TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-484 Määruse kuupäev 01.06.2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 04.03.2020. a vastuse nr 624/1006-2

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja ei ole rahul tema kambri uksele paigaldatud aasaga. Kohus kontrollis kaebaja väiteid ning sai vanglalt kinnituse, et 01.06.2020. a seisuga on kaebaja kambri nr 1114 uksele paigaldatud kaks aasa, millest üks asub 80 cm kõrgusel ja teine 115 cm kõrgusel maast. Kinnipeetav saab vangla kinnitusel mõlemaid aasi kasutada, et kambriust kinni tõmmata. Tartu Vangla edastas kohtule pildi kambri uksest, kus on näha aasade paigutuskohad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei saa olla riivatud intensiivselt ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Vangla on paigaldanud tema kambri uksele kaks aasa erinevatele kõrgustele. Isegi, kui kaebaja uksele paigaldati aas viivitusega, ei anna see alust tühistamis- ja kohustamisnõude rahuldamiseks. Kõikidele kaebaja pöördumistele on kohtueelselt vastatud. Tartu Vangla on põhjendatult keeldunud vaide rahuldamisest. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus kaebaja õigusi oleks intensiivselt rikutud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kohtul ei ole alust järelduseks, et aasad ei ole sihipäraselt kasutatavad.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 2 Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt riivatud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks, siis kuulub kaebus tagastamisele

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 121lg 4).

1. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse sisuliselt läbivaatamiseks. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata.
2. Kaebaja on koos kaebuse kohtule esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses on märgitud, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses, halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus jätab taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on iseseivalt läbinud kohtueelse menetluse ja korduvalt esitanud kaebusi kohtumenetluses. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg
3. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohtu menetlusabi keeldumise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse (

§ 119lg 1).

13. Kaebaja on esitanud veel koos kaebusega taotluse liita ühte haldusasja mitu haldusasja, et kaebuste ühine menetlemine võimaldaks nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kohus jätab kaebaja taotluse haldusasjade liitmiseks rahuldamata. Kaebaja ei ole märkinud, millise kohtuasjaga ta sooviks, et käesolev haldusasi liidetakse. Kohus ei pea otstarbekaks menetlusökonoomia seisukohalt ega muul alusel põhjendatuks käesoleva haldusasja liitmist teiste Tartu Halduskohtu menetluses olevate asjadega, kus N. Lebedev on kaebaja. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei eksisteerigi haldusasja, millele teisi kohtu menetluses olevaid haldusasju liita. Seega jääb haldusasjade liitmise taotlus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3