lg 1 p 4 ja
lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Kelly Kruusimägi Süüdistatav Nikolai Kuznetsov Ik 37709170290, elukoht xxx, viibib Tallinna Vanglas, määratlemata kodakondsusega, keskharidus, töök xxx, kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 18.02.2014.a. Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 2 järgi liitkaristusega 4 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust, vabanes 14.07.2017.a., karistus kustumata Kaitsja Alar Neiland RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175 lg 1, § 179 lg 1 p 2, § 180, § 306, § 311, § 312, § 313 ja § 315, Tunnistada süüdi Nikolai Kuznetsov
18 2 Mõista Nikolai Kuznetsov
Tõkend - vahistamine – jätta N. Kuznetsovi suhtes endiseks ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 27.06.2019.a. Asitõendid ja salvestised: - lina, kaaliumpermanganaadi pakend, spordijalatsid Adidas, katkine kilekott kollast värvi põhitooniga, Saku originaal plekkpurk, 3 sigaretikoni Camel, 6 sigaretikoni, kilekott jalalaba ümbert, kuus tühja kilekotti kõrkjatest, plastikust pudel Agdam, lina, sinise-valgetriibuline kampsun verekahtlase määrdumisega, verekahtlase määrdumisega sokk, lina, millel kääride ja kammi kujutised, halli värvi fliistekk, kleit, puuteproov jalatsitelt Nike, puuteproovid N. Kuznetsovi jalatsitelt (plätudelt - pakendid nr 1.1.1-1.1.6, 1.2.7-1.2.12, 1.1.13 ja 1.3.1), puuteproov tagi sisetasku pealselt osalt, puuteproov tagi õigetpidi krae parempoolselt välisküljelt, ämbrisang, ämber, linalt lahti lõigatud riidekanga tükid (pakendid nr 1.
Samuti süüdistatakse Nikolai Kuznetsovi selles, et tema, pärast X Ou tapmist ööl vastu 07.06.2019, tükeldas tahtlikult xxx asuvas korteris 07.06.2019 päeva jooksul X Ou surnukeha, eraldades noaga lõigates esmalt keha küljest pea, jalad puusaliigestest, põlveliigestest ja viimaks labajalad. Järgmiseks eraldas Nikolai Kuznetsov noaga lõigates surnukeha küljest käed, lõigates esmalt küünarliigese juurest ning seejärel õlaliigese juurest. Surnukeha tükeldamise ja pakendamise käigus, s.h surnukeha kehatüve kotti surumisel ning pea ja jäsemete kilekottidesse ja ämbrisse panemisel, tekitas Nikolai Kuznetsov X Ou surnukehale järgmised surmajärgsed kahjustused: - keeleluu murd, 4 - mõlemapoolsed roidemurrud roiete säilinud selgmistel osadel (parempoolse II ja IV roide ja vasakpoolse XII roide murd lülisamba kõrvaljoonel) ning säilinud selgmiste roideosade otstes ulatuslik lõike-torkehaav paremal põsel, torke-lõikehaav vasakul pool kaela külgpinnal tükeldusserva lähedal, - koolnutükeldus kaela (I ja II kaelalüli), kehatüve keskosa (II ja III nimmelüli vahelise diski), õlaliigeste, küünarliigeste, puusaliigeste, põlveliigeste ja hüppeliigeste tasapinnas. Seejärel viis Nikolai Kuznetsov tükeldatud surnukeha samal päeval korterist välja ja viskas tükkhaaval Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuvasse X järve vette ja kaldale selliselt, et X Ou vasak käsi viidi metslooma poolt järve äärest kõrvalise isiku elumaja terrassile. Oma tegevusega pani Nikolai Kuznetsov toime tahtlikult inimese laiba tükeldamise ehk laibarüvetamise, s.o
POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et N. Kuznetsovi süü
lg 1 p 4 ja § 148 lg 1 järgi on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist ja taotles N. Kuznetsovi karistamist
lg 1 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 20 aasta pikkuse vangistusega ja
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuu pikkuse vangistusega. Liitkaristuseks taotles prokurör mõista, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 20 aastat vangistust. Kaitsja leidis, et N. Kuznetsovi süü
lg 1 p 4 järgi on tõendatud ning palus mõista süüdistatavale prokuröri poolt taotletud karistusest kergem karistus.
Kuznetsov õigeks. Süüdistatav tunnistas ennast esitatud süüdistuses täielikult ja kahetses juhtunut. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad ning uurinud kohtuistungil avaldatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leidis, et uuritud tõenditest tulenevalt on tõendatud Nikolai Kuznetsovi süü
lg 1 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Kuznetsov õigeks mõista.
lg 1 p 4 näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Vaidlust ei ole, et N. Kuznetsov tappis I. Ou ööl vastu 07.06.2019.a xxx asuvas korteris. Nikolai Kuznetsov on nii kohtueelses menetluses teostatud ütluste seostamisel sündmuskoha olustikuga, mis avaldati kohtuistungil (3 kd tl 16-78) kui ka kohtuistungil tunnistanud ennast I. Ou tapmises süüdi. N. Kuznetsovi ütluste kohaselt üüris ta xxx asuvat korterit I. Ou käest. 05.06.2019 õhtul kohtus N. Kuznetsov I. Ouga baaris. Baarist läksid nad koos N. Kuznetsovi elukohta ning I. O ööbis selles korteris. Kui N. Kuznetsov tuli 06.06.2019 peale tööd oma elukohta, siis oli alkoholijoobes I. O ikka seal. N. Kuznetsov kinnitas, et tappis ööl vastu 07.06.2019.a I. Ou x asuva korteri toas korduvate haamrilöökidega pähe, sest I. O küsis temalt raha oma võlgade tasumiseks. Mingit vastupanu diivanil istuv I. O talle ei osutanud. N. Kuznetsovi ütluste kohaselt seisis ta kannatanu ees, haaras samas toas olnud haamri ning lõi sellega korduvalt kannatanu pea vasakusse piirkonda. Peale korduvaid haamrilööke vajus I. O diivanile pikali ja N. Kuznetsov nägi tema peas löökide kohas sügavat auku. N. Kuznetsov 5 kinnitas, et peale tema ja kannatanu 07.06.2019.a x korteris kedagi ei viibinud. Pärast I. Ou tapmist tiris N. Kuznetsov kannatanu surnukeha toast diivanilt köögi lähedale koridori ning kuriteo varjamiseks ja karistuse vältimiseks tükeldas kannatanu surnukeha noaga. Seejärel hakkas N. Kuznetsov pakendama tükeldatud kehaosi korterist saadud kottidesse, ämbrisse ja suurde spordikotti. Kuna kilekotte ei jätkunud, siis läks ta Maxima kauplusesse ja ostis kilekotte juurde ning pani kottidesse ka kannatanu esemed (sh riided) ning endal seljas olnud riided, millised viskas lähedal asuvatesse prügikonteineritesse. Samuti viskas ta prügikonteinerisse kannatanule kuuluva kepi ja tapmiseks kasutatud haamri. Tükeldatud kehaosad võttis N. Kuznetsov kottidest välja ja viskas X pargis asuvasse tiiki erinevatesse kohtadesse. Peale seda koristas ta kuriteo jälgede hävitamiseks korterit, pestes korteri põrandaid ja seina. N. Kuznetsovi ütlusi kinnitavad tunnistajate ütlused ja uuritud kirjalikud tõendid. Häirekeskusele laekunud kõnesalvestuse vaatlusprotokoll (1 kd tl 4-12) ja tunnistaja V. Xi ütlused kinnitavad et 10.06.2019.a kella 10.41 paiku laekus Häirekeskusele kõne V. Xilt, kes teatas, et tema elukaaslane I. O lahkus 05.06.2019 kodust Tallinnas, xxx, tal oli kaasas kepp ning kõne tegemise ajaks ei olnud I. O koju naasnud. Tunnistajate V. Xi ja V. Xi ütluste kohaselt kuulus I. Oule korter xxx, mida I. O üüris Nikolai Kuznetsovile. Häirekeskusele 16.06.2019 kella 19.06 ja 19.39 ajal laekunud kõnesalvestuste vaatlusprotokollist (1 kd tl 13-19) ja tunnistaja V. X ütlustest nähtub, et V. X teatas Häirekeskusele X pargis asuvast järvest vees olevate inimkeha jäänuste (pea, kaks jalga) leidmisest. Sündmuskoha vaatlusel 16.06.2019 (1 kd tl 20-24) Tallinnas, x ja x majade läheduses asuva järve juures leiti järvesopi paremal äärel kinni tallatud teerajal inimese vasaku käe peopesa nahk ning veest inimese kehaosad, sh jalalaba punast värvi sõlmes sangadega kilekotis (1 kd tl 2023). Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti (1 kd tl 73-118) kohaselt oli tegemist järgmiste kehaosadega - kolju, parem küünarvars koos labakäega, mõlemad õlavarred, mõlemad sääred ning mõlemad labajalad eraldi tükkidena, lisaks oli lahangul lahtiselt vasakult labakäelt koos küüntega irdunud epidermis (nahk). Täiendavatel sündmuskoha vaatlustel 26.06.2019 (1 kd tl 25-35a) ja 18.07.2019 (1 kd tl 36-61) leiti X järvest veel inimese kehaosade tükke. Sealhulgas leiti mõlemal sündmuskoha vaatlusel veest muuhulgas ka luud koos lihasmassiga. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti (1 kd tl 73118) kohaselt oli tegemist järgmiste tükeldatud laiba kehaosadega: lülisamba kaela-, rinna ja nimmeosa II kaelalülist kuni II-III nimmelüli vahelise diski ülaosani koos roiete tagumiste osadega ja neid ümbritsevate pehmete kudedega; lülisamba nimmeosa alates II-III nimmelüli vahelise diski alaosast ja vaagnaluud koos neid ümbritsevate pehmete kudedega; vasak reieluu koos ümbritsevate pehmete kudedega ning kokku 6 roidefragmenti koos neid ümbritsevate pehmete kudedega. Sündmuskoha vaatlusel Tallinnas, x (1 kd tl 49) leiti terassilt vasaku inimkäe jäänused. Leitud inimkeha jäänuste osas teostati DNA-ekspertiisid ja surnu kohtuarstlik ekspertiis. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt on kõigi lahangule saadetud kehaosade näol tegemist ühele inimesele kuuluvate kehaosadega ning arvestades radioloogilisel uuringul ja lahangu käigus sedastatud naissoo tüüpi iseärasuste väljendumist koljuluudel on alust arvata, et lahangule saadetud tükeldatud keha osad kuuluvad naisterahvale. DNA-ekspertiisiaktide nr 19E-GE0659 (1 kd tl 52-56), nr 19E-GE0697 (1 kd tl 57-61) ja nr 19E-GE0791 (1 kd tl 6270) ning uuringu akti nr 19U-KD0069 (1 kd tl 71-72) kohaselt on tegemist X Ou kehaosadega. 6 I. Oule kuuluvas korteris x teostatud sündmuskoha vaatluse (1 kd tl 124-140) ja läbiotsimise (1 kd tl 141-146) käigus leiti arvukad verejäljed toa ja esiku seintel, radiaatoril ja kardinal. DNA-ekspertiisiakt nr 19E-GE0669 (1 kd tl 147-154) kinnitab, et tegemist on I. Ou verega. Sellised kohtu poolt uuritud tõendid kinnitavad, et I. O tapeti x asuvas korteris. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi käigus tuvastati I. Ou surnukeha jäänustel eluohtlike surma põhjustanud vigastustena aju-kolju lahtine tömp trauma hulgaliste koljumurdude (killunenud koljulaeluude murrud vasakul pool otsmiku-oimu-kiirukukla piirkonnas ning vasakul pool koljupõhimikul eesmises ja keskmises koljuaugus, joonmurrud kuklaluul, paremal kiiruluul ning koljupõhimikul paremal pool eesmises ja keskmises koljuaugus; ninaluude, mõlema ülalõualuu ja vasaku sarnaluu murrud, vasakpoolne alalõualuukeha murd ja alalõualuu põntjätke killunenud murd koos mõlemapoolse alalõualiigese nihestusega, parema silmakoopa keskse ja alumise seina ja vasaku silmakoopa kõikide seinte murrud koos vasaku silmakoopa deformatsiooniga), vasakpoolsete kõvakelmerebenditega ja põrutushaavadega (kokku 9 haava) vasakul pool pea piirkonnas. Eksperdi hinnangul oleksid sellised vigastused elupuhuselt eluohtlikud, kuna ohustaksid kannatanu elu nende tekitamise ajal ja selle järel. Surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nähtuvalt on vigastuste hulka, iseloomu, morfoloogilisi iseärasusi ja paiknemist arvestades alust arvata, et aju-kolju trauma võib olla tekitatud korduvatest jõulistest löökidest vasakule poole juustega kaetud peanahale ja näkku kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, kusjuures lahtised koljuluude murrud ja haavad vasakul pool pea piirkonnas koos koljumurdudega võivad olla tekitatud löökidest (vähemalt 7-9 löögist) mõne suhteliselt raske mitmetahulise kõva tömbi esemega, näiteks haamri vms esemega. Kannatanuna üle kuulatud X X ütlustest nähtuvalt oli X O tema ema. I. Oule kuulus korter x, kuid ta elas viimasel ajal teises kohas ning andis temale kuuluva korteri üürile. J. X suhtles emaga harva, viimati 3-4 aastat tagasi ning ema surmast sai teada politseilt. Kannatanu esitas tsiviilhagi seoses matusekuludega. Tunnistaja X M ütlustest nähtuvalt töötas ta 2019.a juunis Tallinnas, X asuvas baaris x. Äratundmiseks esitamise protokollidest nähtuvalt tundis tunnistaja K. X talle esitatud fotodel baari külastanud isikutena ära I. Ou ja N. Kuznetsovi (3 kd tl.10-15). K. X kinnitas, et nägi juunikuu alguses baaris I. Out ja N. Kuznetsovi. Jalutuskeppi kasutav I. O tuli baari üksinda, seejärel tuli baari N. Kuznetsov. I. O soovis osta viina ning tasuda selle eest 50 eurose rahatähega. Kuna tunnistajal ei olnud piisavalt sularaha tagasiandmiseks, siis tasus viina eest N. Kuznetsov. I. O ja N. Kuznetsov tarvitasid baaris alkoholi ning lahkusid sealt koos. Asitõendina vaadeldud turvakaamerate videosalvestised (x Xx korteriühistu salvestusseadmest, X korteriühistu salvestusseadmest, X korteriühistus salvestusseadmest, Tallinnas, x asuva hoone videovalvesüsteemist, politsei kasutuses oleva juhtimiskeskuse turvakaamerast) tõendavad, et 06.06.2019 hommikul lahkus N. Kuznetsov korterist ja liikus sama päeva hilisõhtul tagasi X maja poole. I. Ou liikumise osas on tuvastatud, et I. O läks 06.06.2019 kella 20.03 paiku X majast välja ning liikus koos poekotiga kella 20.16 ajal tagasi X suunas. Tunnistaja V. Xi ütlused kinnitavad, et ta oli alates I. Ou kadumisest kogu aeg kodus, kuid I. O peale kodust lahkumist 05.06.2020 oma elukohta ei naasnud. Samuti nähtub turvakaamera salvestisest, kuidas N. Kuznetsov tassis 07.06.2019 hommikul X maja juurest eemale keppi ning kilekotte, spordikotti ja ämbrit. Nii nähtub salvestiselt, kuidas 07.06.2019 kell 07.28 ajal väljus N. Kuznetsov X hoonest, tal on käes jalutuskepp ja kilekotid, millised ta ära viskas. Tunnistaja V. Xi ütluste kohaselt kasutas I. O viimase aasta jooksul liikumiseks pidevalt kepi abi. Edasiselt liikus N. Kuznetsov tagasi X maja suunas ja kella 07.35 paiku majast uuesti väljudes on tal käes ämber ja üle õla on visatud suur spordikott, millega N. Kuznetsov liikus 7 X järve suunas. Sealt tagasi tulles läks N. Kuznetsov poodi, kust ostis kella 09.42 ajal muuhulgas suuri prügikotte. X majast väljus ta uuesti kella 11.10 paiku ning tal olid jälle käes kilekotid, millega ta liikus X järve suunas (1 kd tl 155-175). Asitõendi vaatlusprotokollis (2 kd tl 52-54) on vaadeldud 26.06.2010 täiendaval sündmuskoha vaatlusel X järvest leitud ämbrit ja selle sanga. Kohus leiab, et
lg 1 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu realiseerimine N. Kuznetsovi poolt ja põhjuslik seos N. Kuznetsovi tegevuse ja kannatanu surma saabumise vahel on täielikult tõendatud süüdistatava enda ütlustega, kohtuarstliku ekspertiisi ja DNA ekspertiisi aktide, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollidega. N. Kuznetsovi karistati Tallinna Linnakohtu 03.05.2000.a otsusega KrK § 101 p 4, 7 järgi, so tapmise eest eriti julmal viisil kannatanu poolt oma ühiskondliku kohustuse täitmisel, vangistusega 12 aastat (II kd tl 135-141). Tegemist on kehtiva karistusega. Seega on N. Kuznetsovi poolt toimepandud tegu õigesti kvalifitseeritud
Subjektiivse koosseisu osas on kohus seisukohal, et süüdistatav pani kuriteo toime kavatsetult. See, kui keegi lööb teisele inimesele korduvalt haamriga ühele poole (vasakule) pea piirkonda, näitab, et lööja soovib ohvri surma. Üldteada on, et vigastused pea piirkonnas võivad olla eluohtlikud, samuti on üldteada, et haamriga korduvalt pähe lüües võib tekitada inimesele massiivseid vigastusi. Ka oli kannatanut korduvalt haamriga lüües võimalik näha, milliseid vigastusi see kannatanule tekitab. Tõendatud on, et I. Ou surma põhjustasid aju-kolju lahtine tömp trauma hulgaliste koljumurdude, vasakpoolsete kõvakelmerebenditega ja põrutushaavadega (kokku 9 haava) vasakul pool pea piirkonnas. Selline tegevus näitab seda, et lööja mitte ainult ei mõista, et põhjustab oma tegevusega teise inimese surma, vaid ta soovibki seda. Kui isik soovib mingit tagajärge ja mõistab, et see tagajärg võib tema tegevuse tulemusel saabuda, tähendab
Kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisi aktist nr 17/29 20.10.2019 (2 kd tl 94-134) nähtuvalt ei tuvastanud eksperdid N. Kuznetsovil inkrimineeritava teo toimepanemise ajal psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolt takistusi ega piiranguid ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. N. Kuznetsovil ei esine psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, sealhulgas sellised, mis põhjustaksid temal tahtest olenematut, teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Samuti süüdistatakse Nikolai Kuznetsovi selles, et tema, pärast X Ou tapmist ööl vastu 07.06.2019, tükeldas ta tahtlikult Tallinnas X asuvas korteris 07.06.2019 päeva jooksul X Ou surnukeha, tekitas surnukehale arvukaid surmajärgseid kahjustusi ja viis seejärel tükeldatud surnukeha samal päeval korterist välja ja viskas tükkhaaval Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuvasse X järve vette ja kaldale.
lg 1 näeb ette vastutuse laibarüvetamise eest, so inimese laiba tükeldamise, matmata jätmise või muu üldtunnustatud tavadele mittevastava kohtlemise või laiba varguse eest. Vaidlust ei ole selles, et vahetult peale I. Ou tapmist N. Kuznetsov tükeldas ja peitis I. Ou surnukeha. Seda kinnitavad N. Kuznetsovi ütlused, tunnistaja V X ütlused, surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt, protokollid sündmuskoha vaatluste kohta 16.06.2019 (1 kd tl 20-24), 26.06.2019 (1 kd tl 25-35a) ja 18.07.2019 (1 kd tl 36-61), samuti asitõendina vaadeldud turvakaamerate videosalvestised. N. Kuznetsovi ütluste kohaselt otsustas ta vahetult peale kannatanu tapmist kannatanu laiba tükeldada ja peita, et varjata toimepandud kuritegu ja vältida karistust toimepandud tapmise eest. Selleks tükeldas ta peale I. Ou tapmist noaga korteris I. Ou surnukeha, asus hankima vahendeid tükeldatud laiba peitmiseks ning viis surnukeha 8 tükeldatud osad pakendatuna X pargi juures asuvasse järve, kus jälgides, et keegi teda ei märkaks, viskas kehaosad erinevatesse kohtadesse. N. Kuznetsovi ütlused riimuvad objektiivsete tõenditega. Erinevate turvakaamerate salvestiste vaatlusega (1 kd tl 155-175) on tuvastatud, kuidas N. Kuznetsov viskab 07.06.2019 hommikul kilekotte ja kannatanu jalutuskepi prügikonteinerisse, seejärel liigub ta X 45 majast X järve suunas ämbri ja spordikoti. Peale seda ostab N. Kuznetsov kauplusest suuri kilekotte ja siseneb uuesti X majja. Majast väljudes liigub ta kilekottidega uuesti X järve suunas. Sündmuskoha vaatlusprotokollid, surnu kohtuarstliku ekspertiisi ja DNA ekspertiisi aktid kinnitavad, et X järvest leitigi I. Ou laiba osad. N. Kuznetsovi soovi toimepandud kuritegu varjata kinnitavad ka tema ütlused, milliste kohaselt elas ta peale I. Ou tapmist edasi I. Oule kuuluvas korteris ja käis tööl. Samuti käis ta I. Ou elukaaslase V. Xi juures väidetavalt I. Out otsimas, kuid midagi toimepandud kuriteost ei rääkinud. Selliseid N. Kuznetsovi ütlusi kinnitavad tunnistaja V. Xi ütlused, milliste kohaselt tuli N. Kuznetsov 08.06.2019 tunnistaja juurde ja küsis, kus I. O on ja tegi ettepaneku teda otsima minna. Seega kinnitavad uuritud tõendid, et N. Kuznetsov tükeldas ja peitis I. Ou surnukeha karistuse hirmus enda poolt toimepandud kuriteo varjamiseks. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et laiba tükeldamine tapmise käigus või pärast seda on hõlmatud mõrva koosseisust (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. 2015. lk 435). Sellist seisukohta on väljendanud ka Tartu Ringkonnakohus 12.03.2019 lahendis asjas 1-18-4473 p 24.3, märkides, et
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega ei ole tegemist juhul, kui süüdistatava eesmärk ja tahtlus ei olnud suunatud kannatanu laiba üldtunnustatud tavadele mittevastavale kohtlemisele, vaid taheti hävitada kuriteojälgi ja muuhulgas ka kannatanu laibal ja selle ümbruses asuvaid võimalikku tõendusteavet. Kohtulikul arutamisel uuritud tõendid kinnitavad, et N. Kuznetsov tükeldas ja peitis laiba toimepandud mõrva varjamiseks. Seega tuleb N. Kuznetsov
KARISTUS Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 p 4 näeb sanktsioonina ette vangistuse 8-20 aastani või eluaegse vangistuse. Vangistuse keskmine määr on seega 14 aastat. Elu on tähtsaim õigushüve, mistõttu mõrva eest on ette nähtud väga range karistus, sest ebaõigus selle koosseisu tegudes on väga suur. N. Kuznetsovi süü suurust iseloomustab vägivalla intensiivsus. Oma käitumises oli N. Kuznetsov äärmiselt jõhker ning kuriteo toimepanemiseks kasutatud vahendit – haamrit - ja löökide arvu ja suunda arvesse võttes võib tema süüd pidada keskmisest suuremaks. N. Kuznetsovi on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh ka mõrva eest. Sellised karistusandmed näitavad, et tegemist on vägivaldse ning kaasinimeste huve eirava enesekeskse isikuga. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus N. Kuznetsovi puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu pärast. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. N. Kuznetsovi süü suurust ja karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades tuleb talle mõista vangistus üle sanktsiooni keskmise määra. Toimepandud järjekordne isikuvastane kuritegu näitab N. Kuznetsovi üldist suhtumist õiguskorda ja ükskõikset suhtumist inimelusse. N. Kuznetsovi käitumine näitab, et varasemad korduvat kriminaalkaristused ei ole tema käitumisele mõju avaldanud. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks karistada N. Kuznetsovi vangistusega 18 aastat. Vangistus sellises määras vastab N. Kuznetsovi süü suurusele, on vajalik tema mõjutamiseks mitte enam toime panema uusi süütegusid ning on 9 vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. N. Kuznetsov on viibinud vahi all alates 27.06.2019.a.
Tõkend vahistamine tuleb jätta N. Kuznetsovi suhtes endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni. TSIVIILHAGI Kannatanu X X esitas tsiviilhagi seoses kannatanu matmisega tekitatud varalise kahju osas 642,30 euro ulatuses. Kohtuistungil täpsustas kannatanu varalise kahju suuruse osas ning vähendas tsiviilhagi summat seoses ohvriabi poolt makstud hüvitisega 250 euroni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 129 lõike 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 punktiga 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Tõendatud on, et N. Kuznetsovi tegevus põhjustas I. Ou surma. I. Ou tütrel J. Xl tekkinud kahju suurus on dokumentaalselt tõendatud. Matusekulusid kinnitavad tsiviilhagile lisatud arved ja maksekorraldused (2 kd tl 56-61). Süüdistatav tsiviilhagile vastu ei vaielnud. Seega kuulub süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele varalise kahju hüvitamiseks 250 eurot. ASITÕENDID JA SALVESTISED Asitõenditest tuleb kohtuotsuse jõustumisel N. Kuznetsovi esemed - mobiiltelefon Doogee, plätud, jalatsid Nike, pruunikas-mustjas nahataolisest materjalist jope, punast värvi lühikeste varrukatega T-särk, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, tagastada N. Kuznetsovile. Sündmuskohalt võetud proovid, sündmuskoha jäljed ja sündmuskohtadelt võetud esemed (lina, kaaliumpermanganaadi pakend, spordijalatsid Adidas, katkine kilekott kollast värvi põhitooniga, Saku originaal plekkpurk, 3 sigaretikoni Camel, 6 sigaretikoni, kilekott jalalaba ümbert, kuus tühja kilekotti kõrkjatest, plastikust pudel Agdam, lina, sinise-valgetriibuline kampsun verekahtlase määrdumisega, verekahtlase määrdumisega sokk, lina, millel kääride ja kammi kujutised, halli värvi fliistekk, kleit, puuteproov jalatsitelt Nike, puuteproovid N. Kuznetsovi plätudelt, puuteproov tagi sisetasku pealselt osalt, puuteproov tagi õigetpidi krae parempoolselt välisküljelt, ämbrisang, ämber, linalt lahti lõigatud riidekanga tükid, kampsuni õlalt lahti lõigatud riidetükid, väiksemalt linalt lahti lõigatud riidetükid, tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kriminaalasja juures olevad salvestised (kaks CD-plaati häirekeskusesse tehtud kõnede salvestustega, CD-plaat sündmuskoha vaatluse fotodega (16.06.2019), CD-plaat sündmuskoha vaatluse fotodega (26.06.2019), CD-plaat sündmuskoha vaatluse videosalvestusega (26.06.2019), kaks CD-plaati sündmuskoha vaatluse videosalvestustega, CD-plaat sündmuskoha vaatluse fotodega (käsi), CD-plaat I. Ou telefonikõnega, CD-plaat sündmuskoha vaatluse fotodega (korter), DVD-plaat videokaamerate salvestustega, CD-plaat N. Kuznetsovi telefoni vaatlusega, CD-plaat X teostatud läbiotsimise salvestusega, CD-plaat N. Kuznetsovi jalatsite vaatluse fototabeliga, CD-plaat N. Kuznetsovi riiete vaatluse fototabeliga, CD-plaat asitõendi vaatlusprotokolli fotodega, kaks CD-plaati ütluste ja olustiku seostamise protokolliga X järve ääres, CD-plaat ütluste ja olustiku seostamise protokolliga korteris, kolm CD-plaati) tuleb jätta kriminaalasja juurde. 10 Kriminaalasja juures olev teabekandja videokaamerate salvestustega, tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talitusele. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on riigi õigusabi tasu määratud kaitsjale 2412,36 eurot ja ekspertiisikulud 5861,98 eurot, so kokku 9734,34 eurot. Ekspertiisikuludeks on surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulud 506,00 eurot, surnu radioloogiliste uuringute kulud 396,98 eurot, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kulud 1140 eurot ning DNA ekspertiiside kulud. Kohtuekspertiisiseaduse § 273 sätestab, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga Riigikohtu lahendis asjas 3-1-1-120-12 väljendatud seisukoha kohaselt saab seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisiülesannete esemeks olevat teavet kandvateks jälgedeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid. Seega on kohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiiside analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiaktide kohaselt oli 67. Reaktsioonid on kohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. Seega on DNA ekspertiiside kuluks, mis N. Kuznetsovilt tuleb välja mõista, ekspertiisi objektide arvu ja ekspertiisiobjekti hinna 57 eurot korrutis ehk 3819 eurot. N. Kuznetsovilt tuleb välja mõista riigituludesse ka sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on esimese astme kuriteos süüdimõistmisel 2,5 kuupalga alammäära, so 1460 eurot. Arvestades menetluskulude suurust, süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid peab kohus võimalikuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Eha Popova Kohtunik Eve Prinits Rahvakohtunik Lennart Sundja Rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.