← Eesti

2-18-9218/40

Obsah (19)§ 702§ 704§ 317§ 79§ 407§ 423§ 708§ 682§ 703§ 456§ 415§ 306§ 307§ 209§ 416§ 173§ 171§ 168§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-9218 Määruse kuupäev Tartu, 16. september 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Ants Kull ja Kai Kullerkupp Kohtuasi Vladim

§ 702

lg 2 p-dest 2 ja 9, teistmisavaldus on tähtaegne, sest

§ 704lg-s 1 sätestatud tähtaeg hakkas kulgema 20.

veebruaril 2020. Maakohus toimetas põhjendamatult hagiavalduse kostjale avalikult kätte

§ 317lg 1 p 1 alusel, sest ta pidi teadma, et kostja elab välismaal.

Maakohus proovis enne avalikku kättetoimetamist toimetada kostjale hagimaterjale kätte aadressil Tallinn, Sütiste tee 43–141 septembrist novembrini 2018 ning kohtutäituri vahendusel veebruaris

  1. Kostjale tähitud kirjaga saadetud hagimaterjalid tagastati hoiutähtaja möödumisel (tl-d 57, 60, 61) ning kohtutäituri aruandest nähtub, et kohtumaterjale ei õnnestunud kätte toimetada, sest kostja ei viibinud nimetatud aadressil (tl-d 75–76). Kohtutäituri aruandes on märgitud, et
  2. veebruaril 2019 helistas kohtutäiturile vanem naisterahvas, kes nimetas end kostja emaks, ja selgitas kohtutäiturile, et kostja elab Venemaal ja praegu taastub operatsioonist, mistõttu ei saa ta hagimaterjale kätte saada. Vaatamata sellele, et kostja elukoht oli kantud rahvastikuregistrisse, elas ta juba
  3. aastast Venemaal. Hagi oleks tulnud

§ 79lg 1 ja § 86 lg 3 kohaselt esitada võlgniku elukohast lähtudes Venemaal.

Maakohus lahendas põhjendamatult asja

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kuna kohtutäitur edastas kohtule andmed, et kostja ei ela Eestis, oleks maakohus pidanud hagi

§ 423lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata jätma ning lõpetama asjas menetluse.

Lisaks tugineb kohtuotsus ebaõigetele andmetele, hageja nõue on täies ulatuses põhjendamatu, tõendamata ning muu hulgas on nõuded ka aegunud. Kõikvõimalike teenuste eest, mida hageja võis kunagi kostjale 2007.–

  1. aastal osutada, on hageja tasu juba saanud.
  2. Hageja vaidleb avaldajale vastu ja palub jätta teistmisavalduse rahuldamata, leides, et kostja elas kuni surmani Eestis ning ta sai tsiviilasja menetlusest teada enne
  3. veebruarit
  4. Rahvastikuregistri andmetel oli kostja elukoht Eestis. Hageja vastusele lisatud kohtutäitur A. Rebenko aruandest nähtuvalt teavitas
  5. veebruaril 2019 kostja ema telefonitsi kohtutäiturit, et kostja käib sageli Venemaal oma tütre kolme last hoidmas. Kostja soovis koguni teada kohtuistungisekretäri numbrit, et talle enda tervisliku seisundi ja elukoha kohta informatsiooni anda. Vastusele lisatud kostja
  6. juunil 2015 notarile antud kinnitusest nähtub, et tema elukoht on J. Sütiste tee 43–141 ning tal on Eestis alaline elamisluba. Samuti on tsiviilasja nr 2-13-49042 andmete kohaselt kostja elukoht 2

(5)2-18-9218 Eestis, samal aadressil. Kõigil isikutel on kohustus hoolitseda selle eest, et elukohaandmed oleksid rahvastikuregistris täpsed. Avaldaja ei ole teistmisavaldust tähtaegselt esitanud, sest ta teadis kostja võlgadest juba
  1. aasta juunis. Vastusele on lisatud kohtutäituri
  2. juuni 2016 arestimisakt, mille aluseks on kohtuotsus asjas nr 2-15-6228, täitemenetluse võlgnik on kostja ning sissenõudja Belgradi Kinnisvara OÜ. Selle kohtulahendi ja käesolevas asjas tehtud maakohtu lahendi täitmiseks soovitas kohtutäitur algatada kostja isa pärimismenetluse, see algatati
  3. juunil
  4. Kohtuasja nr 2-19-17640 raames sai
  5. novembril 2019 avaldaja esindaja käesolevas asjas teistitava maakohtu otsuse, alates
  6. juulist 2019 esindab ta avaldajat.
  7. Avaldaja esitas
  8. juulil 2020 Riigikohtule taotluse peatada käesolevas asjas tehtud maakohtu otsuse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 025/2019/1935 kuni käesoleva teistmisasja lahendamiseni. Riigikohus peatas
  9. juulil 2020 tehtud määrusega

§ 708lg 5 kohaselt Harju Maakohtu 24.

aprilli

  1. a tagaseljaotsuse täitmise tsiviilasjas nr 2-18-
  2. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb

§ 682

lg 1 järgi koostoimes

§-ga 705 jätta läbi vaatamata. Asi tuleb saata maakohtule tagaseljaotsuse peale esitatud kaja lahendamiseks. 7.

§ 702

lg 1 kohaselt saab hagimenetluse poole avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul ja

§ 702

lg-s 2 sätestatud aluste esinemisel teistmise korras uuesti läbi vaadata jõustunud kohtulahendi. Kolleegium leiab, et praeguses asjas ei ole tagaseljaotsuse teistmine

§ 703

lg 2 järgi lubatud, sest tagaseljaotsus ei olnud teistmisavalduse esitamise ajaks jõustunud. 8. Tagaseljaotsus jõustub

§ 456

lg 3 kohaselt siis, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

§ 415

lg 2 järgi võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse aga kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

  1. Harju Maakohus rahuldas kostja vastu hagi
  2. aprilli
  3. a tagaseljaotsusega. Kohus märkis otsuse resolutsiooni p-s 7, et tagaseljaotsus toimetatakse kostjale avalikult kätte ning lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (tl 85). Teistmisavaldusele lisatud kirjavahetuse kohaselt avaldati väljavõte
  4. aprillil 2019 (tl-d 133–135) ning eelnevat koostoimes

§ 415lg-ga 2 arvestades pidanuks maakohtu otsus jõustuma 11.

juunil

  1. Teistmisavalduse põhjendustest ja kohtute infosüsteemis maakohtu otsuse digiallkirjastatud otsuse failis asuvast jõustumismärkest nähtub samuti, et maakohtu otsus jõustus
  2. juunil
  4. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et iseenesest ei pea kohus olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi

§ 317lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses.

Seda aga üksnes juhul, kui asjaoludest nähtub, et

§ 317lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta.

Kohus saab viimasel juhul tagaseljaotsuses märkida, et see avaldatakse Ametlikes Teadaannetes (vt Riigikohtu 9. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas 3

(5)2-18-9218 nr 3-2-2-9-10, p 11;
  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-13, p 11). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.
  3. Kolleegium leiab, et maakohtu tagaseljaotsus ei jõustunud
  4. juunil 2019, sest tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamise eeldused ei olnud täidetud. Maakohus küll märkis tagaseljaotsuse resolutsiooni p-s 7, et lahend toimetatakse kostjale kätte avalikult, kuid jättis otsuse põhjendustes esitamata enda kaalutlused selle kohta, miks ei ole tagaseljaotsust võimalik muul viisil kätte toimetada. Põhjendused selle kohta, miks maakohus leidis, et tagaseljaotsust ei olnud kostjale võimalik kätte toimetada muul viisil kui Ametlike Teadaannete kaudu, on vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud. Üksnes märge avaliku kättetoimetamise kohta tagaseljaotsuse resolutsioonis ei ole piisav, põhjendustest peaks nähtuma vähemalt see, mida kohus on tagaseljaotsuse muul viisil kättetoimetamiseks teinud. 12.

§ 306

lg 1 ja § 307 lg 1 mõttes puuduvad ka andmed, et tagaseljaotsus oleks kostjale muul viisil kätte toimetatud. Menetlusdokumendi saab lugeda

§ 306

lg 1 ja § 307 lg 1 mõttes kätte toimetatuks üksnes siis, kui kättetoimetamist ettenähtud viisil on võimalik ka seaduses sätestatud vormis tõendada. Seda kinnitab nii

§ 306

lg 2, mille järgi menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud, kui ka § 306 lg 3, mille järgi peab kättetoimetamine toimuma seaduses sätestatud viisil (Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑171‑16, p 19). Kuna tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamise kohta puuduvad andmed, tuleb tagaseljaotsuse jõustumise aja ning kaja esitamise tähtaja arvutamiseks hinnata, millal tagaseljaotsus tegelikult kostjani jõudis

§ 307lg 3 mõttes (vt ka Riigikohtu 21.

veebruari

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-13, p 12).
  2. Teistmisavalduse põhjenduste ja sellele lisatud surmatunnistuse (tl 98, tõlge tl 99) kohaselt suri kostja
  3. juunil 2019 ning puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks eluajal tagaseljaotsusest teada saanud. Avaldaja on pärimisregistri andmetel kostja pärija, kellele sai PärS § 130 lg 1 kohaselt üle minna kostja menetluslik positsioon. Asjaolu, et kostja suri pärast maakohtu otsuse tegemist, eelnevat ei mõjuta, sest kostja suri enne maakohtu otsuse jõustumist ning

§ 209lg 1 kohaselt on menetlusõigusjärglus võimalik menetluse igas staadiumis.

Seega tuleb hinnata, millal sai avaldaja kui kostja üldõigusjärglane tagaseljaotsusest teada.

  1. Teistmisavalduse põhjenduste ja sellele lisatud Maria Smirnova kinnituse (tl 104) järgi sai avaldaja tagaseljaotsusest ja tema ema vastu algatatud tsiviilasjast nr 2-18-9218 teada
  2. veebruaril 2020, mil talle selgitati telefonitsi, et kostja pärimismenetluse algatas hageja, sest tal on jõustunud kohtuotsus, millega on kostjalt tema kasuks raha välja mõistetud. Maria Smirnova kinnituse kohaselt jõudis temani tagaseljaotsus
  3. märtsil 2020, kui hageja saatis selle tsiviilasjas nr 2-19-4195 esitatud seisukoha lisana talle, sest ta esindas nimetatud menetluses avaldajat (tl-d 104; 113–120). Kohtute infosüsteemis puuduvad andmed selle kohta, et tagaseljaotsus oleks avaldajale kätte toimetatud, ning enne
  4. märtsi 2020 ei jõudnud tagaseljaotsus ka avaldaja esindajani, kellele tehti tagaseljaotsus kohtute infosüsteemi andmetel nähtavaks
  5. märtsil
  6. 4

(5)2-18-9218 15.

§ 415

lg 2 ja § 307 lg 3 mõttes ei piisa tagaseljaotsusest teada saamiseks ja kaja esitamise tähtaja kulgema hakkamiseks sellest, et isik on teada saanud kunagisest menetlusest või asjaolust, et tema suhtes on tehtud tagaseljaotsus. Kaja esitamise tähtaeg ei hakka kulgema enne, kui isik on tagaseljaotsuse tervikuna kätte saanud. Eelnevat arvestades ei hakanud kaja esitamise tähtaeg

§ 415lg 2 mõttes avaldaja jaoks kulgema 20.

veebruaril

  2. Arvestades, et kostja esitas teistmisavalduse
  3. märtsil 2020 ning asjaolude kohaselt ei jõudnud tagaseljaotsus temani enne
  4. märtsi 2020, ei olnud maakohtu tagaseljaotsus teistmisavalduse esitamise ajaks jõustunud. Kuna maakohtu otsus ei olnud teistmisavalduse esitamise ajaks jõustunud, tuleb Riigikohtule esitatud teistmisavaldust käsitada avaldaja tagaseljaotsuse peale esitatud kajana. Arvestades, et

§ 416

lg 1 kohaselt esitatakse kaja tagaseljaotsuse teinud kohtule, tuleb avaldaja kaja saata lahendamiseks Harju Maakohtule (vt ka Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-13, p 13).
  3. Avaldaja esitas
  4. juulil 2020 Riigikohtule taotluse peatada käesolevas asjas tehtud maakohtu otsuse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 025/2019/1935 kuni käesoleva teistmisasja lahendamiseni. Kuna Riigikohus käsitas avaldaja teistmisavaldust kajana, ei ole menetluse taastamist veel lõplikult otsustatud, mistõttu tuleb täitemenetlus peatada kuni Harju Maakohtus kaja lahendamiseni. Kehtima jääb Riigikohtu
  5. juulil 2020 tehtud määrus, millega Harju Maakohtu
  6. aprilli
  7. a tagaseljaotsuse täitmine peatati. 18.

§ 173

lg 1 ja § 174 lg 7 järgi tuleb Riigikohtul jaotada ja kindlaks määrata teistmismenetluse kulud. Kuna teistmisavaldus jääb läbi vaatamata ning

ei sisalda selleks puhuks erisätteid, jätab kolleegium

§ 171

lg-st 1 ja

§ 168lg-test 1 ja 2 lähtudes teistmisavaldusega seotud menetluskulud avaldaja kanda.

Riigikohtule esitatu kohaselt ei ole vastaspool kandnud teistmismenetluses kulusid, mistõttu jätab Riigikohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 19. Kuna avaldaja teistmisavaldus jäetakse läbi vaatamata, tuleb kautsjon

§ 149

lg 4 kolmanda lause alusel tagastada.

§ 149

lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tampuu, Ants Kull, Kai Kullerkupp 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.