Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1. Creditreform Eesti OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi A. P. vastu põhivõlgnevuse 140,52 euro; seisuga 18.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivise määraga 8% aastas 38,53 euro ja sissenõudmiskulu 30 euro väljamõistmiseks. Samuti on esitatud nõue välja mõista viivis kuni põhinõudelt alates 19.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt aastas. Hageja nõue tuleneb kostja ja Eesti Energia AS vahel 22.12.2014 sõlmitud elektrilepingust nr 5759530839, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei ole elektrilepingust tulenevat tasumise kohustust täitnud. Leping lõpetati 02.08.2016 ning 04.06.2018 loovutas Eesti Energia AS nõude hagejale. 2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning põhjendab tagaseljaotsuses menetluskulude kindlaksmääramist. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale
lg 1 p 1 ja lg 5 alusel avalikult kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded 12.08.2019. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 3.
lg 1 tulenevalt, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus peab vajalikuks märkida, et
lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist. 2 4.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud kostja vastu samadest arvetest tuleneva nõude, mida kohus lahendas tsiviilasja nr 2-18-127216 all ning milles kohus on teinud 27.09.2019 tagaseljaotsuse. Viidatud tsiviilasjas ja käesolevas tsiviilasjas kostja vastu esitatud nõudes tulenevad samadest arvetest, kuid erinevatest arve kirjetest. Mõlemas asjas on nõude aluseks kostja ja Eesti Energia AS-i vahel sõlmitud võrgu- ja elektrilepingud. Tsiviilasjas nr 218-127216 nõuti põhinõudena tarbitud võrguteenuse, taastuvenergia tasu, elektriaktsiisi tasumist eest tasumist ning tsiviilasjas 2-18-127340 nõutakse elektrienergia tasumist ning seda samade arvete alusel. Hageja on viidanud sissenõudekulu 30 euro väljamõistmise alusena VÕS § 1132 lg 2 p-le1. Selle sätte kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Tsiviilasjas nr 2-18-127216 on hageja nõudnud samuti 30 euro sissenõudekulude väljamõistmist. Kahes hagis on tegemist sisuliselt sama võlaga. Seega on hageja nõudnud sissenõudmiskulude hüvitamist ühelt ja samalt võlalt mitte 30 eurot, vaid 2x30 eurot. Tsiviilasjas nr 2-18-127216 tehtud tagaseljaotsusega on kostjalt hageja kasuks juba mõistetud välja sissenõudekulud 30 eurot. Kohtu hinnangul ei ole samalt võlalt põhjendatud nõuda topelt sissenõudekulusid, seetõttu jätab kohus selles osas nõude rahuldamata. 5.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1;
367 alusel hageja nõude osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 179,05 eurot, millest põhivõlgnevus 140,52 eurot ja sissenõutavaks muutnud viivis 38,53 eurot. Kohus märgib selgituseks, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. 6.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 7.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel 75 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 150 eurot. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kostja suhtes menetluskulu väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Tsiviilasjas nr 2-18-127216 on 27.09.2019 tagaseljaotsusega juba mõistetud kostjalt hageja kasuks menetluskulu kokku 175 eurot (sh riigilõiv hagilt 75 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulud 80 eurot). Kohus märgib, et hagejal oleks jäänud tekkimata praeguse tsiviilasja menetluskulud, kui hageja oleks esitanud samadest arvetest tuleneva võlgnevuse nõude ühes menetluses. Ka hagilt tasutav riigilõiv ei oleks olnud nõuete ühes hagis esitamise korral suurem. Seega on hageja ise 3 tekitanud endale põhjendamatud kulutused taotletud ulatuses. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kostjalt menetluskulu väljamõistmine kostjalt suhtes äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.