TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-488 Määruse kuupäev 31.03.2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 27.02.2020. a otsuse nr 624/864-2, 2

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja vaidlustab 27.02.2020. a otsust nr 6-24/864-2, 23/611-2, 2-3/629-2 osas, millega tema taotlus jäeti rahuldamata. Kaebaja selgitab kaebuses, et esitas ka vaide ainult otsuse selle osa peale. Kaebaja soovib, et ta saaks isiklike asjade laos vaadata ja kontrollida üle temale kuuluva seljakoti, mis kaebaja väitel oli terve, kuid nüüd on selgunud, et see on katki. Kaebaja on esitanud oma õiguste kaitseks Tartu Vangla taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja vaideotsuse tühistamisnõude ning kohustamisnõude, mis on lubatavad. Kohus leiab siiski, et kaebaja õigust kontrollida oma asju, mis on paigutatud lattu, on riivatud väheintensiivselt ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kõikidele kaebaja pöördumistele on kohtueelselt vastatud, selgub vastusest kohtunõudele. Tartu Vangla on põhjalikult selgitanud, et juba 27.09.2013 seljakoti kirjeldusele oli lisatud märge – lukk katkine, õlarihma juurest rebenenud (vt määruse punkt 2). Tartu Vangla on põhjendatult keeldunud plommitud koti avamisest. Kui kaebajal tekib põhjendatud vajadus oma seljakotiga ja selle sisuga tutvuda, siis on võimalik vanglale esitada uus taotlus. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus kaebaja õigusi oleks intensiivselt rikutud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt riivatud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks, siis kuulub kaebus tagastamisele

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 121lg 4).

3

1. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse sisuliselt läbivaatamiseks. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata.
2. Kaebaja on koos kaebuse kohtule esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses on märgitud, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses, halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on iseseivalt läbinud kohtueelse menetluse ja korduvalt esitanud kaebusi kohtumenetluses. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kaebaja väide, et ta peab saama kohtumenetluses osaleda võrdsetel alustel vastustaja ja kohtuga, on asjakohatu. Halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul kohustus tõde igakülgselt välja selgitada ja menetlusele ei ole omane võistlevus, nagu see on tsiviil- või kriminaalkohtumenetluses. Kohus peab enda initsiatiivil välja selgitama nii menetlusosalise jaoks soodsad kui ka teda koormavad faktilised asjaolud, samuti avalikku huvi puudutavad asjaolud (

Kommenteeritud väljaanne, Koost K. Merusk, I. Pilving, lk 28). Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohtu menetlusabi keeldumise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse (

§ 119lg 1).

15. Kaebaja on esitanud veel koos kaebusega taotluse liita ühte haldusasja mitu haldusasja, et kaebuste ühine menetlemine võimaldaks nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kohus jätab kaebaja taotluse haldusasjade liitmiseks rahuldamata. Kaebaja ei ole märkinud, millise kohtuasjaga ta sooviks, et käesolev haldusasi liidetakse. Võimalik, et kaebaja peab silmas kohtuasja nr 3-20-407, millele on viidanud nii tema kui Tartu Vangla oma vastustes. Nimetatud kohtuasjas on menetlus pooleli ning vaidlus puudutab veekeedukannu kambrisse väljastamist. Kohus ei pea otstarbekaks menetlusökonoomia seisukohalt ega muul alusel põhjendatuks asjade liitmist. Kaebaja saab esitada soovi korral oma täiendavad seisukohad veekeedukannu väljastamise osas nimetatud pooleliolevas kohtuasjas. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebuste liitmise taotlus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4 5