Obsah (6)

§ 120§ 121§ 64§ 68§ 4§ 44

1-20-1597 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. augustil 2020.a., Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1597 (19231601017) Kohtunik Margot Mikler

§ 120

lg 1 ja § 121 lg 2 p 2,3 järgi käskmenetluses Prokurör Lea Pähkel Süüdistatav Erik Karlsson (end Maurice Henry Deloné), isikukood xxx; xxx kodanik; emakeel: rootsi keel; kõrgharidusega; elukoht: x; töötab xxx OÜ, varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld kuni 13.05.2020.a. Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Erik Karlsson (end Maurice Henry Deloné)  

§ 120

lg 1 järgi ning karistada rahalise karistusega 50 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 10,20 eurot, s.o summas 510 eurot.

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ning karistada rahalise karistusega 200 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 10,20 eurot, s.o summas 2040 eurot.

§ 64

lg 1 alusel kergem karistus lugeda kaetuks raskeimaga karistusega ja mõista liitkaristuseks rahaline karistus 200 päevamäära (päevamäär 10,20 eurot), s.o. 2040 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvata Erik Karlssoni (end Maurice Henry Deloné) eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 12.05 – 13.05.2019.a. (2 päeva) karistusaja hulka ning mõista lõplikuks karistuseks rahaline karistus 194 päevamäära, s.o. 1978,80 eurot, mis tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 Menetluskulud KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Erik Karlssonilt (end Maurice Henry Deloné) riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu – 638,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1514,40 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 30 päeva jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu, kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga ning edastatakse Erik Karlsson (end Maurice Henry Deloné) e-meilile xxx. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid  CD-R plaat kõnesalvestusega häirekeskusesse; DVD-R plaat videosalvestusega x X ülekuulamisest; CD-R plaat videosalvestusega politsei rinnakaamerast, mis asuvad kriminaalasja juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsuse koopia toimetada süüdistatavale Erik Karlssonile (end Maurice Henry Deloné), kaitsjale Leelo Viilile ja Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata, küll aga on süüdistataval ja kaitsjal õigus KrMS § 254 lg 6 alusel käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, siis käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. Süüdistus Erik Karlssoni süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 31.12.2014 kuni 12.05.2019 korduvalt tahtlikult kehaliselt väärkohtles elukaaslast ja abikaasat xxx Xt ning alaealist kasutütart xxx Xt ühises elukohas xxx järgmiselt: - 31.12.2014 vastu 01.01.2015 öösel peretüli käigus, duširuumis lõi jalaga rasedat x Xt tekitades kannatanule füüsilist valu. - 2016 aastal, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal peretüli käigus surus x X ja x X vastu maad, pani kätega neil suud kinni, tekitades neile oma tegevusega õhupuuduse ja füüsilist valu. - aprillis 2018 karistamise eesmärgil lõi 12 aastase x X pea vastu radiaatorit, lõi jalaga kõhtu, hoidis kaelast kinni ja lõi vastu nägu, tekitades lapsele füüsilist valu ja kehavigastusi – kriimustusi näol. - 12.05.2019.a umbes kella 01:00 paiku, peretüli käigus võttis 13 aastase x Xl kaelast kinni, surus põlvili vastu maad, lõi rusikaga korduvalt pähe, põhjustades lapsele füüsilist 2 3 valu ja tervisekahjustuse – punetuse põse piirkonnas, muhu peapiirkonnas. Seejärel ründas x Xt, haaras naist kaelast, põhjustades naisele füüsilist valu. Seega pani Erik Karlsson toime

§ 121lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo, s.o.

teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Samuti tema, 12.05.2019.a samal ajal samas kohas verbaalse konflikti käigus ähvardas x Xt ja x Xt, et tapab nad ära, kui nad minema ei lähe, karjudes neile: „ma tapan teid ära“, võttis köögist kööginoa ja hoides kööginuga tõstetud käes, ära murtud noa ots kannatanute suunas, kes võtsid Erik Karlssoni ähvardusi reaalsetena, sest eelnevalt ta juba oli kasutanud füüsilist vägivalda nende suhtes ning nad tundsid reaalset ohtu enda elule. Seega pani Erik Karlsson toime

§ 120lg 1 ettenähtud kuriteo, s.o.

tapmisega ähvardamine, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga ei ole varalist kahju tekitatud. Tõendid  Asitõendi (kõne häirekeskusesse) vaatlusprotokoll, mille kohaselt 12.05.2019.a. kell 02:00:35 helistati telefoninumbrilt x (helistaja x) hädaabinumbrile

1. Kõne pikkus 4 minutit ja 58 sekundit. Kõnest nähtub, et x korter x toimub perevägivald ning meesterahvas kasutab vägivalda kasutütre ja elukaaslase suhtes. /tl. 3-5, CD kd taga kaanel, pakend nr 1/;  Kannatanu x X ülekuulamise protokoll, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 31.12.2014.a. vastu 01.01.2015.a. Henry tuli koju aadressil x ja oli väga purjus. Sel ajal oli ta rase. Neil toimus verbaalne konflikt ja ta lõi ühe korra teda. Politseid ta ei kutsunud ja arsti poole ei pöördunud. Veebruaris 2018 x võttis Henry pangakaardi ja võttis arvelt 200 eurot. Henry usaldas xle pangakoodid. Henry oli purjus ja konflikti käigus lõi xt. xil olid kriimustused näol. Politseid ta ei kutsunud ja arsti poole ei pöördunud. 12.05.2019.a. kella 01:00 ajal tekkis Henryga verbaalne konflikt ja ta oli šokiseisundis ning rohkem ei mäleta midagi. Rohkem teab asjast x sõnade järgi. Henry läks xile kallale ja paiskas x koridoris pikali. Henry seisis köögis ja tal oli nuga käes, kuid ta ei vehkinud sellega vaid lihtsalt seisis. Tema ja x jooksid koridori ja naabrid kutsusid politsei. Samal ajal viibis korteris nende teine laps. /tl. 8-10, 11-12/;  Kannatanu 13 aastase x X videoülekuulamisel antud ütlused, milles kannatanu on andnud ütlusi, et tema kasuisa kasutas tema suhtes vägivalda. Samuti ähvardas teda ära tappa, kui ta ära ei lähe. Henry võttis tal kaelast kinni ja surus teda vastu maad ja lõi rusikaga vastu pead. Tal tekkis muhk ning selgroog on valus. Ta karjus kõvasti, et kasuisa ta lahti laseks. Siis, kui kasuisa noa võttis, jooksid nad emaga korterist välja. Siis ema läks korterisse tagasi ja Henry oli noaga ringi kõndinud ja surus ema vastu maad ning siis hakkasid koos kõvasti karjuma, et Henry lahti laseks. Naabrid kutsusid politsei karjumise peale. Vägivalda on juhtunud ka varem, siis kui ema oli rase, siis kasuisa lõi jalaga emale kõhtu. Henry on temal ja emal kätt suu peal hoidnud, et nad ei saaks hingata aga nad on rabelenud lahti ja karjunud. Ükskord, kui ta võttis Henry pangakaardiga raha, siis ta vihastas ja peksis teda peaga vastu radiaatorit ja lõi jalaga kõhtu ning võttis kaelast kinni. Samuti lõi ta näkku talle ning 3 4         nägu oli punane. Paarist juhtumist on ta rääkinud ka vanaemale. /tl. 17-28, CD plaat salvestusega/; Isiku 13 aastase x X läbivaatuse protokoll 12.05.2019 koos fototabeliga, millest nähtub, et x paremal põsesarnal on punetus. /tl. 30-31/; Tallinna kiirabi kiirabikaart, millest nähtuvalt on 12.05.2019.a. x Xl diagnoositud peapõrutus ja ärevus. Isikul on kuklas muhk. /tl. 32/; Tallinna X Kooli päringu vastus, mille kohaselt asus kooli õppima 2018 septembris 6 klassi. xil head vaimsed ja füüsilised võimed. Esindanud kooli spordi- ja ainevõistlustel. Puudu jääb xl kohusetundest ja hoolsusest. Õpib alla oma võimete. Lõpetas eelneva aasta neljade – viitega. Palju märkusi on tunni segamise, töövahendite puudumise, tegemata kodutöö ja ebaõpilasliku keelekasutuse ja käitumise kohta. Klassikaaslastega suhted head. Tihti puudub koolist, mida vanem põhjendab tervislikel põhjustel. Lapsevanemaga suheldes aru saada, et peres on pinged. x on käinud kooli psühholoogi juures, teemadeks suhted perega, kaaslastega ja üldine enesetunne. /tl. 53-55/; X Gümnaasiumi päringu vastus, millest nähtub kannatanu x X õppis X Kooli 5 klassis ajavahemikul 2017 –
2. x rõõmsameelne ja positiivse ellusuhtumisega. Üksikud päevad oli x tujust ära. Õiglustunne on tugev. Klassis oli 2 – 3 kindlalt tüdrukut sõbrad. x oli kohusetundlik ja suurepärase õppimisvõimega. Hinded olid korras. Kiire taibuga. Osavõtlik arutledes. Õpetajatega sai hästi läbi. Tundides vahel ei suutnud olla kõige vaiksem õpilane olla. Koolikohustust täitis korralikult aga vahest võttis ema vabaks. Esines ka ennasthävitavaid käitumisvorme nt enda lõikumine, käte ja jalgade lõikumine. Vesteldes viis jutt alati koduste probleemideni: mitmed kasuisad, emal ei ole aega tema jaoks, suitsiidne sõbranna jne. x jaoks oli probleem see, et ta ei teadnud kes on ta tegelik isa. Ühe isa eest oli ta põgenenud ja teine oli tema ees koera maha lasknud. xil oli probleeme vargusega kodunt. xl oli väga hea muusikaline kuulmine ning joonistas väga hästi. /tl. 57-59/; Lähisuhtevägivalla infolehe koopiad 12.05.2019,/tl. 33-34/; Tunnistaja X X ülekuulamise protokoll, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 12.05.2019.a. olles patrullis kuulsid kuidas 02.02 ekipaaž sai väljakutse x ja nad otsustasid samuti reageerida. Kohale jõudes 02.06 nägid, et trepi peal nutab naisterahvas x ja tütarlaps xX. Tema abikaasa Maurice Henry Delone tungis kallale talle ja tütrele. x olid tervisekahjustused ja talle kutsuti kiirabi. Korteris lamas diivanil nähtavate joobetunnustega Maurice. x rääkis, et isa tungis talle kallale, haarates temalt kõrist kinni ja lõi rusikaga vastu pead ning seejärel oli noaga vehkinud. x ütles, et Maurice peksis ka tema ema. x sõnul on füüsiline vägivald nende peres tavapärane ja Maurice on teda peksnud ka raseduse ajal. Maurice on last ka eelnevalt löönud. Terve tüli käigus oli teises toas maganud väike imik x. Elamine oli väga segane. x koos lastega jäeti koju. /tl. 60/; Asitõendi (politsei rinnakaamera videosalvestused) vaatlusprotokoll, vaadeldavaks on patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestus. /tl. 61/; Tunnistaja x ülekuulamise protokoll, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 2019 aasta kevadel oli ta emal külas x, Tallinn, kui öösel ajavahemikul 01:00 -02:00 vahel kuulis, et keegi karjus trepikojas „Appi“. Väliskoridoris istusid kaks noort naist. Hiljem sai teada, et tegemis oli ema ja tütrega. 13 aastane tüdruk X nuttis ja oli endast väljas. Tüdruk ütles, et meesterahvas lõi ja lükkas teda vastu maad ja veel oli juttu noast. Xl oli muhk kukla piirkonnas. Samuti Xl selg valutas. Tol hetkel 3 aastane laps oli korteris. X ema tunnistas, et see ei ole esimene kord, kui mees vägivalda kasutab. Laps palus, et politsei kutsuks. Tema kutsus politsei ja kiirabi. /tl. 62-63/; 4 5       Tunnistaja x X ülekuulamise protokoll, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et x on tema tütar ja X X on lapselaps. Erik Karlsson on tema väimees. Xl ja Erikul on ühine tütar x. X bioloogilise isaga ei kohtu ja ei aita kasvatada. x on Erikuga koos elanud umbes 6 aastat ja viimasel ajal suhted muutusid halvaks. 2018 augustis jooksis X kodunt ära, kuna tal olid emaga probleemid. X suunati x turvakodusse. Siis mõni aeg elas X tema juures xs. Mais 2019.a. oli Erik joonud ja rääkinud Xga ning X rääkis sellest emale ja Erikul „sõitis katus ära“ ning oli ähvardanud x ja Xt noaga. Samuti X rääkis, et Erik lõi talle pähe või selga. Enne seda ei ole kuulnud, et Erik oleks nende suhtes füüsilist vägivalda kasutanud. /tl. 64-65/; Tallinna x Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna vastus nõudekirjale 14.05.2019 nr 3.2-1/11127-1, mille kohaselt 01.08.2018.a. suunati X X x Turvakodusse, kuna 31.07.2018.a. jooksis X kodust ära ning helistas lasteabi telefonile, kuna kodus koheldakse teda halvasti. 2018.a. sügisel läks X elama vanaema juurde x. 01.11.2018.a. teatas ema, et X elas taas kodus ning omavahelised suhted olid korras. 16.05.2019.a. vestles lastekaitsetöötaja X emaga, kus x selgitas, et abikaasal Erik Karlssonil on stressirohke periood ning oli tol õhtul tarvitanud alkoholi koos ravimitega. Mees oli juhtumit kahetsenud. 29.05.2019 tegi lastekaitse kodukülastuse. Korter oli suur ja kõik eluks vajalik olemas, tagatud on ka Xle psühholoogiline abi. X rääkis, et koolis läheb hästi ja kõik saavad omavahel hästi läbi. /tl. 37-38/; Tallinna x Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna vastus teabenõudele 21.11.2019 nr 3.2-1/11127-2, millest nähtub, et pärast 29.05.2019 kodukülastust oli tagatud perekonnale psühholoogilise abi andmine. Sel hetkel läks perekonnal hästi ja rohkem abi ei soovinud. Augustis käis X ja x lastekaitse osakonnas vastuvõtul, kuna x oli lahutamas oma abikaasast Erik Karlssonist ning vajas nõustamist. Viimane kontakt oli 10.10.2019.a. ning x soovis nõustamist seose lahutamisega. /tl. 42-43/; Tallinna x Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna vastus teabenõudele 05.12.2019 nr 3.2-1/11127-4, millest nähtub, et ohvriabi spetsialist pakkus kannatanule psühholoogilist abi, millest ta loobus, kuid avaldas soovi psühholoogilist abi osutamiseks tütrele. Kannatanu tütar ei ole pakutud teenust kasutanud. /tl. 49-50/; Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub, et Erik Karlssonile tuvastati 12.05.2019.a. kell 03:13 alkoholijoove 0,39 mg/l kohta /tl. 104/. Erik Karlssoni kahtlustatavana antud ütlused, millest nähtub, et ta ei tunnista oma süüd temale inkrimineeritud kuritegudes, kuid kahetseb juhtunut ja annab ütlusi, et 12.05.2019.a. viskas ta X X ja x korterist välja ja pani ukse kinni. Oli mingi arusaamatus ja vaidlus, kuid ei mäleta miks. Samuti ei mäleta ta, miks ta nii tegi. Eelnevaid juhtumeid ta ei mäleta. Tarvitab alkoholi paar korda nädalas. Võimalik, et jõi liiga palju. Paar nädalat tagasi sai tema ema insuldi, tema firmat süüdistatakse rahapesus ja tema isa tervis on kehva ning seetõttu jõi palju ja tekkis ka konflikt 12.05.2019.a. Kahetseb ja vabandab nende ees. /tl. 79-81, 86-87/. Erik Karlssoni iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud:    Rootsi politsei vastus päringule, millest nähtub, et Erik Karlssoni suhtes varasemad kriminaalkaristused puuduvad /tl. 69/; Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et Erik Karlssoni suhtes varasemad kriminaalkaristused puuduvad /tl. 70-71/; SA PERH psühhiaatriakliiniku vastus päringule, millest nähtub Erik Karlssoni esmakordne pöördumine 30.04.2019 psühhiaatriakliiniku vastuvõtuosakonda, diagnoos ning 02.05.2019 pöördumine ja selle põhjus /tl. 96-97/; 5 6  Teatis süüdistatava sissetuleku kohta, millest nähtub, et Erik Karlssoni
3. aasta sissetulek oli 14 087.00 eurot /tl. 102/. Prokuröri ettepanek Prokurör pidas võimalikuks süüdistatava karistamist toimepandud kuriteo eest

§ 120

järgi rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10,20 eurot, s.o 510 eurot.

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10,20 eurot, s.o 2040 eurot.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10,20 eurot, s.o. 2040 eurot.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

12.05 – 13.05.2019.a. (2 päeva) karistusaja hulka ning mõista lõplikuks karistuseks rahaline karistus 194 päevamäära, s.o. 1978,80 eurot, mis tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks on Erik Karlssonile riigi poolt määratud kaitsja kaitsjatasud. Samuti iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub prokuröri ettepanekuga.

§ 120

ja § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritud kuritegude puhul on tegemist teise astme kuriteoga

§ 4

lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Tõendamiseseme asjaolud on selged. Taotletud karistus vastab Erik Karlsson süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Erik Karlsson on varem kriminaalkorras karistamata. Oma kuritegeliku käitumisega Erik Karlsson kellelegi varalist kahju ei tekitanud ning käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Ta on oma süüd tunnistanud ja toimepandut kahetsenud. Pere on lagunenud ja kannatanud enam Erik Karlssoniga koos ei ela, seega ei ole otsest ohtu enam kannatanute füüsilisele ja emotsionaalsele heaolule. Erik Karlssoni alaline elukoht on x. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Kriminaalasja toimikus oleva teatise kohaselt oli Erik Karlssoni päevasissetulek 2018 aastal 10,24 eurot ning

§ 44lg 4 alusel 10,20 eurot.

Võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, samuti asjaolu, et süüdistatav on taolise kuriteo toime pannud esmakordselt, peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse määramist süüdistusaktis toodud ulatuses. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu, s.o. 638,40 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, s.o. 876 eurot. Prokurör ei ole esitanud taotlust, et menetluskulusid ajatada, seega tuleb menetluskulud kokku summas 1514,40 eurot tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid  CD-R plaat kõnesalvestusega häirekeskusesse; DVD-R plaat videosalvestusega X X ülekuulamisest; CD-R plaat videosalvestusega politsei rinnakaamerast, mis asuvad kriminaalasja juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 7 Margot Mikler Kohtunik 7