Summa kanda X X arvelduskontole nr X Swedbank. 2.X X tsiviilhagi mittevaralise kahju, s.o 10 000 euro hüvitamise nõudes jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel seoses X X poolt hagist loobumisega. 3.Välja mõista Jevgeni Kovaljovilt VÕS § 1043, § 134 lg 2,
MS § 440 lg 1 alusel X X kasuks mittevaraline kahju summas 5000 eurot, mis kanda X X arvelduskontole nr xxx Swedbank. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Jevgeni Kovaljovilt riigituludesse: 1)
9 alusel sundraha – 1460 eurot; 2)
3 alusel: 2.1 surnu kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 19E-PÕS0011/165) maksumus 666 eurot; 2.2 isiku (M.X) kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 19E-PÕI0086) maksumus 84 eurot; 2.3 DNA- ekspertiiside maksumustest kuuluvad vastavalt Riigikohtu lahendile 3-1-1-120-12 p 6.2 väljamõistmisele järgmised summad: DNA-ekspertiisi, akt nr 19E-GE0458, maksumusest (4902 eurot) 1824 eurot (32x57) ja akt nr 19E-GE0534 maksumusest (570 eurot) 456 eurot (8x57), kokku 2280 eurot; Kokku ekspertiisikulud 3030 eurot. 3)
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasudest (3126.60 eurot) 2084.40 eurot.
lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude kogusummas 6574.40 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul.
lg 3 kohaselt makseinfo (koos kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Jevgeni Kovaljovile eraldi dokumendina.
lg 3 alusel jätta menetluskuludest riigi kanda kokku 4367.60 eurot alljärgnevalt: *DNA-ekspertiisi (akt nr 19E-GE0458) maksumusest 3078 eurot ja DNA ekspertiisi (akt nr 19E-GE0534) maksumusest 114 eurot, kokku 3192 eurot; *isiku (D.G) kohtuarstliku ekspertiisi (akt 19E-PÕI0087) maksumus summas 84 eurot; *joobeseisundi tuvastamise saatekirja alusel koostatud uuringu (akt 602T) maksumus summas 35 eurot; *määratud kaitsja sõidukulud 14.40 eurot *määratud kaitsjale määratud tasust õigusabi osutamise eest (3126.60 eurot) 1/3 seoses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi õigeksmõistmisega, s.o 1042.20 eurot. Asitõendid 1) J. Kovaljovi liigendnuga (asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6) - KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja
lg 1 p 4 alusel hävitada, 2 2) juuksed (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn)
Xi sinist värvi jope Versace, A. Xi „D&A“ kirjega T-särk, teksapüksid Pull&Bear koos rihmaga, aluspüksid, sokid (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) –
Kovaljovile kuuluvad esemed: punast värvi jope Nike, mobiiltelefonid Samsung GTE1200R ja Samsung SM-A750FN, vabaajajalanõud Puma, hall verekahtlase määrdumisega pusa Nike, valge verekahtlase määrdumisega T-särk, teksapüksid SMOG, tumedad verekahtlase määrdumisega sokid (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) –
lg 3 p 2 alusel tagastada Jevgeni Kovaljovile, edastades Tallx Vanglale J.Kovaljovi isiklike asjade hulka lisamiseks; 5) Süstal, võtmed, tulemasin, J. Kovaljovi ehitusnuga (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) –
X valget värvi jope Adidas (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) -
lg 3 p 2 alusel tagastada X Xle; 7) Klaas ja neli pitsi ning viis puuteproovi klaasisuult ja nelja pitsi suult (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn)-
Xle kuuluv lina, aluspüksid, rxhoidja, sokid ning D. Gi sviiter (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) –
Gi sviitri pahupoolel sirgjoonelise kangast läbistava vigastuse ümbert, sviitri kuivanud verekahtlase aine määrdumisega tootjapoolse etiketi pxlt, sviitri õigetpidi poole tagaküljel nimme piirkonnas sirgjoonelise kangast ja läbistava vigastuse ümbert (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) _
lg 3 p 4 alusel hävitada; 10) X Xi valget värvi „JOHN CALLIANO“ T-särk ja puuteproov „JOHN CALLIANO“ lühikeste varrukatega naiste T-särgi õigetpidi poolelt (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) -
X valget värvi dressipluus ja kolm puuteproovi dressipluusilt ning M. X roosa T-särk (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) -
lg 3 p 4 alusel hävitada; 12) puuteproov üleni kuivanud verekahtlase aine määrdumisega T-särgi selja keskosa piirkonnas, kangast läbistava vigastuse ümbert, puuteproov M. X valget värvi jope Adidas vasaku varruka otsas kuivanud verekahtlase aine määrdumiselt (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) –
Kovaljovile kuuluva NIKE pusa erinevatest kohtadest, kaks proovi Tsärgi esikülje alaosal oleval verekahtlasest määrdumisest ja üheksa proovi SMOG teksapükstelt (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) –
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallx Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallx kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. 3 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada motiveeritud kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallx kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Jevgeni Kovaljovi süüdistatakse D Gi tahtlikus kehalises väärkohtlemises, mis seisnes selles, et 21.04.2019 kella 11.00 ajal Jevgeni Kovaljov, olles varem Viru Maakohtu 25.04.2018 otsusega karistatud KarS § 121 lg 1 järgi, lõi x asuvas korteris tahtlikult üks kord noaga kehasse D Git, kes üritas takistada Jevgeni Kovaljovi ja A Xi vahelist rüselust ja Jevgeni Kovaljovi poolt A Xi löömist, tekitades D Gile pindmise pehmeid kudesid vigastava torke-lõikehaava vasakul pool seljal. Oma tegevusega pani Jevgeni Kovaljov tahtlikult toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 21.04.2019 peale kella 11.00 x asuvas korteris A Xile raskete tervisekahjustuste, sealhulgas surmavate vigastuste, tekitamise eesmärgil lõi sündmuse juures viibinud X X 5aastase lapse nähes A Xit noaga korduvalt, vähemalt kolmel korral, erinevatesse keha piirkondadesse. Nende noalöökidega tekitas J. Kovaljov tahtlikult A. Xile rindkereõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool rindkere eespxl rxkukõrvaljoone ja rangluujoone vahelisel alal VI roidevahemiku kõrgusel koos V roide ülaserva, südamepauna ja südame vigastusega; lülisambakanalisse ulatuva torke-lõikehaava vasakul pool seljal lülisamba kõrvaljoonel VIII rxlüli kõrgusel koos VII rxlüli ogajätke vigastusega; kõhukelmeõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool roidekaare piirkonnas rangluujoonest vahetult välimisemal koos vahelihase ja mao vigastusega, mis on eluohtlikud tervisekahjustused. Samuti tekitas pehmetesse kudedesse ulatuvad torkelõikehaavad vasaku õlavarre välisküljel ja siseküljel, pindmise torke-lõikehaava ja nahakriimustuse vasakul pool rindkere alaosas eesmisel kaenlajoonel ning nahamarrastused parema küünarvarre painutuspxl, nahamarrastused vasakul ninaküljel ja paremal pool alalõuanurga piirkonnas, triipja nahaaluse verevalumi vasakul pool rxl ning nahaalused verevalumid mõlemal põlvel. Saadud vigastuste tagajärjel kukkus A. X pikali maha ning J. Kovaljov lõi lamavat A. Xit noaga veel vähemalt ühel korral kaela piirkonda, tekitades A. Xile neelu ulatuva torke-lõikehaava paremal pool kaela eespxl lõuaaluses piirkonnas koos suupõhjalihaste ja keelepära vigastusega, mis on samuti eluohtlik tervisekahjustus. A X suri sündmuskohal saadud vigastuste tagajärjel hiljemalt kell 11.
lõikes 3 sätestatud põhimõttega tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Eeltoodu alusel tuleb Jevgeni Kovaljov talle esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi õigeks mõista, kuna ei ole tõendatud tema poolt kuriteo toimepanemine. Süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi A Xi tahtlikus tapmises. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et A X ei surnud x asuvas korteris loomulikku surma, vaid et surm saabus talle noaga tekitatud torke-lõikehaavast põhjustatud vigastuse tagajärjel. Eksperdiarvamuse kohaselt oli surma põhjuseks rindkereõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespxl, mis vigastas südant ja mille tagajärjel tekkis tüsistusena ulatuslik õhkrind ja vähene verirind, õhk-verisüdamepaun ja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust ehk verekaotusšokk (surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt nr 19E-PÕS0011/165). Vaidlust ei ole ka selles, et peale surma põhjustanud vigastuse oli A Xi kehal veel kolm eluohtlikku tervisekahjustust põhjustanud torke-lõikehaava: seljal lülisambakanalisse ulatuv torke-lõikehaav, kõhukelmeõõnde tungiv torke-lõikehaav koos vahelihase ja mao vigastusega ja neelu ulatuv torke-lõikehaav kaela eespxl lõua all koos suupõhjalihase ja keelepära vigastusega. Lisaks olid veel mitteeluohtlikud vigastused torke-lõikehaavade näol vasakul õlavarrel ja vasakul pool rindkere alaosas (surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt nr 19E-PÕS0011/165). Vaidlust ei ole ka selles, et Anni 8-92 korteris 21.04.2019.a hommikul viibinud seltskonnast oli ainsana nuga Jevgeni Kovaljovil ja et ta kasutas seda nuga füüsilise konflikti ajal, tekitades A Xile noaga eluohtlikud tervisekahjustused. Vaidlus on teo toimepanemise viisis ehk selles, kuidas Jevgeni Kovaljov A Xile vigastused tekitas. Süüdistatava ütluste kohaselt viibis ta A Xi ründest põhjustatuna hädakaitseseisundis ja tugevas hingelise erutuse seisundis. Ta rääkis, kuidas A X lõi teda köögis väga tugevalt küünarnukiga algul oimukohta, seejärel lõua alla. Nendest löökidest läks tal silme ees mustaks, tekkis nõrkus ja tasakaaluhäire. Kui ta haaras Xil kätega ümbert kinni, üritas viimane lahti rabeleda ja lõi teda käega ka kõhtu. Tundes, et ei jaksa enam Xit kinni hoida, võttis ta taskust välja noa ja avas selle. X haaras sellest käest, milles oli nuga, kinni. Kui D G nende vahele tuli, tõmbas ta käe Xi haardest lahti ja hakkas noaga enda ees enesekaitseks vertikaalselt ja horisontaalselt vehkima, kuid see Xit ei peatanud, sest ta ründas teda uuesti, lüües rusikatega vastu pead ja selga. Kovaljov eitas noalöökide sihikindlat suunamist Xi poole. Ta tegutses tema sõnade kohaselt afekti seisundis, püüdes üksnes ennast kaitsta. Xi seljavigastuse kohta väitis süüdistatav, et nad kukkusid koos maha ja kuna tema käes oli nuga ning ta jõudis kukkudes selle käe vastu põrandat suruda, siis X kukkus seljaga selle käe peale. Seega kukkus X ise noa otsa. Peale kukkumist tõmbas ta noa Xi seest välja, mõlemad tõusid püsti ja X püüdis teda veel kaks korda lüüa, kuid ei tabanud. X läks vannituppa ja nähes endal haavu, millest tuli verd, palus kiirabi välja kutsuda. Kiirabisse helistamise ajal nägi ta, kuidas X kukkus vannitoa juures põrandale. Kohtuistungil kuulati üle ka teised selles korteris 21.04.2019.a hommikul viibinud isikud – D G, X X ja X X, kuid keegi neist A Xi noaga löömist ei näinud või kui nägid, siis ei soovinud mingil 6 põhjusel selle kohta ütlusi anda. Näiteks andis D G ütlusi, et kui ta Xi ja Kovaljovi lahutamise ajal tundis, et midagi läks külje vastu ja laskis nad lahti ning hakkas oma haava vaatama, siis peale seda ringi keerates ta enam neid köögis ei näinud, vaid kuulis maadluse heli koridorist. Ometi kinnitavad sündmuskoha vaatlusprotokollid ja DNA ekspertiisiakt nr 19E-GE0534, et juba köögis kasutas Kovaljov Xi suhtes nuga, sest köögis oli palju verd nii põrandal, köögikapil kui pliidisahtli esipaneelil ja see sisaldas Xi bioloogilist materjali. Seega ei saanud kohtu hxngul D G noalööke köögis mitte näha, kui ta ise viibis samal ajal seal. X Xi ütlustest tulenevalt viibis ta Xile vigastuste tekitamise ajal rõdul suitsetamas. Tuppa tulles märkas vahekoridoris verd ja põrandal lamavat Xit. X X ütlustest tulenevalt oli tema Xile vigastuste tekitamise ajal WC-s, nägi välja tulles kähmlust ja Kovaljovi poolt ühte lööki Xi rindkere suunas, millest viimane kukkus. Kui täiskasvanud inimeste ütlused tõendamiseseme asjaolude kohta teavet ei anna, siis alaealise tunnistaja, X X 6-aastase tütre X X ütlused on tõendina kasutatavad. Nimelt viibis laps sealsamas korteris, nägi köögis alkoholi tarbimist, kuulis valjuhäälset vaidlust koos ebatsensuursete sõnadega, nägi peksmist nii köögis, koridoris kui vannitoa ees olevas väiksemas vahekoridoris. Tähelepanu väärib X X ütlustest asjaolu, et ei toimunud vastastikune kaklus, vaid üks mees peksis teist ja peksjaks oli punases riides mees. See, keda peksti ja kes hiljem oli surnud, oli sinises riietuses. Kriminaalasja tõendite hulgas olevatelt fotodelt ja vormikaamera salvestiselt nähtub, et Xil ja Kovaljovil ei olnud kummalgi korteris seljas ei punast ega sinist riietuseset. Tekib küsimus, mille järgi siis X X neid eristas. Kuivõrd seda ülekuulamise ajal lapse käest ei küsitud, asub kohus seisukohale, et ta eristas neid korterisse sisenemise ajal neil seljas olnud jopede värvuse järgi. Nimelt on tõendamist leidnud, et Kovaljovil oli seljas punane jope, Xil sinine jope. Seega tõendavad X X ütlused, et peksjaks oli Kovaljov ja lükkavad ümber süüdistatava väite, et X kogu aeg lõi teda, tema üksnes kaitses ennast. Ka Kovaljovi läbivaatuse protokoll ei kinnita seda süüdistatava versiooni, sest läbivaatusel tuvastati tal vaid vasaku silma piirkonnas punetus, ei midagi enamat. Süüdistatava ütlused on kohtu hxngul ebausaldusväärsed ka seetõttu, et noaga enda ees vehkides oleks ta tekitanud Xile üksnes lõikehaavad. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt on ekspert aga tuvastanud, et eluohtlike vigastuste puhul oli tegemist torke-lõikehaavadega ning tekkemehhanismina märgitud löögid torke-lõikevahendiga vastavatesse keha piirkondadesse. Vigastuste põhjustamist noaga löömise teel tõendavad ka haavade sügavused. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktist nähtuvalt oli kiirabikaardile märgitud, et rindkeres vasakul asetseva haava sügavust ei saanud kontrollida, sest kiirabiarsti 10 cm pikkune sõrm ei ulatunud haava põhjani. Kohturadioloogilise uuringu akti nr 017/2019 kohaselt oli seljal oleva haava sügavus ligikaudu 6,5 cm ja kaela ülaosas oleva haava sügavus ligikaudu 5 cm. Ka politsetöötaja vormikaamera videosalvestuselt nähtub, et kui kiirabibrigaadi arst kontrollis surnukehal nähtavaid vigastusi, pannes sõrmed haavakanalisse rindkerel ja kaelal, siis need läksid ikka väga sügavale haava sisse. Seega ei saa kuidagi nõustuda süüdistatava ütlustega ega asuda seisukohale, et löögid noaga kannatanu suhtes olid toime pandud pelgalt rehmamise käigus või juhuslikult. Need olid tahtlikult ja teadlikult löödud. Seljavigastusesega seoses märgib kohus, et kui X oleks tõepoolest täiest jõust maha kukkudes kukkunud seljaga Kovaljovi käes olnud noa otsa, oleks pidanud seljahaava kanali sügavus olema noatera pikkune, s.o 10 cm, kuid see oli 6,5 cm. See asjaolu lükkab ümber Kovaljovi versiooni seljas oleva noahaava tekkemehhanismi kohta. Lisaks X X ütlustele ei pea paika süüdistatava versioon A Xi-poolsest ründest ja tema enesekaitsest ka seetõttu, et eluliselt ei ole usutav, et ajal, mil süüdistatav vehkis noaga, julges A X noaga vehkivat Jevgeni Kovaljovi rusikatega rünnata. 7 Seega on tõendite kogumis hindamise tulemusena ümber lükatud süüdistatava versioon A Xile noavigastuste tekitamisest enesekaitse käigus. Ebausaldusväärsed on süüdistatava ütlused ka selles, et A X läks peale kõikide vigastuste saamist vannituppa, vaatas seal oma vigastusi, rääkis Jevgeni Kovaljoviga. X X nägi WC-st väljudes Jevgeni Kovaljovi poolt antud viimast lööki, mille tagajärjel A X kukkus ja jäi lamama. Rohkem ta püsti ei tõusnud. Ka X X ei rääkinud ülekuulamisel A Xi vannituppa minekust. A Xi vannituppa kõndimine, haavade vaatamine ja Jevgeni Kovaljoviga vestlemine ei ole usutav veel seetõttu, et tegemist oli siiski eluohtlike vigastustega, millest üks asetses südame piirkonnas ja A X oli kaotanud palju verd (koridoride ja köögi põrandad olid verd täis, seintel verepritsmed), mistõttu ei ole eluliselt usutav, et selliselt vigastatuna liigub inimene rahulikult ringi. Neelu ulatuv haav, mis vigastas suupõhjalihast ja keelt, takistab oluliselt või ei võimalda üldse rääkimist. Kohus ei nõustu ka süüdistatava väitega noavigastuste tekitamise kohta afekti seisundis olles ja kaitsja taotlusega kvalifitseerida tegu mitte KarS § 113 lg 1 vaid KarS § 115 järgi, s.o tapmisena äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Kaitsja leidis kaitsekõnes, et peale esimesi lööke, mida kannatanu Kovaljovile tekitas, tekkis Kovaljovil koheselt paaniline erutusseisund hirmust oma elu pärast, kartes, et kannatanu lööb ta täiesti oimetuks. Kohus on siiski seisukohal, et kahest rusikalöögist võis Jevgeni Kovaljov küll ärrituda ja vihastada A Xi peale, kuid ei ole usutav, et need kaks lööki tekitasid sellise tugeva hingelise erutuse seisundi, mis viis teise inimese tapmiseni. Jevgeni Kovaljovi ütlustest tulenevalt haaras ta peale neid kahte lööke hoopis ise A Xist nii tugevasti kinni, et viimane ei suutnud end tema haardest lahti rabeleda. Selline tegevus lükkab ümber ka selle süüdistatava väite, mille kohaselt tekkisid tal A Xi löökidest nõrkus ja tasakaaluhäired. Süüdistatava ütlused on vastuolulised. Tugeva hingelise erutuse seisundi teke ei ole usutav veel seetõttu, et kaks rusikalööki ei tekita sellist seisundit isikule, kes ise on toime pannud teiste suhtes vägivallategusid. Jevgeni Kovaljovi on aga varasemalt karistatud KarS § 121 järgi. Kohtu hxngul on kvalifikatsioon KarS § 113 lg 1 järgi õige. Subjektiivsetelt tunnistelt on tapmine toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Lüües A Xit korduvalt ja jõuliselt noaga elutähtsatesse kehapiirkondadesse, pidas süüdistatav täiskasvanud inimesena võimalikuks ka surma saabumist, kuid suhtus saabuda võivasse tagajärge ükskõikselt. Ka tema poolt häirekeskusesse tehtud kõne ei muuda subjektiivset külge ettevaatamatuseks, sest noalöögi tagajärjel südame piirkonda võib surm saabuda väga kiiresti, nii et kiirabibrigaadi saabudes võib juba hilja olla, nagu juhtus ka A Xi puhul. Süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi X Xle raske tervisekahjustuse tekitamises Jevgeni Kovaljov ei tunnistanud end süüdi X Xle tahtlikult noaga käsivarre pihta löömises. Tegelikult ei mäletanud ta kohtuistungil sellest midagi, üksnes arvas, „et siis, kui X seisis vannitoas, ma helistasin kiirabisse ja mul oli nuga paremas käes. X tuli vaikselt mu selja taha. Ma ilmselt keerasin järsult ringi ja riivasin teda noaga” (09.12.2019.a kohtuistungi protokolli lk 11). Kannatanu X X kohtuistungil antud ütluste kohaselt nägi ta WC-st tulles, et A X ja Jevgeni Kovaljov vehkisid vastastikku kätega, seejärel nägi Jevgeni Kovaljovi poolt tehtud lööki, mille peale A X maha kukkus. Ta jooksis nende juurde, lähenedes midagi ütlemata Jevgeni Kovaljovi selja tagant. Jevgeni Kovaljov teda mitte nähes, keeras end ringi ja lõi tema paremat kätt noaga. Nähes, et käest hakkab verd tulema, palus Jevgeni Kovaljov temalt andeks, öeldes, et ei tahtnud. Süüdistatava poolt tehtud noalöök tabas ja vigastas meditsiinidokumentide ja ekspertiisiakti nr 19E-PÕI0086 kohaselt X X parema käe õlavarrearerit ning keskpidist- ja kodarluunärvi 8 küünarliigesel. Eksperdiarvamuse kohaselt on tegemist eluohtliku tervisekahjustusega, mis tekitatud löögist või tõmbamisest lõikeserva omava vahendiga. Prokurör leidis, et X Xle raske tervisekahjustuse tekitamine on toime pandud kaudse tahtlusega. Kuigi Jevgeni Kovaljov ei kavatsenud X Xle vigastusi tekitada, siis noaga kitsastes tingimustes lööke jagades ja vehkides pidi Jevgeni Kovaljov aru saama ja möönma, et ta võib vigastada ka teisi korteris viibivaid isikuid. Samuti pidi ta prokuröri arvates aru saama, et noaga löömise tagajärjel võib saabuda raske tervisekahjustus. Süüdistatava kaitsja oli teisel arvamusel. Nimelt leidis ta, et Jevgeni Kovaljovi poolt toime pandud tegu vastab KarS § 119 lg 1 koosseisule, s.o raske tervisekahjustuse tekitamisele ettevaatamatusest. Tõendite kogumis hindamise tulemusel nõustub kohus kaitsjaga, sest see on kooskõlas Riigikohtu mitmetes kahendites väljendatud seisukohaga. KarS § 118 lg 1 p-de 1-7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (KarS § 121 lg 1 alt 1) vastav tagajärg. Viimase aja praktikas on rõhutatud sedagi, et tervisekahjustuse tekitamine KarS § 118 lg 1 tähenduses peab vastama täiendavatele tingimustele. Nimelt on oluline, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni. Vaid siis avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes KarS §-de 117 ja 119 koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva sätte, s.o KarS § 118 kohaldamist. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-17-5883 p 9) Jevgeni Kovaljovi poolt X Xle raske tervisekahjustuse tekitamise kvalifitseerimiseks KarS § 118 lg 1 p 1 järgi peab olema seega tuvastatud, et tema tahtlus ulatus justnimelt sellise raske tervisekahjustuse tekitamiseni ehk ta pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et kannatanut noaga lüües vigastab ta õlavarrearterit ja küünarliigese närve. Kriminaalasjas uuritud tõendite pxlt ei ole tuvastatav Jevgeni Kovaljovil sellise tahtluse olemasolu. Üldjuhul tavalise elukogemusega inimesed ei oska ette näha ja seega pidada võimalikuks, et ühekordne löök käe pihta, mis ei ole elutähtsaks organiks, võib tabada arterit. Seda ei osanud ette näha ka Jevgeni Kovaljov ja see asjaolu välistab X Xle tervisekahjustuse tekitamise suhtes ka kaudse tahtluse. Veelgi enam, kohtu hxngul ei ole tõendatud ka tahtlus lüüa X Xt noaga. Nii süüdistatava kui kannatanu ütlustest tulenevalt ei kuulnud ega näinud süüdistatav X X lähenemist ning end ringi keerates tabas süüdistatava käes olev nuga kogemata tema selja taha ilmunud X X kätt. Tahtluse puudumist kinnitab ka asjaolu, et X X käe peal verd märgates palus ta koheselt temalt andeks, sest ei tahtnud teda lüüa ega vigastust tekitada. Kuigi süüdistatava käitumises pole võimalik sedastada KarS § 118 lg 1 p 1 subjektiivseid tunnuseid, ei too see automaatselt kaasa tema õigeksmõistmist. KarS § 119 lg 1 näeb ette võimaluse tunnistada süüdistatavat süüdi ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamises. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-12-16 punktis 12 märkinud, et KarS § 119 näol on tegemist suvalise teokirjeldusega igaühedeliktiga, mille võib toime panna iga süüvõimeline isik ükskõik millise käitumisaktiga. Selle sätte subsumeerimiseks on vaja tuvastada üldise hoolsuskohustuse rikkumine. Kohus leiab, et Jevgeni Kovaljov pani X X suhtes toime kuriteo ettevaatamatusest hooletuse vormis. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kuna Jevgeni Kovaljov hoidis peale A Xi noaga löömist viimase kõrval seistes ikka veel nuga käes ja tahtmata kedagi teist sellega lüüa, oleks ta pidanud olema hoolikam ja tähelepanelikum noaga ümberkäimisel. Niisama lihtsalt nuga käes hoides ei ole võimalik teist 9 inimest tabada. Järelikult pidi süüdistatav end ümber keerates tegema käega mingi liigutuse, mille tagajärjel tabas ta endalegi tahtmatult noaga X X kätt. Tulenevalt eeltoodud tõendite hindamisest ja analüüsist kvalifitseerib kohus X X suhtes elule ohtliku tervisekahjustuse tekitamises Jevgeni Kovaljovi poolt toimepandu KarS §-lt 118 lg 1 p 1 ümber KarS §-le 119 lõikele 1. Karistuse mõistmine Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks kuue- kuni viieteistaastase vangistuse, KarS § 119 lg 1 järgi rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest arvestab kohus, et süüdistatava süü on suur. Siinjuures omab tähtsust ründe intensiivsus, seda näitab tuvastatud löökide arv, kokku 6, millest neli olid eluohtlikud. Samuti näitab ründe intensiivsust löögijõud, millega kannatanule vigastused tekitati. Eriti ilmekalt nähtub see vormikaamera salvestiselt, kui kiirabitöötajal ei õnnestunud haava sügavust kontrollida, kuna sõrm ei ulatunud põhjani. Ründe ohtlikkusele viitab ka teo toimepanemise vahend ning piirkond kuhu löögid A Xit tabasid: rindkere, südamepiirkond, kõht, kael, millised kõik on elutähtsad piirkonnad. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p-s 13 sätestatud isikuvastase süüteo toimepanemine alaealise juuresolekul. X X ütlused kinnitavad, et ta viibis korteris ning nägi toimunut pealt. Samuti Jevgeni Kovaljov kinnitas kohtuistungil, et nägi last korteris. D G kinnitas, et laps oli hüsteerias, karjus, nuttis. Lapse nuttu oli kuulda ka nii vormikaamera salvestiselt kui häirekeskuse kõne taustast. Kohus leiab, et Jevgeni Kovaljovile tuleb mõista KarS § 113 lg 1 järgi karistuseks vangistus üle sanktsiooni keskmise määra, s.o 12 aastat. Karistuse mõistmisel KarS § 119 lg 1 järgi süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et süüdistatava süü on keskmine. Karistust raskendavaks asjaoluks on samuti KarS § 58 p-s 13 sätestatud isikuvastase süüteo toimepanemine alaealise juuresolekul. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust. Sellest tulenevalt mõistab kohus Jevgeni Kovaljovile karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kohus liitkaristuse mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamise teel - 12 aastat 3 kuud vangistust. Jevgeni Kovaljov on viibinud vahi all alates 21.04.2019.a. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistuse kandmise alguseks eelnimetatud kuupäev. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Tsiviilhagid Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagid tapetu A Xi ema X X varalise kahju 928 euro nõudes ja mittevaralise kahju 10 000 euro nõudes ning kannatanu X X mittevaralise kahju 5000 euro nõudes. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega ja kannatanu surma põhjustamisega. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. A Xi surma põhjustamisega on Jevgeni Kovaljov tema emale X Xle põhjustanud kuriteoga varalise kahju, mille moodustavad matusekulud. Tsiviilhagi suurus on tõendatud Tallx 10 Krematooriumi arvetega summas 923 eurot ja Tallx Kalmistud arvega summas 255 eurot, kokku 1178 eurot. X X selgitas kohtuistungil, et on saanud matusetoetust 250 eurot, seega jääb varalise kahju suuruseks 928 eurot. Kohtueelses menetluses oli X X esitanud tsiviilhagi ka mittevaralise kahju heastamiseks, kuid kohtuistungil teatas kannatanu mittevaralise kahju nõudest loobumisest. Seoses osaliselt hagist loobumisega jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel tsiviilhagi mittevaralise kahju osas läbi vaatamata. X X on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju 5000 euro nõudes. Kriminaalmenetluses kohaldatakse tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav X X tsiviilhagi tunnistas täies ulatuses, kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja kohus ei saa enam hakata esitatud tsiviilhagi hindama ei selle suuruse ega põhjendatuse osas ning rahuldab hagi. Seetõttu kuulub X X poolt esitatud tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha, erinevate ekspertiiside tegemise kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja sõidukulu.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu,
Järgnevalt analüüsib kohus, millised menetluskulud on kriminaalasjas tekkinud ning millises mahus kuuluvad need väljamõistmisele süüdistatavalt ja millises ulatuses jäävad need riigi kanda.
aastal esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 1460 eurot.
lg 1 p 4 alusel on menetluskuludeks ekspertiiside tegemisega seoses tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud erinevaid ekspertiise: surnu kohtuarstlik ekspertiis, kaks isiku kohtuarstliku ekspertiisi, kaks DNA-ekspertiisi, joobeseisundi tuvastamise uuring. Ekspertiisid olid vajalikud tõendamiseeseme asjaolude väljaselgitamiseks. DNA-ekspertiisidega seonduvalt viitab kohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi 3-1-1120-12 punktis 6.2 märgitule: Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 273 sätestab, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, kuid seaduse süstemaatilise tõlgendamise pxlt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks, et DNA-ekspertiisi eest väljamõistetav summa sõltub ekspertiisiobjektide arvust, mitte reaktsioonide arvust. Järgnevalt käsitleb kohus süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvaid DNA-ekspertiiside põhjendatud kulusid, ülejäänud kulud jäävad riigi kanda. 1) DNA-ekspertiisi (akt nr 19E-GE0458) maksumuse õiendis on märgitud ekspertiisiobjektide arvuks
lg 1 p 3 alusel ekspertiiside teostamise kuludest väljamõistmisele süüdistatavalt 3030 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks ka
lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses on Jevgeni Kovaljovile määratud korras õigusabi osutanud Gennadi Kull. Kokku on kohtueelses menetluses riigi õigusabi osutamise eest määratud tasuks ja loetud menetluskulu hulka 990 eurot ja sõidukulu 7.20 eurot. Kohtumenetluses on kaitsjale õigusabi osutamise eest rahuldatud tasutaotlusi kokku summas 2136.60 eurot. Kokku määratud kaitsjale määratud tasu 3126.60 eurot (sh käibemaks) ja sõidukulu kokku 14.40 eurot. Jevgeni Kovaljov mõisteti õigeks D Gile tervisekahjustuse tekitamises. Seega mõisteti Jevgeni Kovaljov talle esitatud kolmest süüdistuse mahust ühe kolmandiku osas õigeks. Tulenevalt
lg – st 1 jätab kohus määratud kaitsjale hüvitatud kogusummast 3126.60 eurost 1/3 riigi kanda, s.o 1042.20 eurot. Ülejäänud summa, s.o 2084.40 eurot kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Kohus peab põhjendatuks jätta riigi kanda kaitsja sõidukulu kokku 14.40 eurot, mille on põhjustanud kaitsealusega kohtumine Tallx Vanglas. Kuivõrd menetluskulud on suured, siis võimaldab kohus süüdistataval menetluskulud
Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on hulgaliselt asitõendeid ja sündmuskohalt kaasa võetud esemeid.
1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. 12
lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale.
lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohtuistungil andsid kannatanud ja tunnistaja teada, milliseid esemeid nad soovivad tagasi, milliseid mitte. Esemed, mida tagasi ei soovitud, kuuluvad hävitamisele. Kohtu hxngul tuleb Jevgeni Kovaljovi liigendnuga, mida ta kasutas kuritegude toimepanemiseks KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja
A Xi sinist värvi jope Versace, „D&A“ kirjega T-särk, teksapüksid Pull&Bear koos rihmaga, aluspüksid, sokid tuleb anda üle A Xi emale X Xle tema soovil. Jevgeni Kovaljovile kuuluvad esemed: punast värvi jope Nike, mobiiltelefonid Samsung GTE1200R ja Samsung SM-A750FN, vabaajajalanõud Puma, hall verekahtlase määrdumisega pusa Nike, valge verekahtlase määrdumisega T-särk, teksapüksid SMOG, tumedad verekahtlase määrdumisega sokid tuleb tagastada Jevgeni Kovaljovile, edastades Tallx Vanglale süüdistatava isiklike asjade hulka lisamiseks. Märkmik ja X X valget värvi jope Adidas tuleb tagastada X Xle. Ülejäänud esemed - juuksed, süstal, võtmed, tulemasin, J. Kovaljovi ehitusnuga, klaas ja neli pitsi ning puuteproovid klaasidelt ja pitsidelt, M. Xle kuuluv lina, aluspüksid, rxhoidja, sokid ning D. Gi sviiter, puuteproovid D. Gi sviitrilt, X Xi valget värvi „JOHN CALLIANO“ T-särk ja puuteproovid T-särgilt, M. X valget värvi dressipluus, M. X roosa T-särk, puuteproovid M.X dressipluusilt, T-särgilt ja jopelt, proovid J. Kovaljovi NIKE pusalt, T-särgilt ja teksapükstelt tuleb
Kohus juhindub
Appellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallx kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 06.03.2020.a. kell 13.00. /allkirjastatud digitaalselt/ Aime Ivanson kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Eva Ojavee rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnu Nuude rahvakohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.