§-de 121 lg 2 p 3 ja § 200 lg 2 p.p 4, 7 järgi lühimenetluses; Ringkonnaprokurör Süüdistatav Varasem karistatus Rita Siniväli Stanislav Leiten, isikukood: 50004040227, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, põhiharidusega, ei tööta, xxx süüdistatav ei ela, elukoht kohtule teadmata, asukoht: Tallinna Vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, 75322 Harjumaa , varasemalt kriminaalkorras karistatud, käesolevas kriminaalasjas KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 04.09.2018.a kell 16:39, alates 06.09.2018.a kohaldatud tõkend vahistamine, 02.11.2018.a pikendatud tõkendit vahistamine kuni 05.01.2019.a, vabastati 04.01.2019.a; KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 24.04.2019.a kell 14:20, alates 26.04.2019.a kohaldatud tõkend vahistamine kuni 2 kuuks; 11.01.2017.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p.p 5, 7, 8, 9 järgi karistatud vangistusega 1 aasta,
lg 2 p 7 järgi karistatud vangistusega 3 aastat,
lg 1 p 1 järgi karistatud vangistusega 4 aastat,
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti ärakandmata karistuseks 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva 1 Kaitsja vangistust. Juhindudes
lg 1, 3 ei pööratud mõistetud karistust täitmisele, katseajaks määrati 3 aastat, kohustusega järgida
lg 1 p.p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 2-1, 4, 7, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaja alguseks loeti 11.01.2017.a; Vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa Juhindudes KrMS §-dest 126 lg 3 p 1, § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 3; § 238 lg 1 p 4 ja lg RESOLUTSIOON 2; § 311; § 313;
§-dest § 64 lg 1; § 65 lg 2; § 68 lg 1 ning SKHS § 13 lg 3; kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada STANISLAV LEITEN
lg 2 p.p 4, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat. 2. Süüdi tunnistada Stanislav Leiten
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) kuud. 3. Juhindudes
lg 1 lugeda Stanislav Leitenile mõistetud kergem karistus kaetuks temale mõistetud raskeima karistusega, mõista Stanislav Leitenile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 lugeda temale mõistetud karistusest kantuks Stanislav Leiteni pool vahi all viibitud aeg ja nimelt alates 04.09.2018.a kell 16:39, kuni 04.01.2019.a s.o 4 (neli) kuud vangistust ja ärakandmata karistuseks mõista talle 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. 6.
lg 2 alusel mõistes liitkaristust mitme kohtuotsuse järgi liita Stanislav Leitenile käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusele temale eelmise s.o Harju Maakohtu 11.01.2017.a kohtuotsusega nr 1-16-10580 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 (kaks) aastat, 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ning mõista Stanislav Leitenile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 7. Juhindudes
lg 1 Stanislav Leitenile mõistetud ärakandmisele kuuluva liitkaristuse kandmise aja algust hakata lugema alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 24.04.2019.a.
Seega Stanislav Leiten, olles varem röövimise toimepannud isikuks, taas pani korduvalt toime isikute grupis ja vägivalda kasutades võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ehk röövimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona
Samuti süüdistatakse Stanislav Leitenit selles, et tema isikuna, kes on varem kuriteoga toime pannud teisele isikule raske tervisekahjustuse põhjustamise, uuesti korduvalt 23.04.2019 kella 19:00 paiku Csaare pargi ja Estonia puiestee juures niinimetatud „Viru vahes“ tekkinud tüli käigus ründas I Iit, lõi teda rusikaga näkku, tõukas ta vastu aeda, seejärel lükkas pikali ning peksis teda käte ja jalgadega pähe ja kehasse. Samal ajal lõi R Al maaslamavat I Iit jalaga pähe, et Stanislav Leitenit kakluses aidata. Kannatanu tundis löökide tulemusel tugevat füüsilist valu, temal hakkas ninast verd jooksma, samuti tekkis tugev peavalu, esihammas valutas ja loksus, tekkisid marrastused ja verevalumid, ehk kerge tervisekahjustus. Teise inimese korduva tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega pani Stanislav Leiten toime
Menetlus Harju Maakohtus: 3 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 15. oktoobril 2019.a toimunud kohtuistungil süüdistatav Stanislav Leiten ja tema kaitsja taotlesid kohtult asja arutamise jätkamist lühimenetluse korras, prokuratuur nõustus lühimenetlusega. Süüdistatav Stanislav Leiten kinnitas kohtule, et talle on lühimenetluse olemus ja esitatud süüdistus arusaadav, end süüdi ei tunnistanud. 17.10.2019.a toimunud kohtuistungil Stanislav Leiten andis ütlusi kehalise väärkohtlemise episoodi kohta, et 23.04.2019.a õhtul kella 19 paiku ning ka öösel oli ta oma tütarlapse juures xxx, kuid sel päeval käis ta ka Csaare pargis. Ta läks Iiga kokku saama, et rääkida probleemidest, mida viimane oli tekitanud. I tahtis Tt peksta, T kutsus teda appi ja tema läks viimase eest välja seisma. Kokku oli seal ca 40 inimest. I hakkas temaga tüli norima, viimane hakkas käituma agressiivselt ja tema – Stanislav Leiten võis viimast ka provotseerida. Seal kohapeal oli ka K V ja Al. Ta sai Ii käitumisest valesti aru, I tõstis käe, mispeale tema lükkas Ii vastu aeda. Samuti liigutas ta kätt Ii kaela suunas, haaras tal kaelast, hüppas talle peale lükkas ta vastu piirdeaeda nii, et nad mõlemad kukkusid. Ta haaras Iist ümbert kinni, samuti nägi, kuidas Al lõi Iit jalaga pähe, siis kui kannatanu temast kinni hoidis. Oma süüd selles episoodis tunnistab ta osaliselt s.t tema Iit ei löönud vaid, lükkas ainult viimast ja haaras kaelast ning seetõttu võis jääda mulje, et ta lõi Iit näkku. Ringkonnaprokuröri poolt esitatud küsimustele selgitas Stanislav Leiten, et Iiga oleks ta pidanud tagasi hoidma, kuid ta ei peksnud kannatanut, kõik juhtus spontaanselt, ta tahtis kannatanut rahustada. Stanislav Leiten end temale esitatud röövimise episoodis süüdi ei tunnistanud ning andis ütluseid selles, et 03.08.2018.a varahommikul või 02.08 hilisõhtul, enne, kui ta läks Kalev Spasse, viibis Loca baaris. Seejärel suundusid nad McDonaldsi juurde, pärast Kalevi Spa juurde, kus olid tal tuttavad. Seal oli D, kellel oli mingi probleem ja viimane tahtis, et Z ja Xe läheksid sinna probleeme lahendama. Ta nägi Zit ja Xet seal kohapeal. Nad seisid Kalev Spa juures, samuti nägi ta C-C Ce ühe tüdrukuga ning viimased tarvitasid narkootikume. C – C C tahtis tüdrukust lahti saada ja palus neilt abi. C – C C ütles neile, et tema varastas tädilt 200 eurot, Xe tahtis sellest rahast kasvõi 50 eurot saada, et tüdrukust lahti saada, C – C C ütles, et midagi ei anna. Seejärel kannatanu pani oma koti pingi peale, nad ajasid juttu Xe hakkas pealiigutustega näitama, et hakkame temaga midagi tegema ja see oli arusaadav, mida nad pidid tegema. Et nad hoiaksid kannatanut kinni või võtaks koti ära ja jookseks minema. Xe läks koti juurde, kannatanu hakkas Xe juurde minema. Xe ütles kannatanule, et kui asutud mu juurde, siis ma löön su nina katki. Kannatanu läks tema juurde, Xe lõi küünarnukiga kannatanut näkku, ninast tuli palju verd. Kannatanu tuikus, ütles, et ta jätab meelde ja neil tulevad suured probleemid. Kannatanu tahtis oma raha tagasi saada. Raha võttis Xe, viimane läks koti juurde, võttis sealt välja raha ja eemaldus sealt. Kannatanu palus, raha tagastada, et võtku nad 50 eurot ja andku ülejäänud tagasi. Kannatanu läks Xit ründama ja siis sai vastu nina. Temal Stanislav Leitenil oli kannatanuga konflikt ainult pärast, siis kui kannatanu arvas, et ta tahab teda rünnata, kannatanu tõukas teda nii, et ta kukkus selili maha. Ta oli tige ja, kui kannatanu lükkas Xit, siis ka tema – Stanislav Leiten lükkas kergelt kannatanut nii, et viimane jäi jalule. Kannatanu lõi jalaga Xi jalust maha ja temal lükkas kannatanu viimasest eemale nii, et kannatanu kukkus külili. Siis tuli sinna tunnistaja. Stanislav Leiten kinnitas kohtus, et tema kannatanut ainult tõukas endast eemale ja seetõttu võib öelda, et ta seal sündmuses osales. Kannatanut soovis ta rahustada ja selgitada, et ta ei kavatse viimast lüüa ning ta soovis kannatanu tähelepanu endast eemale viia. Kott, mida nad sündmuskohal loopisid oli Xe oma, viimane jooksis koos temaga sellele veel pärast järgi. Raha ta endale ei saanud. Süüdi on ta selles, et viibis seal ja ei kutsunud kedagi appi. Ta ei aidanud kannatanut. Ringkonnaprokurör esitatud küsimustele selgitas Stanislav Leiten, et sel päeval tal üldse raha kaasas ei olnud. Xel oli 200 eurot 50 kupüürides, millised viimane oli kannatanu kotist võtnud. 4 Sündmuskohalt ei läinud ta Ziga ära, sest see oli reputatsiooni küsimus. Kuidas kannatanul tekkisid luude murrud, seda ta ei näinud. Kohus uuris prokuratuuri taotlusel, kaitsja ja süüdistatava nõusolekul alljärgnevaid kriminaalasjas kogutud tõendeid: 23.04.2019 episoodis: I Ii poolt kohtueelsel uurimisel 23.04.2019.a kannatanuna antud ütlusi, milles kirjeldab detailselt Stanislav Leiteni poolt tema suhtes vägivalla kasutamist 23.04.2019.a kella 19.00 ajal. Nii on kannatanu selgitanud, et märgitud kuupäeval ja kellaajal oli temal kokkupuude Stanislav Leiteniga Csaare pargis Tallinnas. Sündmuskohas oli mitmeid inimesi R Al, T X, A A, K. Alguses rääkisid nad rahulikult, aga kohal olev rahvas õhutas Stanislav Leitenit vägivalda kasutama. Stanislav Leiten lõi teda parema haagiga, mida ta tõrjus, siis hüppas Leiten talle kehaga peale, tekkis kähmlus, nad kukkusid mõlemad pikali. Keegi lõi teda veel jalaga näkku – lööjateks võisid olla Al või K. Kui ta oli pikali siis Stanislav Leiten lõi teda käte ja jalgadega, vahele tuli A L ning ta suutis Leitenist eemale minna. Keegi ütles, et politsei tuleb ja rahvas hakkas laiali minema. Kui teda löödi, siis ta tundis valu, tal hakkas ninast verd jooksma. Hiljem läks valu tugevamaks, samuti hakkas valutama pea ja esimene parempoolne hammas /I kd, tl 1-3/. Kannatanu isiku läbivaatuse protokolli ja fotosid, millest nähtub, et 23.04.2019.a kella 22:23 ajal tuvastati kanntanu I Iil isiku läbivaatuse käigus parema kulmu ülaosas 1x2 cm marrastus, parema silma all oli marrastus ja verevalum, vasak kõrv oli paistes ja kõrva taga oli 3 cm suurune marrastus, esimene parempoolne hammas loksus. Kannatanu T-särk oli must ja tolmune, kannatanu kaebas pea – ja ninavalu. Kannatanu sellekohased vigastusi on fotografeeritud ning fotod lisatud fototabelisse isiku läbivaatuse protokolli juurde /I kd, tl 7-10/. Seadusliku esindaja K O kohtueelses menetluses kannatanu esindajana antud ütlusi, et I I rääkis temale 23.04.2019.a aasta sündmustest 07.05.2019.a väga napisõnaliselt. Välja tuli fakt, et I Iil oli kokkupuude politseiga. Ta nägi I Ii kätel kriimustusi /I kd, tl 5-6/. Tunnistaja A O poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selle kohta, et 23.04.2019.a kella 19.00 paiku oli ta Csaare pargis, seal oli veel ca 40-50 inimest. Ta nägi, kuidas S K, R Al Stas ja I omavahel rääkisid. Keegi lõi Iit vastu pead ja siis hakkas viimast peksma Stas. I lõi Stasi vastu, püüdes ennast kaitsta. I kukkus maha. Ta nägi, kuidas kõik kolm Iit lõid. Stasil olid nukid verised. Ta kuulis, kuidas I ütles Stasile, et pidime ju kahekesi kaklema, kuid Stas oli talle kallale tulnud kolmekesi. Stas pakkus välja, et „teeme siis uuesti“ /I kd, tl 11-12/. A L poolt kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et 23.04.2019.a kella 17.00-18.00 paiku oli ta Tallinnas, Csaare pargis. Ta märkas Iit mingi seltskonnaga, viimane ootas Stasi. Seejärel liiguti koos Viru Vahesse, kui nad olid hoovi jõudnud, siis I, Stas ja tema kaks sõpra – K ja veel üks poiss jäid eraldi seisma ja hakkasid rääkima. I tahtis asja rahulikult ajada. Stas küsis, et, kas tahetakse näha šõud. Stas jooksis Ii poole koos Ki ja teise poisiga, K ja teine poiss lõid Iit, seejärel pani Stas Ii maha ja kui nad maadlesid, siis teine poiss lõi Iit jalaga vastu nägu. I karjus Stasile, et viimane maha rahuneks. Stas tõusis püsti, aitas kannatanu püsti, kannatanu ütles Stasile, et 3vs1 pole kaklus vaid kallaletung. /I kd, tl 13-15/ K V poolt kohtueelsel uurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et 23.04.2019.a kella 16.00-17.00 vahel läks ta Csaare parki ja sai seal oma paljude tuttavatega kokku. Kuskil kella peale kella 18.00 ja enne 19.00 tulid nende juurde Stas, R ja I, kes liikusid Viru Vahesse, kaasas oli ca 30 – 40 inimest. Stas ja I hakkasid rääkima nende juures seisid veel R ja S K. Ta nägi, kuidas Stas lõi Iit ja pani Ii maha, kui nad olid pikali maas ja hoidsid teineteisest kinni, siis läks R nende juurde ja lõi Iit jalaga näkku. Pärast seda 5 tõusid nad püsti ja I käskis teistel eemale minna. Siis hakkasid nad uuesti lööma ja rusikatega peksma. Mingi aeg eemaldusid nad I läks minema, Stas läks minema. Kui I ja Stas teineteist peksid, siis keegi vahele ei läinud. / I kd, tl 16-17/ X X X poolt kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et aprilli lõpus kella 15.00 paiku oli tema Csaare pargis. Mingi aeg tuli parki S, ning hakkas rääkima Iiga, nad rääkisid midagi kakluse kohta, kõik läksid „Viru Vahesse“. I ja S rääkisid seal alguses midagi, olid närvilised, seejärel S läks Iile kallale, lüües teda rusikaga näkku ja jalaga kõhtu. I oli pikali maas, kui I oli pikali maas, siis R Al lõi Iit jalaga näkku. I lõi Si alles siis kui oli temalt rusikaga näkku saanud. S lõi Iit esimesena / I kd, tl 19/. Tunnistaja A A poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi selle kohta, et aprilli lõpus läks ta Csaare pargist kambaga kaasa „Viru Vahesse“, seal oli üks poiss, kes hakkas Iiga rääkima ning see poiss lõi Iit rusikaga vastu nägu, surus ta vastu aeda. Lööja oli lühikest kasvu, valged juuksed, rääkis väikese aktsendiga eesti keeles /I kd, tl 20-21/. Anna E V poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi selle kohta, et aprilli lõpus oli tema koos oma sõpradega Csaare pargis, siis mindi „Viru Vahesse“, kell võis olla 18.00-1900 paiku. Csaare pargis olid ka I ja Stass, kes rääkisid omavahel. Ta nägi kuidas I tõstis käe ja Stass lõi Iit jalgadesse, I hakkas vastu lööma ja Stass lõi Iit rusikatega näkku, pärast seda olid Stassi nukid verised. I kukkus pikali maha, Stass lõi Iit veel jalgade ja kätega vastu pead. Kaklus lõppes kui keegi tõmbas Ii ja keegi Stassi eemale. Tuli politsei ja I viidi minema / I kd, tl 22/. T X poolt kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et aprilli lõpus oli tema Csaare pargis, koos mindi „Viru Vahesse“. Kuskilt ilmus välja Stass Leiten. I hakkas Stassiga ülbitsema. Ta nägi, kuidas Stass võttis Ii keha ümbert kätega kinni, lükkas ta vastu aeda ja nad kukkusid kahekesi maha, maadlesid omavahel. Seda, kas Stass Iit lõi või mitte, ta ei pannud tähele. Ta nägi, kui I oli pikali maas, siis R lõi Iit jalaga näkku / I kd, tl 24/. S Ki poolt kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et temale oli teda, et I I kiusab poisse ja lööb tüdrukuid. Kinnitab ta seda, et ta oli Csaare pargis, kuupäeva ei mäleta. Ta oli seal koos R ja Stassiga. Koos mindi „Viru Vahesse“ rääkima. Stass rääkis Iiga ning nad hakkasid järsku kaklema, kes keda esimesena ründas, seda ta ei näinud. Ta nägi, kuidas Stass pani Ii maha. Ta nägi, et Iil jooksis ninast verd /I kd, tl 27-28/. R Ali poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et ta on toime pannud
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, selgitades et tema lõi Iit ainult ühel korral. Nimelt oli ta Csaare pargis, kellaaega ei mäleta. Talle helistas Stass ja tuli parki. Stass rääkis Iiga. Ta nägi, kuidas Stass ja I teineteist peksid. Kinnitab ta seda, et tema läks ka Ii juurde ja lõi viimast kuskile peapiirkonda, seda sel ajal, kui Stass ja I maadlesid, olid pikali maas, kord oli üks peal ja siis teine. Talle tundus, et Stass hakkab alla jääma. Miks ta lööma läks, seda ta ei oska öelda. Ta kahetseb, et sedasi tegi /I kd, tl 31/. Stanislav Leiteni kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, millisest nähtub, et 24.04.2019.a kella 14:20 ajal peeti KrMS § 217 lg 2 alusel
lg 2 p 3 kuriteo toimepanemise kahtluses kinni Stanislav Leiten, vastavalt isiku läbivaatuse protokollile näos mitmed marrastused ja verevalumid /I kd, tl 33-34/. Väljatrükki politsei andmebaasist, millisest nähtub, et 23.04.2019.a kella 19:20 ajal on politseile laekunud teave selle kohta, et 3 inimest kaklesid omavahel Viru Treening Taiboksi klubi ees. Olemas on sellekohane kõnesalvestis /I kd, tl 50/. Asitõendi vaatlusprotokolli ning selle lisaks CD plaadil olevat kõnesalvestist, millisest nähtub, et teostatud menetlustoimingu käigus on vaadeldud Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestist. Menetlustoimingu käigus tuvastati, et 23.04.2019.a kella 19:20 laekus 6 Häirekeskusesse kõne selle kohta, et Viru Keskuse ja Estonia pst juures, toimus noorte kaklus, milles osales vähemalt 4 inimest, 3 läksid ühele kallale. Pealtvaatajad ca 50 inimest hoidsid tagasi ja ähvardasid omavahel. Helistajaks oli X X /I kd, tl 51/. X Xi poolt kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et 2019.a aprilli lõpus oli ta Tai poksiklubis trennis. Kuupäeva ta ei mäleta, aga kuskil 19.00 paiku nägi ta klubist väljudes palju rahvast. Ta hakkas liikuma hoovist Csaare pargi poole, seal on üks kangialune. Ta nägi, kuidas üks noormees oli pikali maas ja ta nägi, kuidas maaslamajat löödi käega ülakehasse. Lööjaks oli blond ja pikk poiss, 16-18 aastat vana. Ta helistas politseisse / I kd, tl 52-53/. 03.08.2018.a episoodis: C-C Ce poolt kohtueelses menetluses kannatanuna antud ütlusi ja väljatrükki vk.com lehelt. Nii nähtub kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustest, et 03.08.2018.a umbes kella 00:30 paiku öösel oli tema Aia tn 18, Tallinn maja taga olevas pargis. Kohtas ta 3 noormeest, keda ta on ka varem näinud, nimesid ei tea. Koos läksid nad pargis asuvale laste väljakule. Üks poistest oli tüsedam 16-17 aastane, heledate juustega, kõneles vene keeles. See poiss küsis temalt, kas raha on kaasas, viimased hakkasid talt 50 eurot nõudma, tema keeldus raha andmast. Üks poistest võttis talt koti ära. Ta lükkas ühte väiksemat poissi, kes oleks peaaegu kukkunud. Selle peale tuli üks poiss talle kallale, alguses hoidis teda kinni ja lubas teda lüüa. Raha oli kotist juba välja võetud. Seepeale üks poistest lõi teda rusikaga vastu nina, ninast hakkas tal verd jooksma. Teised kaks poissi seisid alguses eemal, aga kui ta hakkas ennast kaitsma, siis see poiss, kes teda lõi, üritas veelkord jalaga lüüa. Ta hoidis seda poissi jalast kinni ning tõmbas poisi pikali, poiss kukkus. Seejärel lükkas väiksem poiss kannatanud, mille peale ta kukkus pikali, keskmist kasvu poiss ei teinud midagi. Kui ta üritas väiksemat kasvu poissi kätte saada, siis viimane jooksis ära, tema (kannatanu) jooksis tüsedamale poisile järgi, siis viimane haaras oma musta või halli värvi vöökoti ja jooksis ka ära. Seda, kas ta raha pandi tasku või kotti ta ei näinud / kd II tl 4-6/. Samuti on C – C C korduval ülekuulamisel märkinud, et tema vaatas www.vk.com erinevaid isikuid selleks, et leida neid noormehi, kes röövisid talt sularaha summas 200 eurot. Ta leidis märgitud portaalist isiku nimega Stas Leiten, vaadates fotosid, tundis ta viimases ära isiku, kes oli üks nendest, kes pani tema suhtes toime sularaha röövimise. Stasi on ta ka varem näinud, kuid viimane on talle võõras. Stasi-nimeline noormees on tema poolt ülekuulamisel kirjeldatud kui heledate juustega noormeest, kes oli teda rünnanud noormeestest kõige väiksemat kasvu. Just Stas lükkas ta pikali maha /kd II tl, 10-12, 1314/. Kannatanu terviseandmete kohta 03.08.2018.a väljastatud EMO kaarti, millest nähtub, et märgitud kuupäeval kella 02:46 ajal tuvastati C – C Cel ninaluude murd, muu metakarpaalluu murd, milline oli tekitatud vägivaldse ründe tagajärjel /kd II tl 7-8/. Kannatanu C – C C suhtes koostatud isiku läbivaatuse protokolli, millisest dokumentaalsest tõendist nähtub, et viimaselt tuvastati kuivanud veri näol, kätel ja särgil, paistetus ninal ja vasak käsi oli kinni seotud. Kannatanut on fotografeeritud, fotod on lisatud fototabelitesse. Fotodelt on näha, kannatanul esinenud välised kehavigastused /kd II lk 15-19/. Äratundmiseks esitamise protokolle koos fototabelitega, millistest nähtub, et teostatud menetlustoimingu käigus on kannatanu C – C C X Xes ja Z Zis ära tundnud isikud, kes röövisid talt 200 eurot. X Xes tundis kannatanu ära isiku, kes teda lõi ja Z Z oli isikuks, kes oli teistega koos, kas viimane ka teda tõukas või mitte, seda ta ei mäleta /kd II tl 2025/. 7 X Xi poolt kohtueelses uurimises tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et 3. augustil 2018.a umbes pool üks öösel istus ta pargis, mille nime ta ei tea, sest on pärit Venemaalt ja hotelli jaoks ei olnud raha. Temast läksid mööda 3 noormeest laste väljaku poole. Seal kohtasid nad poissi, kes on kannatanu. Ta nägi, kuidas viimaste vahel tekkis konflikt, nad rääkisid vene keeles. Konflikt muutus füüsiliseks. Kõige noorem neist oli, umbes 16-17 aastat vana, heledad juuksed. Teine oli umbes 18-19 aastat vana, tumedate juustega ja kolmas oli tüsedam, heledate värvi juustega. Konflikt tekkis tüseda noormehe ja kannatanu vahel. Tüsedam noormees lõi kannatanut rusikaga näkku, mille peale hakkas kannatanul ninast verd jooksma. Viimane tahtis veel kannatanut jalaga näkku lüüa, kuid kannatanu sai jalast kinni ja lükkas viimase pikali. Ülejäänud kaks noormeestest tulid tüsedamale lööjale appi, hakkasid kannatanut lööma ja tüsedamat nooremeest eemale tirima. Seejärel läks ta viimaste juurde ja ta nõudis, et lööjat jätaksid poisi rahule. Noormehed (lööjad) ehmusid ja jooksid ära, üks jooksis veel tagasi ja nõudis vöökotti, mille leidis murult. Kohale tuli politsei ja kannatanu ema /kd II tl 2627/. Samuti on tunnistaja ülekuulamisel kinnitanud, et kogu see sündmus oli temast umbes 10 meetri kaugusel. Hiljem sai ta aru, et kannatanult oli raha tahetud. Nägi ta seda, kuidas need kolm noormeest loopisid mingi asja, mida kannatanu soovis. Kinnitab ta seda, et kannatanut lükati tüsedama noormehe juurest eemale, kui viimane oli maha kukkunud lahtiste kätega, kannatanut siis otseselt ei löödud, et viimane maha siis ei kukkunud. Kannatanu ütles talle hiljem, et talt võeti raha. /kd II tl 28-31/ X Xe poolt kohtueelses uurimises kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et tema tunnistab oma süüd
Selgitas, et 03.08.2018.a oli tema koos Zi ja Stas Leiteniga Tallinnas Kalev SPA juures asuvas pargis. Ühel hetkel tuli nende juurde noormees, kes ütles neile, et röövis üht naisterahvast. Seejärel otsustasid tema, Stas ja Z, et röövivad seda noormeest. Tema lõi seda noormeest ühel korral rusikaga näkku, seejärel võttis ta noormehe jope taskust 100 eurot. Stasile andis ta 40 eurot ja endale jättis ta 60 eurot. Z ei teinud noormehele midagi /kd II tl 32-34/. Stanislav Leiteni kohta koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, millest nähtub, et 04.09.2018.a kell 16:30 peeti Stanislav Leiten KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni
lg 2 p.p 4, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise kahtluses /kd II tl 35-37/. Samuti kohus uuris süüdistatava Stanislav Leiten suhtes kogutud iseloomustatavaid tõendeid ja nimelt: Maarjamaa Hariduskolleegiumi taotlust ja kohtumäärust, millest nähtub, et Maarjamaa Hariduskolleegium Valgejõe õppekeskuse juhtkond taotles 14.06.2017.a Stanislav Leitenile Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskuse viibimise tähtaja pikendamist kuni 2017/2018 õppeaasta lõpuni ning seda põhjusel, et lapsevanem ei suuda tagada vajalikku struktureeritud tugi – ja arengukeskkonda ning koolikohustuse täitmist, õpilase nõrgad sotsiaalsed oskused eeldasid integreeritud tugitegevusi, et toetada õpilast seaduskuulekale käitumisele. 03.07.2017. kohus määras anda luba Stanislav Leiteni kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kolis viibimise tähtaja pikendamiseks kuni 2017/2018 õppeaasta lõpuni /kd II lk 80-81, 82-83/. Tallinna X Xi tõendit, millisest nähtub, et 11.09.2018.a Tallinna X X kinnitas et Stanislav Leiten õppis 2018/2019 õppeaastal kolme aastasel kutsekeskharidusõppel hoone tehnosüsteemide ehitus tase 4 eriala esimesel kursusel /kd II tl 84/. Stanislav Leiten suhtes väljastatud karistusregistri andmebaasi väljatrükki ja Harju Maakohtu 11.01.2017.a kohtuotsust nr 1-16-10580, millistest nähtub, et viimast on varasemalt nii väärtegude – kui ka kuritegude toimepanemise eest karistatud ja nimelt 8 11.01.2017.a Harju Maakohtu poolt on Stanislav Leitenit karistatud
lg 2 p.p 5, 7, 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta,
lg 2 p 7 järgi vangistusega 3 aastat,
lg 1 p 1 järgi vangistusega 4 aastat,
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti ärakandmata karistuseks 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Juhindudes
lg 1, 3 ei pööratud mõistetud karistust täitmisele, katseajaks määrati 3 aastat, kohustusega järgida
lg 1 p.p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 2-1, 4, 7, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaja alguseks loeti 11.01.2017.a. Kohtuotsus jõustus 19.01.2017.a /I kd, tl 58-59, II kd tl 74-79/. Tõendit Stanislav Leiteni maksustatava tulu kohta, millisest nähtub, et Maksu – ja Tolliametil puuduvad andmed Stanislav Leiteni 2017.a tulude kohta /kd II tl 69/ Kohtuotsuse motiivid Kohus, ära kuulanud süüdistatava Stanislav Leiteni ütlused, uurinud kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus kogutud ja kohtus avaldatud tõendeid asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esmalt annab kohus hinnangu Stanislav Leitenile etteheidetud kuriteo osas, milline on kvalifitseeritud
Nimelt süüdistatakse Stanislav Leitenit korduvalt teise inimese s.t kannatanu I Ii tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Karistusseadustiku § 121 lg 2 p 3 kohaselt on kriminaalkorras karistatav korduvalt teise inimese tervise kahjustamine, valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kohus loeb 23.04.2019.a kella 19.00 paiku Tallinnas, Csaare pargis ja Estonia pst juures „Viru vahes“ tekkinud konflikti käigus korduva füüsilise vägivalla kasutamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise Stanislav Leiteni poolt kannatanu I I suhtes tõendatuks nii kannatanu I Ii, kui ka tunnistajate A O, A L, K V, X X X, A A, A E V, T X, S K ja X X kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, X A kahtlustatavana antud ütlustega, süüdistatava Stanislav Leiteni enda süü osalise tunnistamisega kohtuliku uurimise käigus ning isiku läbivaatuse protokolli ning selle juurde lisatud fototabeliga, asitõendi vaatlusprotokollis kajastatuga. Nii kannatanu I I, kui ka tunnistajad A O, A L, K V, X X X, A A, A E V, T X, S K ja X A kahtlustatavana on käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses andnud detailseid ja omavahel haakuvaid ütlusi Stanislav Leitenile esitatud süüdistuses märgitud ajal ja kohas toimunud sündmuse kohta. Nii on eelpool märgitud kannatanu ning tunnistajad ja kohtueelse menetluses kahtlustatavana ülekuulatud X A üheselt kinnitanud, et 23.04.2019.a kella 19.00 paiku, Tallinnas, Csaare pargi vahetus läheduses nn „Viru Vahes“ toimus konflikt Stassi (Stanislav Leiteni) ja Ii (I I) vahel. Tunnistajad on ülekuulamistel kinnitanud, et nendele teadaolevalt tekkis Ii ja Stassi vahel konflikt seetõttu, et I tihti kiusas poisse ning solvas tüdrukuid. Mis täpselt sel päeval Niktini ja Stassi vahel juhtus seda tunnistajad rääkida ei ole osanudki, kuid eelpool märgitud tunnistaja on viidanud üheselt Stanislav Leitenile kui isikule, kes eelpool märgitud ajal ja kohas kasutas füüsilist vägivalda kannatanu I Ii suhtes selliselt, et lõi kannatanule rusikaga näkku, lükkas vastu aeda, lükkas ta pikali, peksis I Iit käte ja jalgadega pähe ja kehasse. Nii on tunnistaja A O kohtueelses menetluses ülekuulamise käigus selgitanud, et tema nägi, kuidas 23.04.2019.a kella 19:00 paiku Stas hakkas Iit peksma, I lõi Stasi vastu, püüdes end kaitsta. I kukkus maha. Kõik kolm peksid Iit. Stasil olid nukid verised. Tunnistaja A L on kinnitanud, et 23.04.2019.a kella 18.00 paiku liiguti Csaare pargist Viru Vahesse, tema nägi, kuidas Stass pani Ii maha, kui Stass ja I maadlesid, siis keegi lõi Iit veel 9 jalaga vastu nägu. Tunnistaja K V on kinnitanud, et 23.04.2019.a peale kuute, enne seitset õhtul mindi Csaare pargist, Viru Vahesse, kus ta nägi, et Stas lõi Iit. Stas pani Ii maha ja R lõi jalaga Iile näkku. X X X tunnistajana ülekuulamise käigus on kinnitanud, et aprilli lõpus läks S Viru Vahes Iile kallale, nimelt lõi S Iit rusikaga näkku, jalaga kõhtu. Samuti lõi R Al Iit jalaga näkku. Kohus loeb käesolevas kriminaalasjas tuvastatuks, et kannatanu I Ii ja Stanislav Leiteni vahel 23.04.2019.a konflikti nägid pealt ka tunnistajad A A, A E V, T X, S K ning X X, kes on kõik viidanud Stanislav Leitenile kui
Nii on tunnistajad kohtueelses menetluses kinnitanud, et Stanislav Leiten oli selleks isikuks, kes 23.04.2019.a Csaare pargi vahetus läheduses nn Viru Vahes omavahelise sõnavahetuse käigus tekkinud konfliktsituatsioonis lõi mitmel korral kannatanu I Iit. Kohtu hinnangul eelpool märgitud tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlused on usaldusväärsed ja haakuvad käesolevas kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega ja nimelt eelkõige kannatanu I I kohtueelses menetluses kannatanuna antud ütlustega ning kannatanu suhtes koostatud isiku läbivaatus protokollis kajastatuga. Samuti on kohtule teada, et ka kannatanu I I on kinnitanud sarnaselt süüdistatava Stanislav Leiteniga, et nendel tekkis 23.04.2019.a konflikt ja sõnavahetus, juhtus see Csaare pargis, „Viru Vahes“. Erinevalt süüdistatavast on kannatanu, sarnaselt eelpool märgitud tunnistajatega kohtueelses menetluses ülekuulamise käigus kinnitanud, et Stanislav Leiten lõi teda mitmel korral rusikatega näopiirkonda, hüppas peale, pani pikali maha. Süüdistatav sellist ulatuslikku vägivalla kasutamist kannatanu suhtes kohtuistungil on eitanud ja kinnitanud, et I nagu tahtis teda enne rünnata ning tema tahtis viimast rahustada. Kohtu hinnangul süüdistatava sellekohased selgitused ei haaku teiste, eelkõige tunnistajate kohtueelses uurimises antud ütlustega ning sh ka kannatanu ütlustega. Kohus asub seisukohale, et Stanislav Leiten oma vägivaldsesse käitumisse ei suhtu kriitiliselt. Nii on ta kohtuliku uurimise käigus andnud enda teguviisi õigustavaid ütlusi, asudes sisuliselt seisukohale, et tema süü seisnes pigem selles tema on olnud n-ö valel ajal lihtsalt vales kohas, pidades veaks seda, et ta ei lahkunud sündmuskohalt, kui nägi konflikti tekkimist, selgitades, et kõik on ikkagi olnud reputatsiooniküsimus. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu on käesoleva kriminaalasja menetluse käigus kinnitanud, et temal oli valus, kui Stanislav Leiten teda peksis. Isiku läbivaatusprotokollist ja fototabelist nähtub, et vahetult peale sündmust 23.04.2019.a fikseeriti kannatanu I Iil esinenud vigastused. Sellest tõendist nähtub, et kannatanul tuvastati 23.04.2019.a kella 22:23 ajal parema kulmu ülaosas 1x2 cm marrastus, parema silma all marrastus ja verevalum, vasaku kõrva paistetus ja marrastus, samuti, et esimene parempoolne hammas loksus. Kõrvutades kannatanu ütlusi isiku läbivaatusel fikseeritud vigastustega ning vaadates kannatanu fotosid, puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu ütlustes selles, et ta tundis kehalise väärkohtlemise tagajärjel valu, kuna peksmisega on talle tekitatud ka kehavigastused, seega valu tundmine sellise vägivalla tagajärjel on igati reaalne. Seega loeb kohus tõendatuks, et Stanislav Leiten tekitas oma käitumisega kannatanu I Iile füüsilist valu ja tervisekahjustusi, süüdistuses ja isiku läbivaatusprotokollis välja toodud ulatuses. Nii nähtub fotodelt ja kannatanu I I poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustes tekkisid tal marrastused ja verevalumid, esines pea ja esihamba valu, hammas loksus ja ninast jooksis peale peksmist verd. 10 Kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Stanislav Leiteni poolt toime pandud rünnak - füüsilise vägivalla kasutamine I I suhtes, oli intensiivne. Nii on kannatanu ja tunnistajad üheselt kinnitanud, et Stanislav Leiten lõi I Nit korduvalt. Kohus asub seisukohale, et Stanislav Leiteni käitumises on tuvastatud
Nii on kohtule teada, et Stanislav Leiten on isikuks, kes kannatanu suhtes tarvitas füüsilist vägivalda, kahjustades kannatanu tervist ja tekitades kannatanule valu. Järgnevalt kohus hindab Stanislav Leiteni tegevuses
Käesolevas kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on süüdistatava Stanislav Leiteni kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa avaldanud, et tema kaitsealune oli hädakaitse seisundis. Nii on kohtu tähelepanu juhitud sellele, et Stanislav Leitenil ei olnudki muud võimalust, kui süüdistuses kirjeldatud viisil end kannatanu eest kaitsta. Kohus kaitsja sellekohase seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-107-12 öelnud üheselt, et hädakaitse olemasoluks
lg 1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (vt RKKKo 3-1-1-111-04, p 10 ja 31-1-17-04, p-d 9-10). Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex ante hindamine) (vt RKKKo 3-1-1-17-04, p 10). Hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb edasi kontrollida ka kaitsetegevuse vastavust
nõuetele, sealhulgas seda, kas tegemist pole hädakaitse piiride ületamisega
Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises ründe tõrjumiseks. Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Seejuures peab kaitsetegevus olema kantud kaitsetahtest, mis tähendab, et kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras ning lähtuma sellest oma tegevuses (vt RKKKo 3-1-1-34-08, p 10). Käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on tuvastamist leidnud fakt, et kannatanut ründas esimesena Stanislav Leiten, märgitust tulenevalt ei ole alust väita, et viimane oli või võis olla hädakaitse seisundis. Nii nähtub kohtueelses menetlusese üle kuulatud kannatanu I Ii ütlustest, et alguses rääkis ta Stanistlav Leiteniga rahulikult, siis Stanislav Leiten lõi teda parema haagiga, mida ta tõrjus, siis hüppas viimane talle kehaga peale, tekkis kähmlus, nad kukkusid mõlemad pikali. Keegi lõi teda veel jalaga näkku – lööjateks võisid olla Al või K. Kui ta oli pikali siis Stanislav Leiten lõi teda käte ja jalgadega, vahele tuli A L ning ta suutis Leitenist eemale minna /I kd, tl 1-3/. Kannatanu ütlusi selle kohta, et esimeseks ründajaks oli just Stanislav Leiten, kinnitavad veel kohtueelses uurimises üle kuulatud tunnistajad ja nimelt A O, kes on kinnitanud, et keegi lõi Iit vastu pead ja siis hakkas viimast peksma Stas. I lõi Stasi vastu, püüdes ennast kaitsta. I kukkus maha. Ta nägi, kuidas kõik kolm Iit lõid. Stasil olid nukid verised. /I kd, tl 11-12/. Tunnistaja A L on märkinud, et I tahtis asja rahulikult ajada. Stas jooksis Ii poole koos Ki ja teise poisiga, K ja teine poiss lõid Iit, seejärel pani Stas Ii maha ja kui nad maadlesid, siis teine poiss lõi Iit jalaga vastu nägu. /I kd, tl 13-15/ Tunnistaja K V on kohtueelsel uurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et tema nägi, kuidas Stas lõi Iit ja pani Ii maha, kui viimased olid pikali maas ja hoidsid teineteisest kinni, siis läks R nende juurde ja lõi Iit jalaga näkku. /I kd, tl 16-17/. Samuti toetavad tunnistajate X X X, A A, A E V ning T X kohtueelsel uurimisel antud ütlustes sisalduv teave seda, et I I ja Stanislav Leiteni vahelises konfliktis oli ründajaks just Stanislav Leiteni nii tunnistajad kinnitanud, et just Stanislav Leiten oli selleks isikuks, kes ründas kannatanut esimesena. Tunnistajate ütlustest ja teistest kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et süüdistatav oleks olnud hädakaitseseisundis. 11 Kohtul puudub alus kahelda eelpool märgitud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ning seda põhjusel, et kõik eelpool märgitud tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlused on nii omavahel kui ka kannatanu kohtueelses uurimises antud ütlustega ning teiste eelpool avaldatud ja uuritud tõendites sisalduva teabega. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, mis annaksid kohtule põhjuse asuda seisukohale, et tunnistajad võiksid anda teadvalt valeütlusi või teadlikult ebatõeseid ütlusi eesmärgiga süüstada Stanislav Leitenit. Kohtule on teada, et nii kannatanu kui ka osad tunnistajad on ülekuulatud vahetult peale sündmuse toimumist ning olid seega veel tajutu mõju all ning on suutnud anda detailseid ning eluliselt usutavaid selgitusi toimunu kohta. Kohtul puudub alus arvata, et nii kannatanu kui ka kõik eelpool märgitud tunnistajad oleks tõde moonutanud. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu oleks süüdistatavat rünnanud või plaaninud viimast rünnata, s.t, et Stanislav Leitenit oleks võinud ees oodata või ootas ees õigusvastane rünne. Kuriteo asjaoludest, tunnistajate ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime tahtlikult. Süüdistatav Stanislav Leiten on ise kohtus kinnitanud, et tema pidigi I Iiga probleemid ära lahendama, nõrgemate eest seisma. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav minnes teadlikult I Iiga Csaare pargis kokkusaamisele eesmärgiga n-ö probleeme lahendada, kasutades kannatanu suhtes tekkinud konflikti käigus füüsilist vägivalda. Stanislav Leiteni poolt vägivalla kasutamine märgitud konfliktsituatsioonis ei olnud juhuslikku laadi, vaid tema käitumisele konfliktolukordades pigem iseloomulik. Kohus asub seisukohale, et Stanislav Leiten pidi ette nägema, et lüües kannatanut rusikaga näkku, pannes teda pikali maha, pekstes sh korduvalt rusikate ja jalgadega teeb ta kannatanule haiget ning võib kannatanu tervist kahjustada. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega s.t ta pidas võimalikuks kannatanule vigastuse tekitamist, kuid tal oli sellest ükskõik. Seega on Stanislav Leiteni süü tõendamist leidnud
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises, tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Järgnevalt annab kohus õigusliku hinnangu Stanislav Leiteni tegevusele röövimise episoodis. Nimelt süüdistatakse Stanislav Leitenit selles, et tema olles varem röövimise toimepannud isikuks, taas pani korduvalt toime isikute grupis ja vägivalda kasutades 03.08.2018.a kella 01.00 paiku Tallinnas, Aia tn 18 juures isikute grupis koos X Xe ja Z Ziga kannatanult C – C Celt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ehk röövimise. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Stanislav Leiten on isikuks, keda on varasemalt karistatud röövimise eest. Märgitud fakti kinnitavad Stanislav Leiteni suhtes väljastatud karistusregistri andmebaasi väljatrükk ja Harju Maakohtu 11.01.2017.a kohtuotsus nr 1-1610580, milline jõustus 19.01.2017.a /I kd, tl 58-59, II kd tl 74-79/. Kohtulike vaidluste käigus süüdistatava kaitsja advokaat Toomas Laanemaa märkis, et röövimise süüdistuses tuleks Stanislav Leiten õigeks mõista, kuna tal puudus teopanus. Kohus märgituga ei nõustu ning seda alljärgnevatel põhjustel. Kohtu hinnangul on käesolevas kriminaalasjas kogutud piisavalt tõendeid selle kohta, et just Stanislav Leiten oli üheks isikuks, kes süüdistuses märgitud ajal ja kohas grupis koos X Naomkine ja Z Ziga tungisid füüsilist vägivalda kasutades kallale kannatanu C – C Cele ning võitsid ära kannatanu sularaha 200 eurot. Kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus on korduvalt kannatanuna üle kuulatud C – C C, kes on andnud ütlusi selle kohta, et 03.08.2018.a kella 00:30 ajal, kui ta viibis Aia 18, kohtas ta 3 noormeest, keda ta on ka varasemalt näinud. Alguses vestlesid nad omavahel normaalselt. Kui ta oli noormeestele ütelnud, et tal on kaasas 200 eurot, siis viimased hakkasid talt nõudma 50 eurot. Tema keeldus raha andmast. Üks poistest võttis talt koti ära, mille peale ta lükkas ühte poissi. Koti võtnud poiss viskas koti maha ja tuli talle kallale. Mingi hetk oli raha kotist välja võetud ja teda löödi rusikaga vastu nina nii, et tal hakkas verd ninast jooksma /kd II 5/. 12 Kannatanu C – C C on kinnitanud, et üheks röövijaks oli Stanislav Leiten, kes on talle võõras, kuid keda ta on näinud ning viimane oli ka selleks isikuks, kes lükkas ta pikali maha /kd II tl 11/. Stanislav Leiten ei ole oma süüd selles kuriteos tunnistanud, kuid on kohtuliku uurimise käigus kinnitanud, et tema tõepoolest süüdistuses märgitud sündmuses osales. Nii on süüdistatav märkinud, et kui kannatanu oli neile öelnud, et tal on 200 eurot, millise ta oli mingilt tädilt varastanud, siis Naoumikine tahtis sealt saada kasvõi 50 eurot, kannatanu sellega ei nõustunud. Nad ajasid juttu ja mingil hetkel Xe hakkas pealiigutustega näitama, et hakkame temaga midagi tegema ja see oli arusaadav, mida nad pidid tegema. Et nad hoiaksid kannatanut kinni või võtaks koti ära ja jookseks minema. Xe lõi küünarnukiga kannatanut näkku ja võttis raha. Stanislav Leiten kinnitas kohtus, et tema kannatanut ainult tõukas endast eemale ja seetõttu võib öelda, et ta seal sündmuses osales. Kannatanut soovis ta aga rahustada ja selgitada, et ta ei kavatse viimast lüüa ning ta soovis kannatanu tähelepanu endast eemale viia. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava Leiteni poolt kohtus antud ütlused haakuvad kannatanu ütlustega selles, et kannatanu valduses oli sularaha 200 eurot, ning et see sularaha kannatanult vägivalda kasutades X Naomkine, Z Zi ning Stanislav Leiteni poolt ära võeti. Süüdistatava Stanislav Leiteni kohtus antud ütlustest selle kohta, et kui X N oli teada saanud, et kannatanul on raha, siis soovis sellest rahast saada kasvõi 50 eurot ning hakkas seda süüdistatavale peaga märku andes näitama, sai Stanislav Leiten varem röövimise toimepannud isikuna väga hästi aru, milliseks võib olukord kujuneda, kui kannatanu vabatahtlikult raha neile ei anna. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-5-06 nähtub, et teovalitsemise teooria kohaselt loetakse täideviijaks isikut, kes ise kõik koosseisuasjaolud realiseerib (üksiktäideviimine), saavutab teo toimepanemise teise isiku poolt, kasutades ära oma ülekaalukat teadmist või võimu (vahendlik täideviimine) või kes paneb teo toime ühiselt ja kooskõlastatult teise isikuga (kaastäideviimine). Stanislav Leiten on märkinud, et tema kannatanu suhtes otsest vägivalda ei kasutanud, ainult tõukas viimast, samuti, et talle ei olnud teada X Xe tahtlus röövi toime panna, asub kohus tõendite pinnalt seisukohale, et süüdistatavale on alust ette heita just
Käesoleva kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus on tunnistajana korduvalt üle kuulatud X X, kes on enne ülekuulamist kinnitanud, et tema ei tunne ei kannatanut ega ka kahtlustatavaid, tunnistaja ütlustest nähtub, et 3 augustil 2018.a kell pool 1 hommikul oli ta Tallinnas pargipingil. Seal olles nägi ta 3 noormeest, kes läksid kannatanu juurde. Isikute vahel tekkis sõnaline konflikt, mis muutus füüsiliseks. Konflikti käigus löödi tüsedama noormehe poolt kannatanut jalaga näkku, kannatanu tõmbas lööja pikali ja teised läksid lööjale appi ja tõukasid kannatanut lööjast eemale. Kannatanu ütles talle, et tal võeti raha, kui palju, sellele ta ei pööranud tähelepanud /kd II tl 26-31/. Käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus tunnistaja X Xi ütluste usaldusväärsust menetlusosalised kahtluse alla ei seadnud ning samuti puudub kohtul alus arvata, et tunnistaja ütlused oleksid ebausaldusväärsed. Tunnistaja X Xi kohtueelsel uurimisel antud ütlused on kogutud vahetult peale kuriteo toimumist ning seega võib väita, et tunnistaja oli veel tajutu mõju all, samuti on kannatanu ja kuriteo toimepannud isikud tunnistaja jaoks võõrad, seega puudub alus arvata, et ta ütluseid andes oleks ta tõde kuidagi moonutanud. Juba korduvalt mainitud, süüdistatav Stanislav Leiten kohtuliku uurimise käigus on kinnitanud, et tema kannatanuga tekkinud konflikti käigus tegelikult viimast ei löönud, vaid üksnes tõukas ning lahkuda ta sündmuskohalt Ziga ei saanud, sest tegemist oli reputatsiooni küsimusega. Kohtu hinnangul süüdistatava sellekohased ütlused on antud enda kuritegeliku käitumist õigustavana ning eesmärgiga vabaneda röövimise süüdistusest. Kohus ei nõustu sellega, et Stanislav Leiteni teopanus temale etteheidetavas kuriteos oli vähene ning ei omanud mingit kaalu ega mõju toime pandud kuriteo tagajärjele. Kohtu hinnangul ka süüdistatava poolt kannatanu tõukamine oli toime pandud eesmärgiga kannatanut takistada temalt ära võetud raha 13 tagasisaamisel. Süüdistatava Stanislav Leiteni poolt kohtus antud ütlustes kirjeldatud tegevus ei haaku kannatanu Ce ja tunnistaja Xi ütlustega. Nii on Stanislav Leiten üritanud kohtus jätta muljet, et kannatanul oli konflikt üksnes X Xega ning tema läks ainult Xile appi. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-43-06 punktis 9 on märkinud, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (
Kuigi
lg 2 lause 1 näol on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud, ei tähenda see, et kõigi teos osalejate käsitlemine täideviijana võtaks kohtult kohustuse teha selgeks nende individuaalne teopanus tagajärje saavutamisse. Võimaluse korral tuleb aga kindlaks teha, mil viisil ja millise intensiivsusega keegi kaastäideviijatest teos osales. Kriminaalkolleegium märgib, et kuigi asjaolul, kas isik lõi grupiviisilises peksmises osaledes kannatanut ühel või näiteks kümnel korral, ei ole kaastäideviimise aspektist tähendust, sest kaastäideviijatena vastutavad kõik peksjad, on iga peksja teopanuse olulisusel ehk kaalukusel tähtsus karistuse mõistmisel. Kannatanule vägivalla tagajärjel tekitatud kehavigastused on fikseeritud Põhja – Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiiniosakonna poolt 03.08.2018.a kell 02:15 C – C C suhtes väljastatud patsiendi kaardil nr 2018048244 olevas teabes. Nii on kohtule teada, et eelpool märgitud kuupäeval tuvastati kannatanul ninaluude murd, muu metakarpaalluu murd /kd II tl 7-8/. Samuti on kohe peale arstlikku läbivaatust kannatanu C – C Ce suhtes teostatud isiku läbivaatus, millise kohta on koostatud sellekohane protokoll. Protokolli juurde on lisatud fototabelid, milles olevad fotod ilmestavad kannatanule tekitatud kehavigastusi /kd II tl 15-19/. Fotodelt on näha, et kannatanu on näost verine, käsi sidemes ning kannatanu riided on verised /kd II tl 15-19/. Kannatanu on kohtueelses menetluses kinnitanud, et Stasi-nimeline noormees oli see noormees, kes oli teda rünnanud isikutest kõige väiksemat kasvu, ning kes lükkas ta pikali maha /kd I tl 4-6, 10-14/. Vaatamata sellele, et kannatanu C – C C on ülekuulamisel ka kinnitanud, et kõik käis nii kiiresti ja ta täpselt ei tea, mida kolmas poiss tegi, ei anna see alust kohtul kahelda, et kannatanu oleks teadvalt andnud Stanislav Leiteni süüstamiseks valeütlusi. Kohtu hinnangul ei pruukinud Stanislav Leiteni roll kannatanu röövimise toimepanemisel olla kõige aktiivsem, kuid viimase tegevus oli siiski sellise kaaluga, milline võimaldas X Xel kannatanu C – C C valdusest raha ära võtta, kannatanu suhtes vägivalda kasutada ja ära võetud rahaga sündmuskohalt lahkuda s.t realiseerida
Vaatamata sellele, et Stanislav Leiten võõra vallasjas äravõtmise tahtlust eitab, saab tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt rääkida vägivallast kui asja äravõtmise vahendist ja selle asjalisest seotuses võõra vara hõivamisega. Isegi kui lugeda tõendatuks Stanislav Leiteni poolt üksnes kannatanu tõukamist ning seda, et Stanislav Leiten ei soovinud algselt toime panna ei vargust ega ka röövimist, siis kasvas tema tegevus süüdistuses etteheidetud ajal ja olukorras üle röövimiseks, sest Stanislav Leiten, olles süüdistuses märgitud ajal ja kohas koos Z Zi ja X Xega, kannatanu vara hõivamise lõpuleviimiseks tõukas kannatanut, kui kannatanu C – C C üritas tema valduses olnud sularaha äravõtmist takistada, kasutades selliselt kannatanu suhtes vägivalda. Kohtu hinnangul süüdistatava Stanislav Leitenipoolne kannatanu tõukamine oli viimaselt asja - raha äravõtmise lõpuleviimiseks ja kannatanu vastupanu mahasurumiseks kasutatud vahend, mille tõttu tuleb tegu kvalifitseerida röövimisena. Arvestades eeltoodut ja seda, et Stanislav Leiten on ka varem toime pannud röövimise, on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
Kuriteo asjaoludest, kannatanu ja süüdistatava enda ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo subjektiivsest küljest toime teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav Stanislav Leiten on ise kohtus kinnitanud, et temale oli aru saada, et X Xel oli soov kannatanul olevast rahast kasvõi midagi endale saada, samuti nägi ta koos Z Ziga sündmuskohal olles pealt seda, kuidas X Xe kannatanu suhtes raha enda kätte saamiseks füüsilist vägivalda tarvitas, midagi ta selle takistamiseks ette ei võtnud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et Stanislav Leitenil ei oleks olnud võimalust kannatanut aidata, kelleltki konflikti 14 lõpetamiseks abi paluda või sündmuskohalt lahkuda, kuid süüdistatav seda ei teinud, andes röövimise toimepanemiseks ka oma poolse panuse, tõugates kannatanut, et see ei saaks Xele järele minna. Kohus selgitab, et kaudse tahtlusega on tegemist siis, kui on tuvastatud, et isik ei pruukinud ehk küll olla kindel süüteokooseisule vastava asjaolu saabumises, kuid samas pidas seda siiski võimalikuks ja ka möönis kõnealuse asjaolu saabumist, sest vastasel juhul ei oleks tal olnud võimalik oma eesmärki saavutada. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega s.t ta pidas võimalikuks kannatanule vigastuse tekitamist ning viimase valduses olnud vara ära võtmist, kuid tal oli sellest jällegi ükskõik. Eeltoodust tingituna on kohtu hinnanul alus väita, et tegemist on kavatsetult toime pandud teoga millega põhjustati kaudse tahtlusega kannatanule tervisekahjustus ning viimase valdusest võeti ära süüdistatava jaoks olev võõras vallasvara ning seda isikute grupis. Karistuse mõistmine Kohtulike vaidluste käigus asus ringkonnaprokurör Rita Siniväli seisukohale, et süüdistatavat Stanislav Leiteni tuleks
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistada vangistusega 3 kuud,
lg 2 p.p 4, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime panemise eest tuleks karistada teda vangistusega 3 aastat, mõista liitkaristus 3 aastat, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mõistes Stanislav Leitenile karistuseks 2 aastat vangistust. Samuti taotles ringkonnaprokurör Rita Siniväli kohtus Stanislav Leitenile
lg 2 tulenevalt liitkaristuse mõistmist, liites temale varasemalt karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, lugedes Stanislav Leitenile karistuseks 4 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust, millisest maha arvata 4 kuud vangistust karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 24.04.2019.a. /kd III tl 44/ Süüdistatava kaitsja Toomas Laanemaa kohtulike vaidluste käigus taotles Stanislav Leiteni õigeks mõistmist ning seda mõlemas süüdistatavale etteheidetud kuriteo episoodis. Samuti taotleti välja mõista süüteomenetlusega ehk siis alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju Stanislav Leiteni kasuks kui tegemist on õigeks mõistva otsusega ning menetluskulude riigi kanda jätmist. /kd III tl 45/ Kohus selgitab, et
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Süüdistatav Stanislav Leiten ei ole end temale etteheidetud kuritegude toimepanemises süüdi tunnistanud, vaid on teinud seda osaliselt, märgitust tulenevalt käesolevas kriminaalasjas karistust kergendavaid asjaolusid kohus
Samuti ei ole kohus tuvastanud Stanislav Leiteni süüd raskendavaid asjaolusid
15 Süüdistatava Stanislav Leiteni suhtes väljastatud karistusregistri teatisest ning 11.01.2017.a Harju Maakohtu kohtuotsuse koopiast nähtub, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, keda on varasemalt karistatud nii varavastaste, kui ka vägivallakuritegude eest ja nimelt
§-de 199 lg 2 p.p 5, 7, 8, 9; § 200 lg 2 p 7 ja § 118 lg 1 p 1 järgi karistatud. /kd II 74-78, 85-87/ Nimetatud fakt on kohtule isikut iseloomustavaks asjaoluks ning kohtu hinnangul viitab sellele, et Stanislav Leiten näol on tegemist isikuga, kellel võib-olla kalduvus oma igapäevaseid konflikte lahendada vägivallaga. Süüdistatav on oma kuritegelikku käitumise põhjust õigustanud sellega, et tema ainsaks sooviks on olnud kannatanuid tegelikult ainult rahustada, tema on viibinud n-ö valel ajal vales kohas, märgitud väited kriminaalasjas tõendamist ei ole leidnud. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava kuritegelik käitumine ei olnud ühekordne ning tegemist ei ole olnud juhuslikku laadi rikkumise või ründega. Kohtu hinnangul Stanislav Leiten on vabaduses viibides jätkanud kuritegelikku tegevust, seda vaatamata sellele, et ta on varasemalt juba varavastaste ja vägivalla kuritegude toimepanemise eest karistatud, ta on vabastatud tingimisi karistuse kandmiselt, kohtu poolt oli määratud katseaeg.
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni viie aasta pikkuse vangistuse,
lg 2 p.p 4, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest näeb seadusandja ette kolme kuni 15 aasta pikkuse vangistuse. Kohus Stanislav Leitenile karistuse mõistmisel – karistuse liigi ja määra valikul - arvestab toimepandud kuritegude laadi ja raskust ning süüdistatava suhtumist toimepandusse. Arvestades fakti, et Stanislav Leiteni kuritegelik käitumine on olnud järjepidev, käesoleval hetkel on tema süü leidnud tõendamist ühes varavastase kuriteo toimepanemise episoodis ning ühes vägivallateo episoodis, siis saab asuda seisukohale, et Stanislav Leiteni süü temale etteheidetud kuritegude toimepanemises on piisavalt suur, et teda karistada kuritegude toimepanemiste eest reaalse vangistusega. Kogu kohtuliku uurimise käigus on süüdistatav üritanud kohtule jätta muljet, et tema osalus toimepandud tegudes on olnud tühine ja mitte märkimisväärne ning, tegelikkuses on ta olnud valel ajal vales kohas. Kohus asub seisukohale, et Stanislav Leiten ei ole suhtunud kriitiliselt oma vägivaldsesse käitumisse ning on otsinud pigem õigustust ja tunnustust, et tema poolt toimepandu ei peaks olema taunimisväärne. Kohus peab vajalikuks selgitada, et Stanislav Leitenit ei ole otstarbekas karistada tingimisi vangistusega ning seda põhjusel, et viimase näol on tegemist isikuga, keda on varasemalt kriminaalkorras karistatud ning viimane pani käesolevas kriminaalasjas olevad kuriteod toime temale kohtu poolt määratud katseajal s.o ajal, mil kohus oli andnud talle võimaluse asuda õiguskuulekale teele, kuid vaatamata sellele Stanislav Leiten sellest mingeid järeldusi teinud ei ole vaid on jätkanud kuritegude toimepanemisega. Kohtu hinnangul Stanislav Leiteni selline tegevus näitab ilmekalt tema suhtumist kehtivasse õiguskorda ning kohtu hinnangul temale toimepandu eest tingimisi karistuse mõistmine ei täidaks temale mõistetava karistuse eesmärki – hoidmaks ära, et tulevikus viimane enam kuritegusid toime ei paneks ning asuks elama seadusekuulekat elu. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et kohtupraktikast tulenevalt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Lisaks tuvastatakse süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (nt süüdistatava teojärgne käitumine, kannatanu käitumine jms). Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Seadus ei keela karistuse mõistmist alla keskmise määra ja seejuures ei ole kohus karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega. Kohus lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele 16 tuginevalt. Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt 3-1-1-113-12, p 10 ja 3-1-1-91-07, p 6.6). Eeltoodut arvesse võttes, lähtudes Stanislav Leiteni poolt toimepandud kuritegude raskusest, süü suurusest, tema teopanusest ning ka eripreventiivset eesmärki silmas pidades tuleb teda karistada alljärgnevalt: Stanislav Leiten tuleb süüdi mõista
lg 2 p.p 4, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistada teda 3 aasta pikkuse vangistusega, Stanislav Leiten tuleb süüdi tunnistada ka
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 3 kuud, kohaldades
lg 1 lugeda temale mõistetud kergem karistus kaetuks temale mõistetud raskeima karistusega ja karistada Stanislav Leitenit 3 aasta pikkuse vangistusega. Arvestades fakti, et käesolevat kriminaalasja on arutatud lühimenetluse korras, siis KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra ning Stanislav Leitenile mõista toimepandud kuritegude kogumi eest karistuseks 2 aastat vangistust, millisest
lg 1 tuleneval arvestada maha Stanislav Leiteni poolt eelvangistuses oldud aeg ja nimelt 4 kuud vangistust ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõista talle 1 aasta ja 8 kuud vangistust.. Samuti tuleb Stanislav Leitenile karistuse mõistmisel võtta arvesse ka teadmist, et viimane pani käesolevas süüdistuses märgitud kuriteod toime temale varasemalt kohtu poolt määratud katseajal, milline asjaolu tingib temale
Stanislav Leitenile käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusele tuleb liita temale eelmise s.o Harju Maakohtu 11.01.2017.a kohtuotsusega nr 1-16-10580 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 aastat, 3 kuud ja 28 päeva vangistust, mõistes Stanislav Leitenile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust, millise karistusaja algust hakata lugema alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.t alates 24.04.2019.a. Käesolevas kriminaalasjas esitas süüdistatava kaitsja Toomas Laanemaa kohtule Stanislav Leiteni nimel taotluse Stanislav Leiteni ebaseadusliku vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Seisuga 17.10.2019.a oli taotletavaks hüvitise suuruseks 14 142, 70.- eurot. Kohtulike vaidluste käigus kaitsja taotles märgitud taotluse rahuldamist juhul, kui kohus peaks Stanislav Leiteni õigeks mõistma /kd III tl 45-46/. Kohus arvestades seda, et Stanislav Leiteni süü temale etteheidetud kuritegudes, millised on kvalifitseeritud
lg 2 p.p 4, 7 ja § 121 lg 2 p 3 järgi on tõendamist leidnud s.t käesolevas kriminaalasjas ei leidnud tuvastamist, et oleks esinenud Stanislav Leiteni õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid, siis juhindudes SKHS § 13 lg 3 jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata. Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 4, 9 kohaselt on mh süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 540 eurot ning seda alates 01.01.2019.a s.t esimese astme kuriteo toimepanemise eest on sundraha 1350.- eurot. Käesoleva kriminaalasja raames on Stanislav Leitenile osutatud nii kohtueelses – kui ka kohtumenetluses riigi õigusabi teenuse korras õigusabi teenuseid, milliste kogumaksumus on 1295,28 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Stanislav Leitenil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Stanislav Leiten on 17 täisealine ja töövõimeline isik ning pelgalt fakt, et tema viibib kinnipidamisasutuses ei ole piisavaks asjaoluks, milline võiks olla aluseks temal käesoleva kriminaalasja menetlemisega seotud kulude vähendamiseks s.t riigi kanda jätmiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks talle ilmselgelt üle jõu. Seega mõistab kohus Stanislav Leitenilt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p.p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 3150.eurot, määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 1295,28.- eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 tulenevalt annab kohtus Stanislav Leitenile võimaluse tasuda menetluskulusid 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid Kohus võtab seisukoha ka käesolevas kriminaalasjas olevate asitõendite osas ja nimelt on käesolevas kriminaalasjas asitõendiks vaatlusprotokolli lisaks olev CD plaadil olev teave. Kohus asub seisukohale, et kuna CD plaadil olev teave ja CD plaat on asitõendi protokolli oluliseks osaks, siis juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 tuleb CD plaat kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.