Obsah (6)

§ 29§ 30§ 70§ 114§ 23§ 2

Väärteoasi nr 4-19-357 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2019.a. Tallinnas Väärteoasja number 4-19-357 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Koh

§ 29

lg 1 p 1 alusel täies ulatuses perioodil jaanuar 2011.a kuni 31.03.2013.a toimepandud väärteos. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo menetlustalituse 07.01.2019.a otsus väärteoasjas nr 221018000012 osaliselt, nimelt osas, mis käsitleb Ain Valdmanni käitumises ajavahemikul 07.05.2013.a kuni 02.05.2018.a toimepandud väärteos KVS § 11 lg 1 p 2 tunnuste esinemist ja lõpetada selle rikkumise osas menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Tühistada kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo menetlustalituse 07.01.2019.a otsusele väärteoasjas nr 221018000012 osaliselt, määratud karistuse osas. Teha uus otsus, millega: Korruptsioonivastase seaduse § 19 alusel karistada Ain Valdmanni KVS § 11 lg 1 p 1 rikkumise eest perioodil 07.05.2013.a kuni 02.05.2018.a toimepandud väärteos rahatrahviga 100 (ühesaja) trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 (nelisada) eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetluskulud Ain Valdmanni kaitsja Ain Alvini taotlus väärteomenetluse kulude hüvitamiseks – rahuldada osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt Ain Valdmanni kasuks välja 2230,16 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend eurot ja kuusteist senti) eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Ülejäänud osas jätta menetluskulud Ain Valdmanni kanda. Asitõendid ja salvestised: - kaitsja volikiri, e-kirja koopia ja avalduse koopiad, 2 CD-plaati salvestistega (asuvad väärteotoimikus) – jätta väärteoasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o alates 27.05.2019.a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo menetlustalituse juhtivuurija Enely Kirss koostas 06.11.2018.a. väärteoprotokolli ja ning 05.12.2018.a täiendava väärteoprotokolli, mille kohaselt pani Ain Valdmann, kui Xxxxi juhatajana ametiisikuna tegutseja, perioodil jaanuar 2011.a kuni 02.05.2018.a Xxxxi asukohas Xxxx, toime korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 19 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o toimingupiirangu rikkumise, mis tulenes järgnevast: KVS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; KVS § 11 lg 1 p 2 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada 2 toimingut või otsust. Täpsemalt märgiti rikkumiste osas, et alates 2002.a on Xxxxi töötajad osalenud Xxxx poolt korraldatud koolitustel, seminaridel, ringreisidel nii Eestis kui välisriikides. Ain Valdmann, olles Xxxxi juhataja ning samaaegselt Xxxx juhatuse liige, on andnud käskkirju ameti teenistujate lähetamiseks Xxxx poolt korraldatud üritustele ning/või kooskõlastanud Xxxx esitatud arveid enne väljamakse tegemist alljärgnevalt kokku summas 30 708 eurot. Väärteoprotokollile esitas kaebuse esitaja 21.11.2018.a vastulause, milles taotles menetluse lõpetamist

§ 29

lg 1 p 1, 5, § 30 lg 1 ja § 73 lg 1 p 2 alusel seoses juhatuse liikme ja seotud isiku staatuse puudumisega, tegude aegumisega, toimingupiirangute puudumisega. Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo menetlustalituse juhtivuurija Enely Kirsi poolt 07.01.2019.a koostatud otsusega määrati Ain Valdmannile KVS § 19 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, summas 600 eurot. Otsuse järeldati, et Ain Valdmann, töötades Xxxxi juhatajana ning osaledes ametiisikuna toimingute tegemisel KVS § 7 mõistes seotud isiku – Xxxx – suhtes ning olles teadlik temaga seotud isiku majanduslikust ja muust huvist, rikkus KVS § 11 lg 1 p 1, 2 ning pani toime KVS § 19 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o toimingupiirangu rikkumise. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja lõpetada asjas menetlus. Kokkuvõtvalt ollakse kaebuses seisukohal, et väärteomenetlus tuleks lõpetada põhjusel, et: menetleja on rikkunud väärteootsuse tegemiseks ettenähtud tähtaega; tegu ei ole jätkuva teoga ja need on enamjaolt aegunud; ametiseisundi, juhatuse liikme ja seotud isiku staatuse puudumisega ning toimingupiirangu mitteesinemise tõttu puudub asjas väärteokoosseis; osaliselt tuleb menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta andis ütlusi selle kohta, et oli küll Xxxxi juhataja ning on vastavalt raamatupidamise sise-eeskirjale kooskõlastanud koolitusarved. Xxxx kutsuti ellu vajadusest viia läbi spetsiifilisi koolitusi, mida keegi linnavalitsuse töötajatele pakkuda ei suutnud. Mingit kasu, nagu viitab menetleja ta sellest saanud ei ole. Ta ei nõustunud aga sellega, nagu ta oleks toime pannud korruptiivseid tegusid. Ta soovib, et kohus lahkaks sisuliselt, kas korruptsioonivastane seadus keelas tema osalemise XXXX suhtes arvete kooskõlastamisel või lähetuskäskkirjade väljaandmisel osalemise. Kaitsja jäi kaebuses esitatud seisukohtade juurde ning leidis, et väärteootsus on põhjendamatu ning kordas selle põhistusena valdavalt juba kaebuses esitatud motiive. Kaitsja tõi ka välja, et KVS § 11 lg 1 p 1, 2 rikkumisi ei saanud A. Valdmann kuni 01.03.2013.a episoodides toime panna, kuna sel ajal polnud need teod karistatavad ja vastav analüüs väärteotuses ka puudub. Kaitsja taotles menetluse lõpetamist

§ 29

lg 1 p 1 ja osaliselt ka

§ 30lg 1 alusel.

Samuti taotles kaitsja kaitsjatasude hüvitamist kogusummas 10555,80 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus on põhjendamatu. Kohtuvälise menetleja hinnangul puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks nii

§ 29kui ka § 30 järgi.

Täiendavalt osutas menetleja, et: ka linna sisekontrolör on pidanud A. Valdmanni seotud isikuks, arvete kooskõlastamisega tekkis kommunaalametil kohustus arve tasumiseks; Riigikohus on sedastanud, et peab vähemalt vaid üks KVS § 11 lg 1 märgitud asjaolu. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ja väärteootsus muutmata. Parema jälgitavuse huvides esitab kohus poolte täpsemad seisukohad kohtu põhjenduste juures, käsitletavate teemade kaupa. 3 KOHTU SEISUKOHT Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud osaliselt. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud kirjalike tõenditega ja menetlusaluse isiku ütlustega, mida kohus uuris kinnitust leidnud väärteoprotokollis ja täiendavas väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine Ain Valdmanni poolt alljärgnevalt. Kvalifikatsioon Ajaline kehtivus Esmalt kohus nõustub kaitsjaga selles, et süüksarvatavate tegude ajaperioodi osas oleks pidanud nii väärteoprotokoll kui otsus kajastama nende ajalist kehtivust kuni otsuse tegemiseni, kuid seda ei ole tehtud. Kohus leiab, et tegemist on menetlusnormide rikkumisega, kuid mitte olulise menetlusnormide rikkumisega, vaid rikkumisega, mis on kohtumenetluses kõrvaldatav. Kõnesolevas väärteoasjas on A. Valdmannile ette heidetud väärteootsuse tegemise ajal kehtinud KVS § 11 lg 1 p 1 ja 2 rikkumist. Nimetatud sätted hakkasid selles sõnastuses kehtima nn uue KVS jõustumisega, alates 01.04.2013.a. Samas tuleb tähele panna, et A. Valdmannile on väärteoprotokollis ja väärteootsuses etteheidetud toimingupiirangute rikkumist alates 2011. aasta jaanuarist kuni 02.05.2018.a Seega osalt on vaidlusalused teod toime pandud juba enne uue korruptsioonivastase seaduse jõustumist. Seoses sellega on oluline tähele panna, et kuni 31.03.2013.a kehtinud korruptsioonivastase seaduse (edaspidi ka: 1999 KVS) § 21 lg 1 kohaselt tuli toimingupiirangut mõista, kui keeldu teha korruptiivse tulu saamist võimaldavaid toiminguid. Korruptiivse tulu mõiste tuleneb 1999 KVS üldsätete osast, § 5 lg-st 3, ning selle järgi on korruptiivne tulu majanduslik või muu kasu, mida ametiisik saab teiselt isikult kas avalikult või varjatult korruptiivse teo toimepanemise eest või tulevikus toimepanemise tingimusel. Korruptiivne tegu on 1999 KVS § 5 lg 1 järgi aga ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Eelnevat arvestades tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et varasema KVS järgi oli toimingupiirang sisustatud laiemas mõttes korruptiivse tulu saamise kaudu, seejuures sai korruptiivseks tuluks olla vaid selline kasu, mida on võimalik saavutada korruptiivse teo kaudu. Seega olukorras, kus ei ole sedastatav korruptiivse tulu saamisele orienteeritus läbi omakasule orienteeritud korruptiivse teo, ei ole võimalik ka hälbida toimingupiirangu üldmõistest 1999 KVS § 21 tähenduses ning asuda isiku käitumist toimingupiiranguna sisustama väljaspool §-s 21 expressis verbis sätestatud karistatavuspiiri, 1999 KVS §-dest 22–26 lähtudes. Võttes arvesse vajadust lähtuda karistusseaduses sisalduvate karistatavuspiiride tõlgendamisel KarS § 2 lg-s 1 ja PS§ 23 lg-s 1 sätestatud karistusseaduse määratletuspõhimõttest, peab igaühel olema võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline on sellega kaasnev karistus. Seetõttu tuleb iseäranis karistusõigusnormi sisu selgitamisel esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele (vt nt RKKKo 3-1-1-102-13, p 9). Siinkohal tuleb tähele panna sedagi, et alates 01.04.2013.a kehtiva KVS § 11 lg 1 p-de 1–3 ja lg 2 järgi piisab toimingupiirangu rikkumiseks juba: toimingu või otsuse tegemisest, kui see tehti ametiisiku enda või temaga seotud isiku osas; samuti sellest, kui ametiisik oli teadlik, et enda või 4 temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; või sellest, et ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Samuti rikub toimingupiirangut kõigi nimetatud olukordade esinemisel otsustuse või toimingu tegemise delegeerimine oma alluvatele. Eelnevast nähtub, et uus KVS on oluliselt laiendanud toimingupiirangu üldmõistet ning see ei seostu ainuüksi kitsamalt korruptiivse tulu, isiku kasu ja korruptiivse teo mõistete kaudu. Karistusõigus peab lähtuma PS § 23 lg-tes 1 ja 2 sisalduvast raskendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu keelu ja kergendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu põhimõttest. Kuivõrd 2012 KVS näeb ette laiemad alused isiku karistamiseks, tuleb karistusõiguse ajalise piiritlemise juures lähtuda KarS §-s 5 sätestatud regulatsioonist. Seda väljendab KarS § 5 lg 3, mille kohaselt ei ole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu. Käesolevas asjas ei ole kohtuvälise menetleja esindaja väärteoprotokollis ega -otsuses A. Valdmannile toimingupiirangute rikkumisega seoses tulu, omakasu, majandusliku kasu ega muu kasu saamist etteheitnud. Sellekohaseid tõendeid ei ole ka toimikus. Kohtus on selgunud, et A. Valdmanni tegevus ei olnud 1999 KVS kehtivusajal, § 5 lg 1 määratluse järgi käsitatav korruptiivse teona. Seega ei saa A. Valdmannile 1999 KVS järgi kuni 01.04.2013.a toime pandud tegudes ette heita ka toimingupiirangute rikkumist, sest asjas on tuvastamist leidnud, et A. Valdmann ei ole saanud korruptiivset tulu tegude toimepanemise ajal kehtinud KVS mõttes. Eelnevat arvestades puudub igasugune alus isiku karistamiseks karistatavuspiire laiendava raskema, alates 01.04.2013.a kehtiva, KVS alusel ning kohus lõpetab A. Valdmanni suhtes väärteomenetluses

§ 29

lg 1 p 1 alusel kuni 31.03.2013.a (k.

1. a)episoodides, seejuures viimane selle ajaperioodiga hõlmatud osategudest on väärteoprotokolli kohaselt toime pandud 01.03.2013.a. Ain Valdmann ametiisikuna Kaitsja seisukoht: kaitsja ei ole vaidlustanud, et A. Valdmann on Xxxxi juhatajana töötanud alates xxxx.a. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht: Ain Valdmann töötas alates 03.02.1997.a Xxxxi juhatajana. Ain Valdmann oli ametiisik KVS mõistes, sh kuni 01.04.2013.a kehtinud KVS mõistes. Kohtu seisukoht: KVS § 2 lg 1 sätestab, et ametiisik on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiisiku keskne tunnus – ametiseisund – seisneb KVS § 2 lg 2 kohaselt õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses teha avaliku ülesande täitmisel otsus või toiming, sealhulgas osaleda otsuse tegemises või toimingus või nende sisulises suunamises. Riigikohus on selgitanud, et avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded (nt RKKKo 4-18-616, p 37). Kuni 31.03.2013.a kehtinud KVS § 4 mõistes on ametiisik KVS § 3 lõikes 2 sätestatud ametiseisundit omav (ametiseisund on ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt) riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 2 lg 1 kohaselt on kohalik omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse, sh linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. KOKS § 6 5 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada linnas mh elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, linna teede ehitamist ja korrashoidu. Tulenevalt Xxxxi põhimääruse §-st 1 on amet Tallinna linna ametiasutus, mille tegevusvaldkonnaks on kommunaalvaldkonda kuuluvate avalike teenuste osutamine xxxx ning ameti hallatava asutuse xxxx töö korraldamine (§ 5). Xxxxi ülesanded tegevusvaldkondade raames on kirjeldatud põhimääruse §-s 6. Põhimääruse § 3 lg 2 kohaselt tegutseb Xxxx talle xxxx linna eelarves ette nähtud vahendite piires. Ain Valdmann töötab alates 03.02.1997.a Xxxxi juhatajana. Tema tööülesanded on, tulenevalt põhimääruse §-st 8: juhib ja korraldab ameti tegevust ning vastutab ametile pandud ülesannete täitmise eest; annab oma pädevuse piires riigi ja Tallinna õigusaktide alusel ning nende täitmiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist; teeb tehinguid ja sõlmib kokkuleppeid ametile pandud ülesannete täitmiseks linnaeelarves selleks ettenähtud vahendite piires ja tagab ametihaldusalas finantsdistsipliinist kinnipidamise, sh eelarvevahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise kinnitatud eelarve piires ning eelarves kavandatud tulude täitmise ja laekumise; vastutab ameti eelarvevahendite sihipärase kasutamise eest, ameti haldusala eelarveprojekti koostamise, raamatupidamise korraldamise ja esitamise eest; rakendab abinõusid ameti majandusliku ja tehnilise baasi arenguks ning teenistujate kutseoskuste täiendamiseks; kinnitab ameti asjaajamiskorra ja töökorralduse reeglid; esindab ametit ilma lisavolitusteta suhetes juriidiliste isikutega. Kohtuasjas on tuvastatud, et Ain Valdmann töötas alates 03.02.1997.a Xxxx haldusalas oleva Xxxx juhatajana. Kuivõrd Ain Valdmann täidab Xxxxi juhatajana kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesandeid ning tal on õigus ja kohustus teha KVS § 2 lg 2 sätestatud otsuseid ja toiminguid, omab Ain Valdmann avalike ülesannete täitmisel ametiseisundit, olles ametiisik KVS § 2 lg 1 mõistes. KVS § 7 mõistes seotud isik Kaitsja seisukoht: A. Valdmann ei ole alates asutamisest Xxxxu (edaspidi ka XXXX) juhatuse liige olnud. Kaitsja leiab, et XXXX ja äriühingute osas ei ole seaduse analoogia (mida rakendab menetleja) kohaldatav. XXXX juhatuse liikme tähtaeg on seadusest ja XXXX põhikirjast tulenevalt 3 aastat. Käesoleval juhul ametiaja pikendamist ei esine. Ain Valdmann on valitud juhatuse liikmeks 24.09.2002 (kuni 24.09.2005); 09.10.2007 (kuni 09.10.2010); 20.09.2013 kuni 20.09.2016; 26.06.2017 kuni 27.06.18 avalduseni. Ain Valdmann ei ole olnud juhatuse liige 25.09.2005 kuni 09.10.2007; 09.10.2010 kuni 19.09.2013; 20.09.2016 kuni 25.05.2017. Eriti oluline on, et A. Valdmann ei olnud juhatuse liige 20.09.2016 kuni 25.05.2017.a. Ain Valdmanni ei ole valitud üldkoosolekul nendel perioodidel juhatuse liikmeks, puudub tema enda nõusolek selleks. Asjaolu, et Ain Valdmann perioodil 2010 kuni 2015 majandusaasta aruandeid allkirjastas, ei ole õiguslikku tähendust, kuivõrd A. Valdmannil puudust seadusest tulenev pädevus seda teha. Puudub ka üldkoosoleku otsus, millest võiks kaudselt tuletada, et XXXX liikmete kvoorumiga oleks vastu võetud otsus kinnitada majandusaasta aruanne. Üldkoosolekut ei ole kokku kutsutudki. Kaitsja leiab, et ametiseisundi puudumine on objektiivne ega oma tähtsust kuidas kolmandad isikud äriregistri kannete alusel seda tõlgendavad. XXXX üldkoosolekute otsuseid analüüsides leiab kaitsja, et neis on pikendatud Ain Valdmanni volitusi juhatuse liikmena alates valimise hetkest, mitte tagasiulatuvalt. Ain Valdmann ei ole notariaalseid tehinguid teinud. Kaitsja leiab, et asjaolu, et A. Valdmann juhatas XXXX aastakoosolekuid 20.09.2013, 26.05.2017, on seal teinud ettepanekuid juhatuse koosseisu muutmiseks, tutvustas raamatupidamis- ja tegevusaruannet ning tegevusplaani, allkirjastas koosoleku protokolli, ei anna alust omistada Ain Valdmannile XXXXs ametiseisundit. Kaitsja leiab, et kuivõrd XXXXS § 28 lg 11 säte ei näe ette juhatuse liikme ja 6 XXXX vahel oleva suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes, siis välistab see karistusõigusliku vastutuse. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht: Ain Valdmann oli katkematult XXXX juhatuse liige alates 24.09.2002 kuni 10.05.2018, mistõttu on XXXX temaga seotud isikuks KVS mõistes. Asjaolu, et Ain Valdmann oli katkematult XXXX juhatuse liige on tõendatud: 15.07.2008, 27.06.2013, 27.06.2014, 04.07.2017 ja 04.06.2018 tehtud kandeavaldustega osas, mis puudutab uute juhatuse liikmete valimisi. Muus osas kandeid tehtud ei ole. Ain Valdmanni suhtes on tehtud kaks kannet, 24.09.2002 juhatuse liikme volituste algus ja 27.06.2018 juhatuse liikme volituste lõpp. Ain Valdmann juhatas XXXX juhatuse liikmena XXXX 2013 ja 2017 aastakoosolekuid, kus tutvustas muudatusi juhatuses, tegi ettepanekuid juhatuse liikmete kinnitamiseks/väljaarvamiseks/volituste pikendamiseks; tutvustas XXXX raamatupidamise ja tegevusaruannet, revisjoniakti ja/või tutvustas järgneva aasta tegevusplaani. Kinnitas XXXX juhatuse liikmena XXXX majandusaasta aruanded perioodi 2009 kuni 2015 kohta. Esines korduvalt XXXX juhatuse liikmena koolituste/seminaride pidamisel ja/või lektorina konkreetse päevakorras nimetatud teema käsitlemisel. On aastatel 2016 kuni 2018 esitanud „Asutuse juhi deklaratsioon seotud isikute vahel toimunud tehingute kohta“, millest nähtub, et Ain Valdmann on pidanud XXXX endaga seotud isikuks ning deklareerinud XXXX-ga turutingimustel tehtud tehinguid ajavahemikul 2015 kuni 2017.a. Kohtu seisukoht: Seotud isik KVS § 7 lg 1 p 4 mõistes on isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. XXXXS sätestab, et juhatuse liikme ametiaeg on 3 aastat (§ 28 lg 1 ja 11). Xxxxu põhikirjast ei nähtu, et juhatuse liikme aeg oleks teistsugune kui 3 aastat. Käesoleval juhul on küsimus selles, kas asjaolu, et seadusest ja Xxxxu põhikirjast tulenevalt Ain Valdmann ei oleks saanud olla juhatuse liige pikemalt, kui kolmeaastase perioodi vältel, välistab tema vastutuse karistusõiguslikus mõttes. Kohus leiab, et vastus sellele küsimusele on eitav. Antud asjas tuleb vastata küsimusele, kas Ain Valdmann tuvastatud asjaoludest lähtuvalt jätkas faktiliselt tegutsemist juhatuse liikmena, st tema ametiaeg loeti asjaolude kohaselt vaikimisi kokkuleppel liikmetega ja üldkoosolekuga pikendatuks. Kohus leiab, et kuigi XXXX põhikirja ja XXXXS alusel ei saanud isik olla juhatuse liige üle 3aastase tähtaja, siis tegutses süüks arvatavate tegude ajal Ain Valdmann faktiliselt kui Xxxxu juhatuse liige. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega, et kaudselt tõendavad Ain Valdmanni tegevust jätkuvalt kui juhatuse liikme staatuses oleva isiku tegutsemist järgmised asjaolud: 15.07.2008, 27.06.2013, 27.06.2014, 04.07.2017 ja 04.06.2018 registrisse tehtud kandeavaldustega osas, mis puudutab uute juhatuseliikmete valimisi. Muus osas kandeid tehtud ei ole. Ain Valdmanni suhtes on tehtud kaks kannet, 24.09.2002 juhatuse liikme volituste algus ja 27.06.2018 juhatuse liikme volituste lõpp. Ain Valdmann juhatas XXXX juhatuse liikmena XXXX 2013 ja 2017 aastakoosolekuid, kus tutvustas muudatusi juhatuses, tegi ettepanekuid juhatuse liikmete kinnitamiseks/väljaarvamiseks/volituste pikendamiseks; tutvustas XXXX raamatupidamise ja tegevusaruannet, revisjoniakti ja/või tutvustas järgneva aasta tegevusplaani. Kinnitas XXXX juhatuse liikmena XXXX majandusaastaaruanded perioodi 2009 kuni 2015 kohta. Esines korduvalt XXXX juhatuse liikmena koolituste/seminaride pidamisel ja/või lektorina konkreetse päevakorras nimetatud teema käsitlemisel. On aastatel 2016 kuni 2018 esitanud „Asutuse juhi deklaratsioon seotud isikute vahel toimunud tehingute kohta“, millest nähtub, et Ain Valdmann on pidanud XXXX endaga seotud isikuks ning deklareerinud XXXX-ga turutingimustel tehtud tehinguid ajavahemikul 2015 kuni 2017.a. Nimetatust nähtub kohtu 7 hinnangul üheselt, et äriregistri kandeavaldused on vahepealsel perioodil sisse viidud üksnes uute juhatuse liikmete volituste alguses, kuid tehtud ei ole registrikandeid A. Valdmanni volituste pikendamise osas. Seega on vaikimisi kiidetud heaks seniste juhatuse liikmete, sh Ain Valdmanni volituste jätkumine. Ain Valdmanni tegevus, mitte ainult see, et teda jätkuvalt koosolekutel esitleti kui juhatuse liiget, vaid tema tegevus kogumis, näitab seda, et ta tegutses kui juhatuse liige. Raamatupidamise seaduse § 25 lg 1 kohaselt majandusaasta aruande heakskiitmisega kinnitab tegevjuhtkond majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne koostati kooskõlas RPS § 17 lõikes 1 nimetatud finantsaruandluse standardiga ning see kajastab asjakohast ja tõepäraselt esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja tulemuse ning rahavoo kohta või annab RPS-s nõutud informatsiooni. Lõike 3 kohaselt vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige allkirjastab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande viivitamata pärast selle heakskiitmist, näidates ära majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäeva. Seega leiab kohus, et allkirjastades majandusaastaaruanded, tegutses Ain Valdmann kui juhatuse liige. Allkirjastamise õigus on seadusest tulenevalt ainult juhatuse liikmetel ning seda õigust ei olnud talle enda sõnade kohaselt ka ajutiselt teisiti antud. Asjaolu, et üldkoosolekut kokku ei kutsutudki ning seega ei ole üldkoosolek majandusaasta aruannet heaks kiitnud, on küll rikkumine, kuid ei muuda sisuliselt seda, et Ain Valdmann tegutses juhatuse liikmena. Käesolevas protsessis tuleb tuvastada Ain Valdmanni tegevus ja tahe huvide konfliktis, mitte süüdistusest väljajäävad rikkumised XXXX-s. Ain Valdmann teadis, et ainult juhatuse liikme volitustega isik saab allkirjastada majandusaasta aruannet. Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Seega loeb kohus Ain Valdmanni kaudseks tahteavalduseks jätkata juhatuse liikmena majandusaasta aruannete allkirjastamist, sh perioodil, kui tal ei olnud seadusest tulenevat pädevust juhatuse liige olla, ning vaikimisi kiitsid tema juhatuse liikmeks jätkuva oleku seeläbi heaks ka teised juhatuse liikmed. Samuti nähtub üheselt, et teda esitleti kui juhatuse liiget ka ajal, kui ta seda de jure ei olnud. Samuti on näha valimisprotokollidest, et Ain Valdmanni juhatuse liikmeks oleku aega pikendati! (20.09.2013, 26.05.2017 üldkoosoleku protokollid). Kohus ei nõustu siinkohal kaitsja tõlgendusega protokollist ja leiab, et sõna pikendamine tähendab, et ka enne nimetatud perioodi oli ta de facto juhatuse liige ning koosolekul otsustatu põhjal volitusi pikendati antud kuupäevast, mitte ei alanud need antud kuupäeval nagu märkis kaitsja. Viimasel juhul oleks olnud korrektne kasutada nt „tagasi valitud“ terminit. Samuti märgib kohus, et kuigi Ain Valdmann vahepeal justnagu ei oleks olnud juhatuse liige (XXXXS ja Xxxxu põhikirja alusel), siis ei ole tema juhatuseliikmeks oleku volitusi peatatud, lõpetatud ega ole teda ka juhatusest tagasi kutsutud. Samuti on Ain Valdmann äriregistri andmetel olnud juhatuse liige alates 24.09.2002 kuni 27.06.2018. Kandeid tema kui juhatuse liikme staatuse peatamise/lõpetamise osas ei ole. Isik ise ei ole teinud avaldusi juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks, kuid ei ole esitanud ka oma nõusolekut tähtaja pikendamiseks. Kohus leiab, et viimane asjaolu ei ole määrav, kuivõrd reaalselt ta tegutses jätkuvalt kui juhatuse liige. Seetõttu saab tema nõusolekut lugeda vaikimisi antuks. Samas nõustub kohus kaitsjaga selles, et äriregistri kanne on deklaratiivne, mitte iseenesest õigusloov, sest registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Küll aga antud juhul moodustab see kogumis teiste märgitud tõenditega veendumuse, et see kajastas asjaolu, et faktiliselt tegutses A. Valdmann juhatuse liikmena edasi. Seda enam, et teiste juhatuse liikmete osas on näha läbi ajaloo kannete muutused ning aastal 2018. aastal lõppesid äriregistri väljatrüki järgi A. Valdmanni kui juhatuse liikme volitused (vastava avalduse esitas ta väärteootsuse järgi 10.05.2018.a, kandeavaldus saadeti 04.06.2018, koosolek oli 06.06.2018 ja Äriregistrikanne on tehtud 27.06.2018). Samuti on oluline Ain Valdmanni enda arusaamine XXXX-s enda staatusest ja sellekohane tegutsemine. Kohtus vastas Ain Valdmann ise sõnaselgelt, et ta sai alles hiljem teada, et ta ei olnudki kogu aeg juhatuse liige („ sellest 3-aastasest perioodist sain ma takkajärgi teada“). Ain 8 Valdmann kinnitas, et ta ei ole enne 2018. aastat esitanud avaldust juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks. Samuti, et ta ei osalenud notariaalsetes tehingutes XXXX nimel, kuna notariaalseid tehinguid XXXX-l ei olnudki. Seega ei olekski ta saanud neis osaleda. Samuti on ta ise esitanud oma juhtidele teatised seostusest XXXX-ga sõnastuses, millest nähtub, et tema volitusi on pikendatud (st mitte tagasivalitud). Ain Valdmanni enda ütlused kogumis teiste kaudsete tõenditega kinnitavad kohtu veendumust selles, et ta tegutses reaalselt kui juhatuse liige kuni 10.05.2018.a. Puutuvalt perioodi 20.09.2016.a kuni 26.05.2017.a, kus Ain Valdmann ei ole allkirjastanud majandusaasta aruannet (2016.
2. a)ega olnud juhatuse liige, märgib kohus järgmist. Kogu kõnealuse perioodi vältel Ain Valdmann jätkas tegutsemist samadel alustel, nagu kohus eelnevalt kirjeldas, v.a majandusaasta aruande allkirjastamine. Koolituste jm kokkuleppimine toimub tema enda sõnade kohaselt olenevalt projektist kolmveerand aastat kuni aasta ette, on pidev protsess. Võttes arvesse, et tema töösisu on ka sel perioodil kommunaalametis olnud sama, ta on sisuliselt enda sõnade kohaselt ka XXXX-s tegutsenud kogu aeg kuni viimase ajani ühtmoodi, siis loeb kohus tõendatuks, et ka sel perioodil tegutses Ain Valdmann de facto kui juhatuse liige. Seega ülaltoodud asjaolude pinnalt loeb kohus kogumina tõendatuks, et Ain Valdmanni kui XXXX juhatuse liikme ametiaeg loeti asjaolude kohaselt vaikimisi kokkuleppel juhatusega pikendatuks ja Ain Valdmann oli Xxxxu juhatuse liige de facto kogu esitatud süüdistuse perioodil, s.o. alates (01.04.2013) 07.05.2013 kuni 02.05.2018.a.(kuni 10.05.2018 esitatud tagasiastumisavalduseni). Toimingupiirangu rikkumine Kaitsja seisukoht: Ain Valdmannile heidetakse ette, et ta on teinud toiminguid, mis seisnevad arvete kooskõlastamises ja lähetuskirjade andmises KVS § 11 lg 1 p 1 ja 2 ettenähtud toimingupiirangut rikkudes. Toiming on teisele isikule õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Menetleja hinnangul seisneb toiming XXXX (kokku 44) arve kooskõlastamisel osalemises. Kooskõlastamisega lahendati küsimus, kas arve kuulub tasumisele või see ei kuulu tasumisele vastavalt xxxx linna raamatupidamise siseeeskirjadele (lisatud toimikusse). Kaitsja leiab, et arvete kooskõlastamine on xxxx linna rutiinne ja reguleeritud sisetegevus ja see ei too kaasa mistahes õiguslikke või faktilisi tagajärgi teisele isikule, antud juhul XXXX-le Xxxx. Antud kooskõlastamise tagajärg on see, et arve on kooskõlastatud tasumiseks ja edastatud finantsteenistusele. Puuduvad tõendid, et nimetatud arved oleksid tasutud (raamatupidamisdokumendid). Arve iseenesest ei tekita õigusi ja kohustusi ning Ain Valdmannile ei ole etteheidetud siin otsustuse tegemist. Kaitsja leiab, et süüteod on tõendamata ja isik tuleb õigeks mõista. Käskkirjade koostamine, millega on kommunaalameti töötajad suunatud Xxxx korraldatud koolitustele (13 käskkirja), lubades maksta nende eest osalustasu või makstakse välja päevaraha. Tegemist on rutiinse sisedokumendiga, mis ei loo õiguslikke ega faktilisi tagajärgi teisele isikule. See ei ole toimingu sooritamine KVS tähenduses, tuginedes ka KVS § 2 lg 3 sätestatule. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht: KVS-s märgitud toimingupiirangud on seaduseandja seadnud selleks, et tagada avaliku ülesande läbipaistev, aus ja erapooletu täitmine ning ennetada korruptsiooniohtu. Sellest tulenevalt on seaduseandja keelanud huvide konfliktis toimingud ja otsused, hoolimata varalise kahju olemasolust ja tulusaamise võimalikkusest. Väärteoasjas ei selgunud välistusi, mil toimingupiiranguid ei rakendata ning asendatakse teiste meetmetega. Tallinna linna asutuste ametnike ja töötajate koolituse korra § 4 lg 1 kohaselt planeerib asutuse juht kalendriaastas koolitustegevusteks vajalikud vahendid, määrab koolitusprioriteedid ja/või kooskõlastab koolitusplaani. Seega on koolituste ja selleks vahendite planeerimine Ain Valdmanni kui kommunaalameti juhataja ülesanne, samuti vastutab ta ameti eelarveliste vahendite sihipärase 9 kasutamise ja raamatupidamise korraldamise eest. Ain Valdmann kinnitas kommunaalameti juhatajana maksmiseks temaga seotud isiku (XXXX) poolt esitatud arved, mis olid seotud linnavalitusse töötajatele ürituste (koolituste
3. jm)korraldamisega, sh temale endale. Arvete maksmisega Ain Valdmann kinnitas, et arvel märgitud teenust osutati, kulu on põhjendatud ning vajalik, kulutus on tehtud asutuse ülesannete täitmiseks eelarve piires ning andis nõusoleku majandustehingu kirjendamiseks raamatupidamises ja XXXX-le Xxxx ülekande tegemiseks vastavalt arvele. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et Ain Valdmanni tegevus ei ole rutiinse iseloomuga, kuna see on seotud tööülesannete täitmisega. Ain Valdmannil tulnuks tegevus korraldada selliselt, et temaga seotud isikutelt teenust ei tellita. Tähtsust ei oma asjaolud, et XXXX teenuste hinnad olid soodsad/mõistlikud ning et arvete alusel saadud summad maksti edasi lektoritele ning see, kas Ain Valdmann sai sellest tulu või muid soodustusi või mitte. Ain Valdmann oleks pidanud ennast toimingu tegemiselt taandama. Kohtu seisukoht Tänasel päeval, alates 15.02.2019.a kehtivas redaktsioonis, on KVS § 11 lg 1 p 1 kohaselt ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Kuni 15.02.2019 kehtinud KVS § 11 lg 1 p 1 sõnastus on alljärgnev: ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Kuivõrd 15.02.2019.a kehtima hakanud redaktsioon laiendab, mitte ei kitsenda nimetatud sätet, siis on Ain Valdmannile etteheidetavad teod karistatavad ka kohtuotsuse tegemise ajal kehtiva KVS alusel. Käesoleval juhul leiab kohus, et viseerides („kinnitades“ või „kooskõlastades“) kommunaalameti juhtajana ühena viiest isikust XXXX-le tasumiseks kuuluvad arved, ei ole Ain Valdmann toime pannud toimingut, vaid on toime pannud otsuses osalemise ehk osalenud selles otsustusprotsessis, et nimetatud XXXX poolt esitatud arved kuuluvad tasustamisele finantsteenistuse poolt. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et alates 2013.a olid arved Omniva programmis ja seal on veerg „otsus“ ja selle lahenduseks „kinnitatud“. Ain Valdmann ise kohtus kinnitas, et juhul, kui tema ei oleks kooskõlastanud arvet, siis ei oleks see automaatselt finantsteenistusse edasi läinud, vaid oleks tulnud leida samaväärne asendaja, kes oleks omanud õigust arved kooskõlastada. Ain Valdmanni õigus sellist otsust teha tulenes otseselt tema tööülesannetest. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist rutiinse tegevusega, vaid asutusesisese otsustusprotsessi ühe osaga ning Ain Valdmann selliselt toimides, st kommunaalameti juhatajana kinnitades temaga seotud XXXX-le maksmiseks kuuluvad arved, pani toime KVS § 11 lg 1 p 1 sätestatud väärteo, s.o ametiisikuna otsuse tegemises osalemise, kui otsus tehakse temaga seotud isiku, s.o Xxxx suhtes. Kohus leiab, et tegemist on otsuses osalemisega, mitte toiminguga järgmistel põhjustel. KVS § 2 lg 2 sätestab, et ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel (antud juhul tuli Ain Valdmanni õigus ja kohustus arved kinnitada linna raamatupidamise eeskirjadest): 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kohaldu lõikes 3 toodud erisus, st käsutustehingu tegemise kohustust ei loeta otsuse tegemise pädevuseks juhul, kui isikul puudub õigus määrata tehingu asjaolusid, kuivõrd 10 Ain Valdmann osales otsustusprotsessis isiklikult. Tema ametialaste õiguste ja kohustuste järgi (§ 8) oli tal õigus vastu võtta rahalisi vahendeid puudutavaid otsuseid, kohustus (kontrollida) raha sihipärast kasutamist eelarve piires ning kohustus tagada töötajatele kutsealane väljaõpe. Seega oli tal formaalselt võimalus määrata ka tehingu ehk arve maksmise asjaolusid ja õigus otsustada, kas ja kes töötajatest lähevad koolitustele. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist oli otsustuses osalemise läbi toimingupiirangu rikkumisega, siis ei tõusetu küsimust sellest, kas arved ka tasuti. Koosseisu realiseerumise seisukohast on oluline, et Ain Valdmannil oli pädevus selles otsustusprotsessis osaleda ja ta tegi seda, mis on tõendatud tema kooskõlastusega arvetel. Siinkohal tuleb märkida, et Ain Valdmann ise kohtuistungil kinnitas, et temale teadaolevalt arved tasuti. Seega asjaolu, kas selle kohta on raamatupidamisdokumendid esitatud, ei oma tõenduslikust küljest tähtsust. Kohus leiab, et osaledes otsustusprotsessis, läbi arvete kinnitamise, ning nimetatud arved on tõendina väärteoasja materjalide juures, on Ain Valdmanni süü tõendatud. Käskkirjade kooskõlastamisega osales Ain Valdmann kohtu hinnangul samuti otsustusprotsessis, mitte ei pannud toime toimingut. Kohus leiab, et lähetuskäskkiri on formaalne dokument, mis väljendab töötaja õigust osa võtta teatud koolitusest (vms). Kuivõrd see dokument on ette nähtud asutuse sisekorraeeskirjadega ning ilma selleta ei ole võimalik töötajal koolitusel (vms) osaleda, siis ei ole tegemist rutiinse otsustusega. Kuivõrd Ain Valdmann ainuisikuliselt ei otsustanud teostatud koolituste, nende ajakava ja osalejate üle, siis ta osales otsustusprotsessis, mitte ei otsustanud seda küsimust üksi. Samas järjekordselt tulenes Ain Valdmanni tööülesannetest kohustus tagada töötajatele vajalik täiendkoolitus. Kuivõrd väärteos etteheidetud käskkirjad on seotud Xxxxu poolt korraldatud koolitustega, rikkus neid kooskõlastades, otsuses osalemises Ain Valdmann KVS § 11 lg 1 p-s1 nimetatud keeldu. Lähtudes põhimääruse §-s 8 toodud Ain Valdmanni tööülesannetest, oli tal vastutus ameti eelarve sihipärase kasutamise eest, otstarbeka kasutamise eest kinnitatud eelarve piirides, raamatupidamise korraldamise eest ja töötajate kutseoskuste täiendamiseks. Seega ei olnud arvete kinnitamine ja lähetuskäskkirjade kooskõlastamine rutiinne tegevus, vaid temal oli nii õigus kui kohustus neisse protsessidesse sekkuda ja võimalus otsustust vastu võtta või võtmata jätta. Antud põhjustel ei kohaldu kohtu hinnangul KVS § 11 lg 3 p-s 6 sätestatu: kui rutiinse otsuse või toimingu tegemisel korruptsioonioht puudub, sealhulgas kui ametiisik teeb käsutustehingu või toimingu, omamata võimalust määrata selle asjaolusid. Nimetatud sätte puhul tuleb välistava asjaoluna tähele panna sedagi, et see käsitleb koosseisu, mis on puutumuses korruptsiooniohuga (selle puudumisega). Ain Valdmannile ei ole aga korruptsiooniohu osas süüdistust esitatud. Kohtuvälise menetleja esindaja on Ain Valdmannile ette heitnud ka KVS § 11 lg 1 p 2 rikkumist, mille kohaselt on ametisikul keelatud otsuse või toimingu tegemine, kui ametiisik on teadlik enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust. Kohus peab nõustuma kaitsjaga, et nimetatud koosseisulise tunnusena „huvi“ kohtuvälise menetleja esindaja sisustanud ei ole. Kohtu hinnangul käesolevas asjas nimetatud koosseis ei realiseeru, kuivõrd ei ole tuvastatud majanduslikku või muud huvi, mis võib mõjutada otsuse tegemist. Antud juhul on väärteoasjas tuvastatud, et Ain Valdmann osales XXXX Kommunaalmajanduse Ühingu loomises, kuivõrd kommunaalameti juhatajana nägi ta puudust spetsiifilistest valdkondades toimuvatest koolitustest. XXXX kutsuti ellu nimetatud tühimiku täitmiseks. Ain Valdmann ei ole saanud ning ei ole tõendatud, et ta ka oleks plaaninud saada seeläbi tulu, mis väljendaks majanduslikku huvi. Muu huvi alla ei kvalifitseeru kohtu hinnangul eesmärk leida koolitajad ja viia läbi töötajatele vajalikud koolitused. Kohus ei näe Ain Valdmanni käitumises ja tahtes selle XXXX asutamises majanduslikku kasu ega muud korruptiivset huvi. Ei ole eluliselt usutav, et juhul kui Ain Valdmann soovis teenida kas majanduslikku kasu või tal oli muu (korruptiivne) huvi, siis 2002 kuni 2018 aasta vältel ta neid huve ei realiseerunud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja väitega selles osas, et tegemist on abstraktse kaitsenormiga ning tulu/kasu iseenesest ei peagi saama (selle saamist tõendama). Kuid kohtu hinnangul peab 11 olema tegevuses korruptiivne eesmärk „muu huvi“ näol, mida antud juhul tuvastatud ei ole. Mitte XXXX eesmärk ei olnud tulu teenida, vaid Ain Valdmanni kui ühe asutaja eesmärk oli pakkuda vajalikku teenust, et linnaametnikud saaksid vajalikke koolitusi. Esimesena esines vajadus koolituste järele linnavalitsuses, misjärel loodi võimalus läbi XXXX seda vajadust täita. Kohus nõustub, et Ain Valdmann ei oleks enda isikus tohtinud kommunaalameti juhatajana nimetatud otsustes osaleda või alternatiivselt XXXX juhatuses olema, kuid nimetatu on käsitletav KVS § 11 lg 1 p 1 koosseisus. Seega ei ole kohus tuvastanud Ain Valdmanni käitumises KVS § 11 lg 2 p 2 rikkumist ja menetlus tuleb selles osas lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Ain Valdmann on kinnitanud, et XXXX loomise vajadus tulenes koolitusvajaduse tühimiku täitmisest linnavalitsuse ametnike tarbeks. Ain Valdmann on üks XXXX asutajatest ja selle juhatuse liige alates loomisest. Samal ajal ta töötas kommunaalameti juhatajana. Kohus leiab, et Ain Valdmann on teo toimepannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Nimelt on ta olnud teadlikult nii kommunaalameti juhataja kui ka XXXX juhatuse liige, seega on ta teadnud, et toimib huvide konfliktis. Kinnitades arveid ja kooskõlastades lähetuskäskkirju on ta osalenud otsustusprotsessis endaga seotud isiku (XXXX) suhtes ning on seda vähemalt möönnud. Ain Valdmanni teadlikkust huvide konfliktist kinnitab ka asjaolu, et ta enda sõnade kohaselt selles küsimuses konsulteeris linna õigusteenistusega. Kohus leiab, et seaduse vale tõlgendamine ei vabasta Ain Valdmanni vastutusest ega vähenda tema tahtlust, kuivõrd ilmselgelt kõhkluse korral oleks tulnud tal end kas juhatusest tagasi kutsuda (sinna mitte astuda) või taanduda XXXX-ga seotud otsustes osalemisest. Kuivõrd vaatamata tekkinud küsimustele Ain Valdmann seda ei teinud, vaid rahuldus talle meeldiva lahendusega (võimalusega jätkata mõlemas ametis), siis pidi ta vähemalt möönma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu (st toimingupiirangu rikkumise huvide konfliktis). Kohus leiab, et asjaolu, et Ain Valdmann teavitas periooditi vahetuid juhte enda kui juhatuse liikme staatusest Xxxxus, avaldas nimetatu ka huvide deklaratsioonis ja toimingupiirangust teavitati linna kodulehel (küll viivitusega), ei ole tema vastutust välistav asjaolu. Nimetatud tegevused väljendavad tema teadlikkust huvide konflikti esinemisest, kuid ükski nendest tegevustest ei väära seda, et huvide konflikti oleks saanud lõpetada ainult tema enda avaldus juhatusest lahkumiseks või osanike poolt tema tagasikutsumine. Nimetatud pädevus puudus tema vahetutel juhtidel linnavalitsuses ja ei oleks olnud saavutatav läbi huvide konfliktist teatamise veebilehel või deklareerimises huvide deklaratsioonis. Kohus leiab, et nimetatud tegevus ei kvalifitseeru KVS § 11 lg 3 p-s 5 sätestatus: toimingute või otsuste puhul, millega avalikku ülesannet täitev asutus tagab oma töö korraldamise, välja arvatud teenistusalased otsused. Nimetatud punktis sätestatud alusel toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta avaldatakse viivitamata ja alaliselt teade asutuse veebilehel. Nimelt on Ain Valdmanni tegevus toodud erisus ehk teenistusalane otsus. Antud välistust kinnitab lisaks sellele veel KVS § 11 lõikes 5 sätestatu: avalikku ülesannet täitev asutus peab oma töö korraldamisel tagama, et ametiisik ei oleks kohustatud tegema otsust või toimingut iseenda või temaga seotud isiku suhtes. Kui asutus jätab selle kohustuse täitmata, ei vabasta see asjaolu ametiisikut kohustusest järgida toimingupiiranguid. Antud juhul ei vabasta nimetatud toimingupiirangu rikkumisest teavitamine Ain Valdmanni ennast kohustusest selline huvide konflikti seisund lõpetada. Ain Valdmann selgitas kohtus, et kuivõrd temal tekkis kahtlus lubatavuse kohta mõlemal ametikohal töötada, siis konsulteeris ta selles küsimuses linnavalitsuse õigusteenistusega ja sai sealt tagasiside, et tema olukord ei täida KVS koosseisu, mistõttu ta ei teadnud, et paneb toime väärteo. Ain Valdmanni ütlustest nähtuvalt tegi ta seda peale XXXX asutamist ja selles juhatuse liikmena tööle asumist. Vaidlust ei ole selles, et toimingupiirangu mõiste ja huvide konfliktis tegutsemise keeld (XXXX-ga seotud arvete ja käskkirjade kooskõlastamine) olid Ain Valdmannile teo toimepanemise ajal teada. Seega olid teo objektiivsed asjaolud talle teada. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole küsimust süüteokoosseisu asjaolu teadmises (huvide konflikti olemasolus otsuste 12 tegemises osalemine), vaid seaduse tõlgendamises (kas peavad esinema kõik tunnused või vähemalt üks KVS § 11 lg 1 p 1 loetletud tunnustest) ehk keelava õigusnormi sisuks oleva keelu olemasolus, tuleb kohtu hinnangul analüüsida, kas Ain Valdmann tegutses eksimuses teo keelatuses KarS § 39 mõistes (lg 1: isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu; lg 2: kui eksimus on teo toimepanijale välditav, võib kohus kohaldada KarS §-s 60 sätestatut). Kohus leiab, et asjaolu, et Ain Valdmann enda sõnade kohaselt konsulteeris linnavalitsuse õigusteenistuse juristidega enda mõlemal ametikohal töötamise lubatavuse osas, ei ole eksimus teo keelatuses KarS § 39 lg 1 mõistes. Keelueksimuse vältimatust ei saa tuletada pelgalt asjaolust, et isik on asjatundjaga nõu pidanud. Ilmselgelt oli huvide konfliktis tegutsemise keeld Ain Valdmannile teada, vastasel juhul ei oleks tal olnud vajadust konsultatsiooniks. Samuti tuleb tähele panna, et Ain Valdmann, vaatamata kahtluste olemasolule, teades keelavat normi, ei pöördunud tunnustatud spetsialisti poole korruptsiooni õiguse tõlgendamise alal, vaid konsulteeris linnavalitsuse õigusteenistuse juristidega. Väärarusaam välistab süü üksnes juhul, kui see ei ole isikule etteheidetav. Kohus leiab, et õigusteenistusega konsulteerimist ei saa pidada kõrge kvalifikatsiooniga tunnustatud juristiga nõupidamiseks, mis muudaks eksimuse vältimatuks. Samuti ei ole Ain Valdmann seaduse tõlgendamise küsimuses pöördunud nt Justiitsministeeriumi poole ega kasutanud võimalust näiteks avalike kõrgema astme kohtulahendite kaudu sellele küsimusele vastuse saamiseks. Kohus leiab, et juba igasugune kahtlus teokeelatuses räägib eksimuse välditavusest. Seda enam, et ka sisekontroll adus, et tegemist on huvide konfliktiga, ehk Xxxx on Ain Valdmanni suhtes seotud isikuks KVS mõistes. Kohus leiab, et Ain Valdmann ei ammendanud võimalikke allikaid, sh pädevaid allikaid ning sellisel positsioonil töötades, ameti juhina, on tal kohustus olla pädev enda õigustes ja kohustustes, ning nimetatud eksimus ei olnud talle vältimatu. Puutuvalt Ain Valdmanni poolt toimingupiirangu rikkumisse märgib kohus, et Ain Valdmannile on etteheidetud otsustuses osalemist. Mitte konkreetselt tegevust nagu Xxxxult koolituste jm tellimist või ainuisikuliselt otsustamist, et koolitused jm just sellelt XXXXlt tellitakse ega ka mitte ainuisikuliselt arvete maksmiseks kinnitamist või arvete maksmise sisulist korraldamist. KVS eesmärk on korruptiivsete tegude vältimine. Antud juhul on Ain Valdmannile etteheidetud otsustes osalemist, mis seisnes selles, et ta kommunaalametijuhatajana osales otsustes temaga seotud isikuga (Xxxxu juhatuseliige). Seega ei oma mingit tähtsust, kes korraldas koolituste tellimise füüsiliselt. Siinkohal tuleb ära märkida vaid seda, et kommunaalameti juhatajana, olles vastutav töötajate täiendkoolituste eest, oli Ain Valdmannile teada, milliste koolituste vajadus kommunaalameti töötajatel on. Lähtudes tema enda ütlustest, siis osales ta Xxxxu juhatuse aruteludes, milliseid koolitusi välja pakkuda. Nimetatud vajadus sai talle teadlikuks aga üksnes kommunaalameti juhataja ametikohast ja teadmisest tulenevalt. Ain Valdmanni roll oli ühelt poolt rutiine, kontrollida, et vajalikud isikud enne teda on arved kinnitanud, kuid teiselt oli temal vastutus kontrollida, et kõik vajalikud isikud on eelnevad toimingud kontrollinud ja võtta vastu otsus arve edastamiseks finantsosakonda. Ain Valdmann ise kinnitas kohtus, et finantsosakond allub juhatajale ehk temale. Nimetatu kinnitab tema põhimääruses kajastatud Ain Valdmanni tööülesandeid, mida kohus eelnevalt kajastas. Samamoodi ei heideta Ain Valdmannile ette koolituste jm sisseostmist, otsest korraldamist jm, vaid jälle, etteheide on seotud sellega, et tema kommunaalameti juhtajana osales otsustuses endaga seotud isiku suhtes, s.o. Xxxxu koolitustele jm töötajate lähetamise käskkirjade kinnitamisel/kooskõlastamisel. Tema aktseptita ei oleks töötajatel võimalik neil koolitustel osaleda, see oli tema otsene tööülesanne tagada töötajate täiendkoolitused. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Ain Valdmanni käitumises süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 13 Kohtu hinnangul on tema poolt toimepandu KVS § 11 lg 1 p 1 mõistes otsustusprotsessis osalemine, mitte toiming nagu on leidnud väärteokirjelduses kohtuvälise menetleja esindaja. Kuivõrd kohus lähtub teo faktiliste asjaolude kirjeldusest ja annab neid muutmata teistsuguse õigusliku hinnangu, siis on sellise õigusliku hinnangu andmine kohtu pädevuses ab ovo väärteoasja arutamise kohustuslikkuse raames. Süüteo jätkuvus ja aegumise küsimus Kaitsja seisukoht: Süütegu ei ole jätkuv põhjusel, et 20.09.2016.a kuni 26.05.2017.a ei olnud A. Valdmann XXXX juhatuse liige Viimane väärtegu on seega toimepandud 01.06.2016 ja sel põhjusel on 2-aastase aegumistähtaja möödumise tõttu enamik tegudest aegunud. Asjaolu, et A. Valdmann ei olnud XXXX juhatuse liige kaheksa kuu vältel on eriti oluline süüteo väidetavale jätkuvusele hinnangu andmisel. A. Valdmann ei ole allkirjastanud 2016. aasta majandusaasta aruannet ning ta ei saanud olla juhatuse liige XXXXS ja põhikirja järgi, sest tema volitused ei pikenenud automaatselt. Seega puudus 20.09.2016.a kuni 26.05.2017 A. Valdmannil juhatuse liikme seisund ja tehtud toimingud sel perioodil olid lubatavad. Samuti tuleb arvestada, et perioodil 31.05.2017.a kuni 24.04.2018.a ette heidetavates toimingutes esineb toimingupiirangu puudumine. Teod ei ole ajaliselt seotud ja on erineva sisuga, mistõttu on igal juhul tegemist eraldi episoodidega. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht: tegemist on jätkuva väärteoga, kuna: tegu oli sama süüteokoosseisuga, esineb ajalis-ruumiline seos, teo toimepanemise viis oli sarnane, esines ühtne tahtlus. A. Valdmann oli asutamisest alates XXXX juhatuse liige, tegu ei ole aegunud ja linnavalitsuse toimingust teavitamine ei vabasta teda vastutusest. Samuti tuleb tähele panna, et A. Valdmanni tegevus oli kantud ühtsest tahtlusest – isik teadis ka seda, et paneb tulevikus toime sarnase teo ja ründab sellega sama õigushüve. Arvestades, et tegu on jätkuv, ei ole võimalik ka aegumise kohaldamine. Kohtu seisukoht: Käesoleval juhul tuleb kohtul lahendada küsimus, kas Ain Valdmannile etteheidetavad teod on eraldi süüteoepisoodid või on tegemist jätkuva või vältava süüteoga ning sellest tulenevalt anda hinnang, kas ja mis ulatuses on süütegu aegunud. Kohus on varasemalt asunud seisukohale, et Ain Valdmann tegutses de facto järjepidevalt perioodil 07.05.2013 kuni 02.05.2018 (süüdistuse vahemik) kui Xxxx juhatuse liige ning on sellekohased põhistused juba esitanud. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et nimetatud tegude vahel puudub ajaline lähedus. Kuivõrd kohus loeb tõendatuks, et Ain Valdmann on jätkuvalt de facto alates XXXX asutamisest kuni tagasiastumiseni olnud juhatuse liige, siis kaitsja poolt väidetud ametiseisundi puudumine periooditi (3-aastase ametiaja kaupa) ei mõjuta aegumise küsimust. Selles küsimuses on kohus põhjendused toonud varasemalt ning sellest tulenevad kaitseargumendid on kohus ümber lükanud. Seega annab kohus hinnangu süütegude jätkuvuse osas tegude põhiselt. Siinkohal tuleb tähele panna, et Ain Valdmanni enda sõnul loodi XXXX just nimelt ja ainult selleks, et pakkuda mh kommunaalameti töötajatele vajalikke koolitusi jm projekte. Seega oli tahtlus algselt juba suunatud XXXX ja kommunaalameti koostööle, mis ilmselgelt väljendus mh nii töötajate koolitustele (jms) lubamises (käskkirjade näol) kui ka läbi viidud koolituste (jms) arvete tasumise korraldamises (sh Ain Valdmanni poolt kinnitamises). Seega leiab kohus, et vaatamata sellele, et koolituste nimetused ja sisu olid ajas muutuvad, olid nad siiski suunatud samale töötajate grupile, mh Xxxxi töötajatele. Tegemist oli spetsiifiliste koolitustega just selle valdkonna inimestele. Ain Valdmanni tahtlus on kohtu hinnangul objektiivselt avaldunud sellest tulenevalt ühtse teona, nimelt osaledes töötajate lähetusprotsessis käskkirjade kooskõlastamisega ning hiljem arvete kooskõlastamisega, 14 mis olid seotud just XXXX Xxxx, oli tegemist olemuselt sarnaste käitumisaktidega, mis olid kantud ühisest tahtlusest ja nad olid ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokku kuuluva teona. Nimelt on Riigikohus leidnud, et jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. (RKKKo nr 3-11-4-04, p 13.1-13.2.). Oluline on seejuures, et igas väliselt iseseisvas teos peavad realiseeruma kõik süüteo tunnused: koosseis, õigusvastasus ja süü. Jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, õiguslikult juba lõpuleviidud süüteo jätkuna. Objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu – siis näivad need ühtsena. (RKKKo nr 3-1-1-4-04) Kohus leiab, et antud väärtegudes on nimetatud eeldused täidetud. Kohus asub seisukohale, et Ain Valdmannile süüks pandud teod on kvalifitseeritavad jätkuva süüteona. Nimelt leiab kohus, et luues XXXX eesmärgiga pakkuda spetsiifilisi koolitusi oligi A. Valdmanni eesmärk, et teiste seas just Xxxxi töötajad saaksid neil koolitustel osaleda. Seega asjaolu, et koolitused olid erineva sisuga, ei oma tähtsust, kuna valdkond ja isikud kellele need suunatud olid, olid samad. Samuti ei puutu asjasse see, et lisaks Xxxx ja kommunaalameti töötajatele osalesid koolitusel teiste valdade, linnade sama ala töötajad. Kuivõrd käskkirjade puhul on tegemist samadele koolitustele töötajate lubamisega, siis on ka need kantud ühtest tahtest – eesmärgist, et selle XXXX poolt pakutud erialastel koolitsutel saaksid erinevad töötajad osaleda. Samuti on arvetele kooskõlastuse andmisel tegemist just XXXX poolt esitatud tasumisele kuuluvate arvetega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tegemist on jätkuva süüteoga. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. KarS § 81 lg 4 esimene lause sätestab, et jätkuva süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo toimepanemisest. KarS § 10 kohaselt on tegu toime pandud ajal, mil isik tegutses, kusjuures arvestatakse mitte õiguslikku lõpuleviimist, vaid teo faktilist lõpetamist. Kuivõrd tegemist on jätkuva süüteoga, mille viimane osategu (24.04.2018 arve kinnitamine) leidis aset 02.05.2018.a, siis ei ole väärtegu aegunud. Kaebuses on kaitsja esitanud taotluse viimaste episoodide puhul menetluse lõpetamiseks

§-de 29 ja 30 alustel. Kuivõrd kohus leiab ja on eelnevalt põhjendanud, miks süüteokoosseis on realiseeritud, siis ei ole menetluse lõpetamine perioodil 07.05.2013.a kuni 02.05.2018.a jätkunud süüteos

§ 29alustel võimalik.

Väärteomenetluse lõpetamisest otstarbekuse kaalutlusel Kaitsja seisukoht: kaitsja leidis alternatiivselt, et juhul, sedastada, et A. Valdmannile on süüks pandavad 31.05.2017 kuni 24.04.2018 süüteod (seoses juhatuse liikme volitustega alates 26.05.2017.a), siis on etteheidetud talle kokku 5 toimingut. Kaitsja leiab, et neis tuleks menetlus lõpetada

§ 30

lg 1 p 1 alusel, arvestades etteheidete sisu ja reaalse mõju puudumist avaliku 15 huvi kahjustamisel. Kaitsja osundas, et A. Valdmann ei ole ka mingit kasu saanud, kasu pole saanud XXXX, sest tasu maksti läbi XXXX lektorile. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht: alused menetluse lõpetamiseks puuduvad ka otstarbekuse kaalutlusel, sest asjas esineb ülekaalukas avalik huvi. Samuti ei ole isiku süü KVS § 19 rakendamise piire arvestades väike, tegu ei olnud üksiku episoodiga. Seega rünnatud õigushüve olulisust ja rikkumise iseloomu arvestades ei ole menetluse lõpetamine

§ 30lg 1 p1 alusel põhjendatud.

Kohtu seisukoht:

§ 30

sätestab väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel, vastavalt lg 1 võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui: 1) menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi; 2) menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud. Menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-04, p-d 15 ja 16 ning RKKKo nr 3-1-1-9-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kohus leiab, et toodud tingimused antud asjas täidetud ei ole. Kohus on andnud eelnevalt hinnangu, et Ain Valdmanni süü on keskmisest suurem. Põhjendused on kohus toonud eelmises alapunktis. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole võimalik rääkida avaliku menetlushuvi puudumisest. Kohalik omavalitsus omab otsest mõju inimeste elukeskkonnale, see on kohtu hinngul üks esmastest kodaniku kokkupuudetest võimuga. Kuna omavalitsused jagavad (seeläbi kontrollivad) ka maksudest laekuvat raha, siis mõjutavad nad piirkonna arengusuundi, heaolu jms. Kohus leiab, et korruptsioon ja selle tajumine ühiskonnas on kohalike omavalitsuste (ja selle töötajate) jaoks äärmiselt oluline küsimus. Kohus leiab, et omavalitsuse ametnikul lasub lisaks seadusest tulenevale kohustusele vältida korruptsioonikahtlust ka eetiline kohustus sellelaadseid süüdistusi võimaldavate olukordade vältimiseks (nt näilik korruptsioon mõjutab samuti avalikku arvamust, kuigi seaduse mõttes eksimust ei ole). See kõik mõjutab omavalitsuse usaldusväärsust elanikkonna silmis. Antud juhul oli Ain Valdmannile huvide konflikt teada. Vaatamta tekkinud kahtlustele, ei käitunud ka kohtu hinnangul eetiliselt ega juhipositsioonis olevale ametnikule vääriliselt, ta jätkas tegutsemist huvide konfliktis. Selliselt kahjustas Ain Valdmann kohtu hinnangul omavalitsuse mainet. Kohus leiab, et lisaks seadusele tulenevast kohustusest vältida huvide konfliktis tegutsemist, tuleb kõrgel linnaametnikul ka elanikkonna silmis näida aus ja eetiline ning endaga seotud XXXX suhtes otsuste osalemine ei paista selliselt välja. Kohus leiab, et isiku süü on keskmisest suurem ja antud asjas on põhjendatud avalik huvi, kuivõrd tegemist on korruptsioonijuhtumiga linnavalitsuses ning menetluse lõpetamiseks

§ 30alusel sellest tulenevalt alused puuduvad.

Tõendid Kaitsja seisukoht: Kaitsja pidas kõiki väärteotoimikus olevaid tõendeid lubatavaks ja nõustus nende avaldamisega. Kaitsja lisas omapoolsed tõendid kaebusega. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht: Esindaja pidas kõiki tõendeid lubatavaks ja nõustus nende avaldamisega. Ta märkis, et otsuses viidatud osad majandusaasta aruanded on digitaalsel kujul. Kohtu seisukoht: Kohus avaldas istungil väärteomaterjalid, väärteootsuses märgitud tõendid, samuti vastulause ja kaebuse lisadeks olevad tõendid. Kohtuistungil pooled nõustusid, et osad mahukad tõendid (majandusaasta aruanded) on esitatud digitaalsel andmekandjal ja nende paberkandjal avaldamine 16 ja toimikusse lisamine ei ole vajalik. Pooled tõendite lubatavuse osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kõik avaldatud tõendid on asjakohased ja lubatavad. Kohus märgib, et antud KVS § 11 lg 1 p 1 rikkumise spetsiifikat arvestades ei ole vajalik iga üksiku tõendi lahkamine detailides tasemel, mis ei ole seostatav rikkumise toimepanemisega. Seda enam, et arvete tasumise viseerimist, kooskõlastusringil osalemist on A. Valdmann möönnud. Kohus tuvastas väärteootsuses loetletud arvete ja käskkirjade osas, et need on hõlmatud (viseeritud) A. Valdmanni otsusega kõigil juhtudel alates 07.05.2013.a kuni 02.05.2018.a (varasemas osas kuulub menetlus lõpetamisele ja seega puudub vajadus eelnevat perioodi puudutavatel tõenditel peatuda). Kohus asus juba eespool seisukohale, et A. Valdmannile tehtud rikkumise etteheite sisu on otsuses osalemine, mida tõendabki tema kinnitus arvetele ja käskkirjadele. Antud kontekstis ei ole oluline, kas arved tasuti või kes koolitused tellis, kuivõrd A. Valdmann osales otsustustes ametisikuna enda töökohustest tulenevalt ja omas õigust neid otsustusprotsesse suunata (lubada koolitustele või mitte, kontrollida eelarve piires raha kasutamist, st otsustada, kas tasuda arved või mitte. Asjaolu, et koolitused, st ka nende eest tasumine oli eelnevalt juba kokkulepitud, ei muuda tema osalemist nende tasustamisprotsessis, kuivõrd, nagu kohus eelnevalt ka sedastas, siis ametipädevusest tulenevalt oli tal õigus rahavooge suunata (st lubada maksmine või keelata see), lähtudes Xxxxi põhimääruse §-st 8. Väärteootsuse tähtaeg Kaitsja seisukoht:

§ 70

lg 4 ja 5 kohaselt peab otsus olema tehtud 30 päeva jooksul, kuid antud juhul otsus ei ole tehtud 30 päeva jooksul. Normi sõnastuse järgi peab otsus olema obligatoorselt kättesaadav 30 päeva jooksul ning seadus ei luba tähtaega pikendada. See on oluline, sest 30 päeva peale väärteoprotokolli koostamist algab kaebeõigus

§ 114mõttes, kaebeõigus lõppeb väärteoprotokolli koostamisest 30 + 15 päeva pärast.

Antud asjas on väärteoprotokoll antud kätte 05.12.2018.a, lahendi tegemiseks 30 päeva hakkab kulgema 06.12.2018, tähtaeg saabub 04.01.2019.a, mis oli reede. Otsus on tehtud 07.01.2018.a, kui on möödas 33 päeva. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht: otsus on tehtud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

§ 70lg 4 sätestab tähtajana „kui on möödas 30 päeva“ ehk 30 päeva pärast.

Kohtu seisukoht:

§ 70

sätestab kohtuvälise menetleja lahendiga tutvumise aja ja koha teatavaks tegemise.

§ 70

lg 1 kohaselt antakse väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu; ning lg 2 kohaselt annab menetlusosaline väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva.

§ 70

lg 3 sätestab, et kui väärteoprotokolli koopia on menetlusaluse isiku kaitsjale kätte antud, loetakse väärteoprotokolli koopia ka menetlusalusele isikule kättetoimetatuks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest ning lõige 5 täpsustab, et menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel märgitakse väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusalune isik või tema kaitsja võivad saada lahendi koopia. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kuidas tõlgendada väärteootsuse väljastamise aja hindamisel väljendit „30 päeva möödudes“. Kaitsja on asunud seisukohale, et lahend peab olema kättesaadav 30 päeva jooksul, kuid kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et 30 päeva pärast. Vaidlust selles, et väärteoprotokollis väärteootsuse kättesaamise kuupäev 07.01.2019.a olemas oli, ei ole. Käesoleval juhul on nii kaitsja kui kohtuvälise menetleja esindaja arvestanud erinevalt ka päevade lugemise algus- ja lõppaega. 17 Väärteomaterjalidest nähtub, et esimeses 06.11.2018.a koostatud väärteoprotokollis on kirjas, et otsus on kättesaadav 07.12.2018.a ja täiendavas väärteoprotokollis 05.12.2018.a on kirjas, et otsus on kättesaadav alates 07.01.2019.a. Väärteoasja otsus on tehtud 07.01.2019.a. Kohus arvestab väärteoprotokollis märgitud 30 päevase tähtaja kulgemist järgnevalt. 05.12.2018 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik ja kaitsja kirjalikult väärteoprotokollile alla kirjutanud, et said selle koopia kätte 05.12.2018.a. Asjaolu, et meili teel vastasid nad 06.12.2018 kuupäeval kättesaamiskinnituse, ei muuda seda, et reaalselt said menetlusalune isik ja kaitsja väärteoprotokolli kätte 05.12.2018, mida nad on kinnitanud oma allkirjaga. Seega loeb kohus tuvastatuks, et väärteoprotokolli koopia on edastatud 05.12.2018.a. Esimeseks päevaks 30- päevase tähtaja arvestamisel loeb kohus 06.12.2018.a (s.o päev peale väärteoprotokolli koostamise ja kättesaamise päeva 05.12.2018.a) ning sellest arvestades on 30päevane periood läbi saanud 05.01.2019.a. Seega ei ole vaidlust selles, et otsus on tehtud 33. päeval pärast väärteoprotokolli koostamist. Kohus osundab, et kaitsja viidatud tähenduses kehtis see lause varasemas redaktsioonis, s.o kuni 31.08.2015.a. Kohus leiab, et antud vaidlusalust lauset tuleb tõlgendada järgnevalt. Sõna möödunud tähendab, et midagi on möödas, lõppenud. Kohtu hinnangul antud teksti kontekstis „pärast seda, kui on möödunud 30 päeva“ tähendabki 30 päeva pärast, mitte 30 päeva jooksul. Sellele viitab lause esimese poole lõpuosa „pärast seda, kui“. Seega saab väärteoprotokolli koostamisest 30 päeva pärast väljastada otsuse väärteoasjas. Antud juhul oli seda ka tehtud, väärteootsus väljastati 07.01.2019.a (nagu väärteoprotokollis kirjas oli). Kohus leiab, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal ei saanud tekkida mingit eksiarvamust otsuse valmimise ajast, sh 30 päeva möödumisel väärteoprotokolli koostamisest, kuivõrd täpne otsuse kuupäev oli väärteoprotokollis ära toodud ning samal päeval otsus ka väljastati - 07.01.2019.a. Samuti ei ole rikutud käesolevas asjas menetlusaluse isiku kaebeõigust, kuivõrd otsus väljastati märgitud kuupäeval ja kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates päevast, mil väärteootsuse koopia on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav vastavalt

§ 114lg-le 4.

Karistus Kaitsja seisukoht: kaitsja leidis, et kaebaja suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada nii väärteotunnuste puudumise, aegumise, kui alternatiivselt osalt ka otstarbekuse kaalutlusel. Kaitsja ei peatunud karistuse küsimusel. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht: Esindaja leidis, et väärteootsus tuleb jätta muutmata, peatumata täpsemalt karistuse küsimusel. Kohtu seisukoht: Karistusregistri väljavõttest Ain Valdmanni kohta nähtub, et tal puuduvad kriminaal- ja väärteokaristused. Tegemist on seega varem karistamata isikuga. Kohus selgitab, et KVS § 19 näeb karistusena ette rahalise karistuse kuni 200 päevamäära. Kohtuväline menetleja on karistanud Ain Valdmanni toimepandud väärteo eest rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses. Käesolevas asjas on kohus lõpetanud menetluse Ain Valdmanni suhtes kuni 01.03.2013.a osategudes ja lõpetanud osaliselt tema suhtes menetluse KVS § 11 lg 1 p 2 tunnuste puudumisel tema käitumises. Sellest tulenevalt on vähenenud Ain Valdmannile etteheidetava väärteo maht. 18 Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus osundab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb arvestada ka eripreventiivset eesmärki (RKKKo 3-1-1-99-06, p 15.1). Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest karistuse liigi ja määra osas (RKKKo 3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RKKKo 3-1-1-99-06, p 14). Kohtuasjast nähtuvalt on Ain Valdmanni tegu esimene omataoline, kuid see on toimepandud pika aja vältel (pea 5 aastat), kinnitatud arvete suurusjärk on keskmine (suure varalise kasu määrast väiksem). Tulu ega kasu Ain Valdmann toimepandust ei ole saanud. Arvestades teo kestvust leiab kohus, et Ain Valdmanni süü KVS § 19 mõttes on keskmisest suurem. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et Ain Valdmann on mõistnud tehtud väärteoeksimust, astudes Xxxxu juhatusest tagasi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Karistuse määra puhul arvestab kohus, et kuigi Ain Valdmanni süü on keskmisest suurem, siis on ta varem karistamata isik ning kohus on vähendanud esitatud süüdistuse mahtu, mistõttu leiab kohus, et Ain Valdmanni karistus saab olla sanktsiooni keskmääras. Kohus peab kohaseks karistuseks rahatrahvi 100 päevamäära ulatuses ehk 400 eurot. Menetluskulud Käesolevas kohtuasjas kuulub väärteomenetlus lõpetamisele jaanuar 2011.a kuni märts 2013.a toimepandud väärteos, seega veidi enam kui 2-aastase perioodi osas ning see puudutab 20 osategu 55-st osateost, mida kohtuväline menetleja kaebuse esitajale ette heidab.

§ 23, § 38 lg 1 ning Kr

MS § 181 lg 1 ja § 183 lg 1 koosmõju toob vältimatult kaasa vajaduse hüvitada isiku kantud menetluskulud, osas mis seostuvad väärteomenetluse lõpetamisega. Sama seisukohta kinnitab ka Riigikohtu argumentatsioon (RKKKo 3-1-1-77-16, p 18.2). Seejuures on kohtul aga laiaulatuslik kaalutlusõigus kaitsekulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel (RKKKo 3-1-1-77-16, p 15) ning olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa summadest on seotud selle rikkumisega, mille osas menetlus tuleb lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (RKKKo 3-1-1-61‑08, p 19.2; RKKKo 3-1-1-77-16, p 18.2). Ka praeguses asjas ei ole kaitsja ära näidanud oma töö mahtu osas, mis puudutab seda perioodi, milles kohus menetluse lõpetab. Kohus osundab, et antud juhul leidis asjas tuvastamist süüteo jätkuvus ning kogu etteheidetava rikkumise perioodi (s.o jaanuar 2011.a kuni mai 2018.a) raames ei oleks menetluskulud osategude raames tingimata ka lahutatavad.

§ 23

järgi hüvitatakse,

§ 29

lg 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetluse lõpetamisel, menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega 19 tasu. Samuti, ka KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks mh valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega ning millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt nt RKKKo 1-15-9051, p-d 38 ja 46). Praegusel juhul on kaitsja lisaks kaitsealusele adresseeritud arvetele ja maksekorraldustele lisanud ka detailsema ülevaate kaitseülesannete teemade ja tegevuste kaupa. Seetõttu saab kohus siiski nimetatud ülevaatest lähtudes täpsemalt kaaluda mitte ainult kaitseülesannete abstraktset ajalist mahtu, vaid ka konkreetse kaitseülesande põhjendatust. Esmalt kohus märgib, et kaitsja viitab asjas osutatud õigusabi tunnitasu keskmise määra mõistlikkusele, mis tõepoolest jääb Riigikohtu uuemas praktikas väljendatud mõistliku tunnitasu juurde asjades, mis on samuti seotud tunnustatud kaitsjate poolt taotletud tunnitasu keskmise määra ja keerukamate vaidlustega (nt RKKKo

1. aprilli otsus asjas nr 1-16-4665, p 31;
2. oktoobri 2018.a otsus asjas nr 1-17-5176, p 24). Samas nähtub, et kaitsja poolt esitatud arvete lõikes on kaitsjatasu tunnitasu määr varieeruv – 30.11.2018.a arve pinnalt 183,28 eurot + käibemaks; 31.12.2018.a arve pinnalt 164 eurot + käibemaks; 31.01.2019.a arve pinnalt 82,76 eurot + käibemaks (koos arves näidatud soodustusega); 28.02.2019.a arve pinnalt 103,02 eurot + käibemaks ning 17.04.2019.a arve pinnalt 100 eurot + käibemaks. Kohus leiab, et eelpool viidatud Riigikohtu praktikat arvestades tuleb praeguses asjas pidada mõistlikuks tasumääraks kuni 130-eurost tunnitasu, millele lisandub käibemaks, olenemata teostatud soodustustest, ja seda iga arve lõikes eraldi. Üldjoontes on võimalik kaitsjatasu kujunemine koondada teemade kaupa: konsultatsioon kliendiga asja menetluse alguses, ülekuulamisel osalemine, tutvumine materjalidega, vastulause koostamine ja selle käigus oma positsiooni kujundamine, täiendava materjaliga tutvumine; kaebuse koostamine ja selle parandamine; kohtuistungiks ettevalmistamine; konsultatsioon kliendiga; kohtuistungil osalemine, sh kaitsekõne teeside koostamine ja ettekandmine. Kaitsja teostatud tegevuse põhjendatuse osas toob kohus välja vaid need toimingud, millede osas tuleb taotletud mahtu vähendada ja esitab põhjendatud ajakulu ja tasu suuruse arvete kaupa. 30.11.2018.a arve pinnalt peab kohus selles märgitud ajakulu põhjendatuks, lähtudes kaitsja ülevaates esitatud toimingute sisule, seega on põhjendatud ajakuluks 18,3 tundi (kohaldub määr 130 eurot/h + KM) ehk mõistliku tasu suurus on 2854,80 eurot (sh käibemaks). 31.12.2018.a arve pinnalt peab kohus selles märgitud ajakulu 5,5 tundi põhjendatuks (kohaldub määr 130 eurot/h + KM) ehk mõistliku tasu suurus on 858 eurot (sh käibemaks). 31.01.2019.a arve osas torkab silma, et kaitsja on selles märkinud ajakuluks 20,8 tundi, kuid seda arvet loogiliselt hõlmava perioodi (pärast 31.12.2018.a arvet ehk 01.
3. kuni 31.01.2019.a) toimingute ajamahu arvestamisel on võimalik tulemuseks saada 20 tundi, mitte arvel märgitud 20,8 tundi. Seega on kaitsja ekslikult siin juurde arvestanud 0,8-tunnise ajakulu. Selle arve pinnalt ei pea kohus ka põhjendatuks ka kaebuse koostamiseks kulunud aega sedavõrd suures ulatuses (10 h), olukorras, kus on korratud suuresti vastulausega samalaadset argumentatsiooni (5 h) ning seejuures on kaitsja kaebuse koostamiseks ettevalmistanud pikema aja jooksul (ainuüksi 31.01.
4. arve pinnalt 10h). Kohus leiab, et selles osas on kaebuse koostamise põhjendatud ajakulu 10 tunni asemel 5 tundi. Seega peab 31.01.2019.a arve osas kohus põhjendatuks ajakulu 15,0 tundi (kohaldub määr 82,76 eurot/h + KM) ehk mõistliku tasu suurus on 1489,68 eurot (sh käibemaks). Põhjendatud ei ole kulud, mis tekkisid väärteokaebuse täiendamisvajadusest ehk asjaolust, et kaebusele ei olnud lisatud selles viidatud tõendeid lisatud ega väärteootsust. Seega ei ole põhjendatud ka pidada selleks kulunud aega 06.02.–15.02.2019.a toimingutes 6,3 tunni ulatuses mõistlikuks menetluskuluks. 28.02.2019.a arve pinnalt ei saa kohus taotletud menetluskulu mõistlikuks pidada, sest see seostub otseselt kaitsja süül kaebuse täiendamisvajadusega

§-s 115 nimetatud expressis verbis 20 nõuetest lähtuvalt. Kohtu hinnangul ei peaks nimetatud kulu kandma ei riik ega ka vandeadvokaadilt õigustatult asjatundlikku õigusabi ootav kaebuse esitaja. Kaitsja tegevus, mis on käsitatav kaitsekõne ja selle teeside ettevalmistamise (sh selle raames ka kaitsealusega konsulteerimise jmt 12.04.–17.04.2019.a toiminud tegevusega) on kohtu hinnangul põhjendatud taotletud 14,3 tunni asemel 5 tunni ulatuses, arvestades asjaolu, et kaitsja on kogu varasema menetluse jooksul oma lõplikku seisukohta kujundanud ning valdavalt on korranud nii kaitsekõnes kui kaitsekõne kirjalikes teesides samu argumente, mille ta on esitanud juba menetluse käigus eelnevalt, sh kirjalikus kaebuses. Seega peab 17.04.2019.a arve pinnalt kohus mõistlikuks ajakulu 12,4 tundi (kohaldub määr 100 eurot/h + KM) ehk mõistliku tasu suurus on 1488 eurot (sh käibemaks). Kokku peab kohus seega mõistlikuks kaitsjatasu kogusummaks 6690,48 eurot. Järgnevalt annab kohus hinnangu sellele, kui palju nimetatud kulust on seostatav osaga, milles kohus menetluse lõpetab ning milline on kaitsja argumentatsiooni roll selliste otsustuste osas. Kohus osundab, et perioodil jaanuar 2011.a kuni 01.03.2013.a toimepandud väärteos lõpetab kohus menetluse kohtu, mitte kaitsja õigusliku argumentatsiooni pinnalt ning KVS § 11 lg 1 p 2 tunnuste puudumine leidis tuvastamist osalt ka kaitsja argumentidega seoses, kuid jõusse jääb kohtuvälise menetleja seisukoht KVS § 11 lg 1 p 1 rikkumise kohta perioodil 01.04.2013 kuni 02.05.2018.a. Eelnevast tulenevalt on seoses väärteomenetluse lõpetamisega põhjendatud mõistlikuks peetavatest menetluskuludest riigi kanda jätta 1/3 ehk 2230,16 eurot ning ülejäänud kulud tuleb jätta menetlusaluse isiku kanda. Asitõendid ja salvestised Väärteootsuses (otsuse lk 20) märgitud ja eraldi esitatud kirjalikud dokumendid (kaitsja volikiri; e-kirja ja avalduse koopiad) ning 2 CD-plaati väärteoasja materjalidega asuvad väärteotoimikus. Kohus peab põhjendatuks jätta nimetatud dokumentaalsed asitõendid väärteoasja materjalide juurde. Kohus juhindub

§ 2, § 23, § 38, § 109-111, § 132 p 2, 3, § 133-135, § 155-156; Kr

MS § 126 lg 3 p 1. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 21