see ei ole lapsele ette nähtud ega tõestatud teraapia vorm, kuhu hageja ema last viib. Samuti leiab kostja, et laste transpordikulu 240 eurot kahe lapse kohta on samuti liiga suur ning käesolevaks ajaks on ära langenud 65 eurot lasteaia tasu ja eelkoolitasu 45 eurot ning lasteaias kogutavad tasud 20 eurot, sest Xxx käib koolis. Ka laste kulud juuksurile 15 eurot ning vitamiinidele, ravimitele ja hambaarstile summas 30 eurot on kostja sõnul ülepaisutatud.
  2. Kostja sõnul on põhjendamatu nõuda elatise kaudu temalt ka laste reisikulude kandmist, eriti arvestades kulude suurust, sest reisidel käivad lastega mõlemad vanemad, mistõttu peaks kumbki vanem ka reisid ise kinni maksma. Samamoodi peaks kumbki vanem kandma ka laste sünnipäevapidude kulud, sest vanemad korraldavad lastele sünnipäevapeod eraldi. Ka lapsehoidja teenuse kasutamise kulu peaks kandma kumbki vanem ise, kui ta vastavat teenust vajab.
  3. Kostja palub arvestada ka sellega, et ta on avanud mõlemale lapsele väärtpaberikontod, kuhu ta on kandnud laste jaoks märkimisväärsed summad. Kohtuotsuse põhjendused.
  4. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  5. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17, Riigikohtu
  6. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.
  7. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha laste esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  9. mai
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  11. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on Lk 4
(8)kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
  1. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). PKS § 100 lg 4 sätestab aga, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma laste ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust.
  2. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kui suured on hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus arvestades hagejate poolt esile toodud hagi põhistusi, esitatud tõendeid, mis tõendavad laste kulutusi ja kostja vastuväiteid. Kohtu hinnangul on nimetatud vaja kohtuotsusega tuvastada, sest hagejad väidavad, et nende ülalpidamiskulud kuus on suuremad kui seaduses sätestatud kahekordne elatise miinimummäär. Asjaolu, et üks hagejatest nõuab kostjalt elatist miinimummääras, laste kulude tõendamise ja kindlaks tegemise seisukohalt tähtsust ei oma. Kohus arvestab laste kulude kindlaksmääramisel muuhulgas ka sellega, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mis on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus on järgmised: eluasemekulu 50 eurot – vaidlus puudub; kulud toidule kodus 170 eurot – vaidlus puudub, tõendavad ka ostutšekid; kulud seoses laste lasteaias käimisega (lasteaia kohatasu + söögiraha + lasteaias kogutava rahaga ) 85 eurot - vaidlus puudub; kulu seoses Xxx eelkoolis käimisega 45 eurot – vaidlus puudub; kulu seoses Xxx huviringides osalemisega 210 eurot – vaidlus puudub; kulutused hügieenile, juuksurile, vitamiinidele ja ravimitele 40.- eurot. Kohus on seisukohal, et igal inimesel on vaja ennast pesta, milleks kulub seepi ja šampooni, ning reeglina käivad ka inimesed vähemalt paari kuu tagant juuksuris ja on vahel ka haiged või vajavad tervise turgutuseks vitamiine, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud kulu lapse hügieeni ja tervise eest hoolitsemiseks kuus kokku 40.- eurot. Kohtu hinnangul ei tõenda ka hagejate poolt esitatud ostutšekid, et need kulud oleks suuremad, sest ostudel märgituid kaupa ei pea ostma igakuiselt. Hambaravi on aga Eesti Vabariigis alla 19- aastastele lastele tasuta, mistõttu seda kulu vanemad kandma ei pea; kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot. Arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis ning seda, et lapsed elavad kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja, et lapsed on kasvueas, mistõttu on vaja nende garderoobi sageli ka uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulutada 100 eurot kuus, sest vaatamata eeltoodule ostetakse riided ja jalanõud siiski sesoonselt, mitte igaks kuuks uued, ning aegajalt on võimalik kasutada ostetud riideid ka paar hooaega järjest. Pooltel puudub ka sisuline vaidlus kulude suuruse osas ning kantud kulutusi tõendavad esitatud ostutšekid; Lk 5
(8)transpordikulu 50 eurot. Kohus asub seisukohale, et vaieldamatult on vanematel vaja kasutada laste sõidutamiseks aegajalt autot, milleks kulub ka kütust. Kuid arvestades Tallinna linna piire ning seda, et lapsi sõidutatakse reeglina kooli ja lasteaeda ning huviringidesse ja sealt tagasi, peab kohus põhjendatuks arvestada laste transpordikuluks kokku 100 eurot, see on kummalegi lapsele 50 eurot, ega pea suuremas summas transpordikulu põhjendatuks sõltumata hagejate poolt esitatud kütuse ostutšekkidest. Lisaks eeltoodule on ühistransport Tallinnas tasuta; sõprade sünnipäevade kulu 40 eurot – vaidlus puudub. Kõige eeltoodu alusel on põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 870 eurot ja Xxxpõhjendatud ülalpidamiskulu 615 eurot.
  1. Kohus nõustub kostjaga selles, et laste sünnipäevade pidamise kulusid ja reisikulusid ei saa käesoleval juhul laste ülalpidamiskulude hulka arvestada, sest vanemad peavad laste sünnipäevi eraldi ning 300 eurot lapse sünnipäeva pidamiseks kulutada on ka ilmselgelt ülepaisutatud. Samamoodi on ka laste reiside kulude kandmisega. Kui mõlemad vanemad reisivad lastega, on põhjendatud, et kumbki vanematest ostab lastele reisid iseseisvalt ja neid ei arvestata laste ülalpidamiskulude hulka. Iseseisvalt reisikulusid kandes saab kumbki vanem ka otsustada kui kalli reisi ta omale ja lastele ostab ning keda sinna kaasa võtab, näiteks lapsehoidja, nagu soovis teha hagejate ema. Kohus leiab, et ka lapsehoidja teenuse kasutamist ei tuleks arvesse võtta lapse ülalpidamiskulude kandmisel, sest mõlemad vanemad kasutavad lapsehoidja teenust ajal, mil lapsed on nendega ning vastavalt enda ja laste vajadusele. Pealegi ei tööta kumbki lapse vanematest igapäevaselt, mis välistab vajaduse kasutada lapsehoidja teenust sageli ja suures ulatuses. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus, peavad vanemad koos otsustama millistes ringides lapsed käivad, samuti seda millises teraapias osaleb ning kas ja millise psühholoogi abi lapsed vajavad. Kuna Xxxon ise otsustanud viia MTÜ Eriline lapsepõlv poolt läbiviidavasse ABA teraapiasse, kuid kostja sõnul ei ole tegemist riiklikult tunnustatud teraapiaga ja Xxx saab tegelikult riigi poolt tasustatavat rehabilitatsiooniteenust seoses temal esineva raske puudega, ei pea kostja elatise kaudu kinni maksma hageja ema poolt Xxxle valitud teraapiat ega laste psühholoogi teenuseid.
  2. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui palju osaleb laste isa laste ülalpidamisel vahetult. Kohus asub seisukohale, et arvestades asjaoluga, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et vähemalt alates 2018.a. detsembrist on lapsed isaga igal pühapäeval alates kella 12-st kuni kolmapäeva hommikuni ning pärast seda on lapsed emaga kuni pühapäeval kella 12.00-ni, tuleb asuda seisukohale, et kostja peab lapsi üleval vahetult nädalas kolmel ööpäeval ja laste ema seega neljal ööpäeval ehk lapsed on isaga ligikaudu 40 % ajast ja emaga 60 % ajast. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud arvestada lastega koos olemist tundide kaupa, nagu hagejate esindaja seda teinud on, sest aktiivset ja ärkveloleku aega on lastel nii ema kui ka isa juures olles, samuti käib Laura lasteaias ja Xxx käesolevaks ajaks juba koolis mõlema vanema juurest. Ka lapsehoidja teenust on kasutanud mõlemad vanemad. Lisaks eeltoodule tõendavad kohtu hinnangul ka kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid: ostutšekid kauplustest, kostjale esitatud arved laste kaupade tasumise eest, samuti Lk 6
(8)fotod laste kaupadest ning ka hagejate seadusliku esindaja ja kostja kohtuistungil antud ütlused, et kostja peab hagejaid vahetult üleval ajal, mil lapsed on tema juures, st et lastel on olemas kõik vajalik paralleelselt nii ema kui ka isa juures olles. Nimetatu kinnitab, et kostja on taganud lastele kõik elamiseks vajaliku ka isa kodus, kaasarvatud riided ja jalanõud, ning hoolitseb ja peab lapsi üleval kostja poolt väidetud ulatuses. Asjaolu, et isa on ostnud lastele riided ja jalanõud ka tema juures olemise ajaks ja see hagejate esindajale ei meeldi, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust.
  1. Kohus nõustub hagejatega, et väärtpaberikontode avamist kostja poolt lastele ja sinna raha kandmist, ei saa arvesse võtta ülalpidamiskohustuse täitmisena, sest laste ülalpidamiskohustuse täitmine tähendab laste igapäevaste kulude ja vajaduste katmist, mitte laste tulevikku investeerimist.
  2. Arvestades kõike eeltoodut, sh seda, et kohtu hinnangul peab kostja lapsi vahetult üleval 40% ajast ning lisaks sellele maksis kostja enne hagi esitamist ja kohtumenetluse ajal loodusloo ringi tasu 20 eurot, nii kaua kui laps seal ringis käis, lasteaiatasu 65 eurot, eelkooli tasu 45 eurot, kuni Xxx kooli minekuni ning klaveritundide eest 80 eurot kuus ja Xxxeest tasus kostja lasteaiatasu 65 eurot, on kohus seisukohal, et hagi esitamine elatise väljamõistmiseks kostja vastu ei olnud õiguslikult põhjendatud, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Sellist olukorda käesoleval juhul aga esinenud ei ole, mistõttu tuleb ja Xxxhagi Xxxvastu elatise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, v.a. siis kui kohus leiab sama seadusesätte lõike 4 kohaselt, et kulude jätmine poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, on tema suhtes ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käeolevas asjas on hagejateks alaealised lapsed, kelle ülalpidamiseks hagiavalduses elatist nõutakse, on kohtu hinnangul ebaõiglane jätta nende hagi rahuldamata jätmisel kõigi menetlusosaliste menetluskulusid hagejate kanda, millest tulenevalt jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel iga menetlusosalise menetluskulud menetlusosalise enda kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab jätta iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda, ei määra kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine. Lk 7
(8)22. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja puhul Xxxhagi hind 2430 eurot (9 x 270) ja hagi hind 3330 eurot (9 x 370). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.